91. [Projekt] The inter-relationship between the structural fund and the provision of services of general interest and services of general economic interest

IBS analüütik Merit Tatar osales eksperdina projektis „The inter-relationship between the structural fund and the provision of services of general interest and services of general economic interest, and the potential  for cross-border service delivery“. Projekti tellijaks oli Euroopa Parlament (DG Internal Policies) ning juhtpartneriks Leedus paiknev Public Policy and Management Institute. Projekti eesmärgiks oli uurida avalikes huvides pakutavate teenuste kvaliteeti EL liikmesriikides ning Struktuurifondide rolli selliste teenuste piisaval ja kvaliteetsel tasemel pakkumisel.

Friday, 01 January 2010 | 1560 hits

92. [Projekt] Uus projekt PERARES toob kokku teadlased ja kodanikuühiskonna

1. mail 2010 algas Balti Uuringute Instituudis (IBS) nelja-aastane projekt PERARES (Public Engagement with Research And Research Engagement with Society), mille eesmärgiks on proovida luua Eestisse „teaduspoed“ – science shops (vahel on kasutatud ka nimetust “teaduskoda“ või „teadusturg“). Teaduspoe eesmärk on siduda avalikkust ja teadust, edendada kaasavat teadust ja lihtsustada kolmanda sektori juurdepääsu teadusele. Kuidas see praktikas välja näeb?

Thursday, 05 August 2010 | 3726 hits | Read more

93. [Comment] Soviet Legacy Lingers as Estonia Defines Its People - NYTimes

Memo From Tallinn - Resentment Over Soviet-Era Policies Drives Estonian Citizenship Law - NYTimes.com A hundred thousand people in Estonia, most of them ethnic Russians born and raised in Estonia, are not legal Estonians, as if they are refugees in their own homeland. [read more: www.nytimes.com]

Thursday, 19 August 2010 | 3726 hits

94. Teaduspood [PERARES]

1. mail 2010 algas Balti Uuringute Instituudis (IBS) nelja-aastane projekt PERARES (Public Engagement with Research And Research Engagement with Society), mille eesmärgiks on proovida luua Eestisse „teaduspoed“ – science shops (vahel on kasutatud ka nimetust “teaduskoda“ või „teadusturg“).   Teadus ja ühiskond „Teaduspoe“ pisut segadusttekitava nime taga on Euroopas levinud idee kogukonnapõhisest teadusest. Kõrgkoolide avalik ja sotsiaalne funktsioon on aja jooksul muutunud. Teadus on alati kujundanud tulevikku, kuid mida aeg edasi läheb, seda enam sõltume teaduslikest tulemustest. Seega on väga oluline, et kõrgkoolide ja ühiskonna vahel valitseks tihe ja usalduslik side. Seda on vaja nii teaduse arenemiseks kui selleks, et teadus peegeldaks ühiskonna mureküsimusi. Sageli keskendub teaduse ja ühiskonna suhe vaid uute teadussaavutuste propageerimisele. Lisaks on teadustööd sageli olnud tugevalt seotud tootva (tööstus)sektori vajadustega, ja see on varjutanud ühiskonna laiemate küsimuste uurimist. Teadustööd finantseerivad riiklikud asutused maksutuludest ja ärisektor, samuti kasutatakse grandisüsteeme. Kõigi võimaluste puhul on teatud riskid: on oht, et teadmisi rakendatakse pigem ettevõtjate tulu maksimeerimiseks kui sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks; �võib tekkida surve suunata teadusuuringuid vastavalt vaid hetke poliitilistele probleemidele, grandisüsteem võib kallutada teadlaste tähelepanu põhitöölt rahastusallikate hankimisele. See muudab teaduse ja ühiskonna vahel sidususe tekkimise ja arendamise veelgi olulisemaks. Kõigi nende arengute ja kaalutluste tulemusena on tekkinud mitmeid algatusi ja tegevusi, milles on püütud kõrgkoolid ja avalikkus üksteisele lähemale tuua. Üheks algatuseks on 1970ndatel Hollandis alguse saanud teaduspoodide idee. Teaduspood Teaduspood on koht, kus aidatakse luua sidemeid avalikkuse ja kõrgkoolide vahel – hoolimata „poe“ kommertslikust taustatähendusest tavaliselt tasuta. Oluline on, et uuritav küsimus ei väljendaks vaid ühe-kahe inimese huvi, vaid oleks oluline laiemale sihtgrupile. Samuti on oluline, et küsimust ei uuritaks selleks, et kitsalt määratletud sihtgrupp (firma) selle lahenduse pealt kasumit teeniks. Seega, teaduspoodide eesmärgiks on stimuleerida selliste teadusuuringute algatamist, millest oleks kasu ühiskonnale laiemalt. Ja just see fakt, et teaduspoed peegeldavad kodanikuühiskonna vajadusi ekspertiisi ja teadmiste järele, eristab neid tavapärastest teadmussiirde algatustest. „Kolmas sektor“ on mõiste, millega tähistatakse kodanikuühendusi, s.o. organisatsioone, mis ei ole asutatud riigi poolt ja ei tegele äriga, vaid on loodud avalikkuse huvides tegutsema (MTÜ, SA, selts). Ja nagu äriühingutel ja tööstusel, on ka neil sageli vaja enda töö paremaks tegemiseks juurdepääsu teadusmaailmale. Sageli aga puudub neil ressurss – aeg, raha, erialased teadmised, et teadusküsimust ise uurida. Ja tasakaaluks põhisuunale, milles püütakse rakendada teadussaavutusi majanduse arenguks ärisektorile uute lahenduste pakkumisel ja kommunikeerida teadusmaailmas toimuvat avalikkusele, püüavad teaduspoed rakendada teadussaavutusi kodanikuühiskonna arenguks ja kommunikeerida mittetulundusühingute vajadusi kõrgkoolidele.   Kuidas see praktikas välja näeb? Mittetulunudsühingutele võivad olla olulised väga erineva tasandi küsimused. Mitmed neist vajavad aastakümnete pikkuste kallite interdistsiplinaarsete uurimuste tegemist, vahel on tähtsad ka küsimused, mis on parajad magistri- või hea juhendaja käe all isegi bakalaureusetöös uurimiseks. Ja kõrgemates õppeasutustes on nii tudengeid kui õppejõude, kes tahaksid teha midagi, millest ühiskonnale reaalset kasu on. Teaduspood ei tee enamasti ise teadust, ent võtab endale vahendajarolli ja püüab siduda kodanikuühendused teadusmaailmaga ja soovib arendada kaasavat teadust ja pakkuda mittetulundusühingutele teadustuge. Praktikas toimub see nii, et kodanikuühendus võtab konkreetse küsimuse olemasolul ühendust teaduspoega. Kodanikuühenduse, teaduspoe ja kõrgkooli võrdväärses koostöös tekivad uued teadmised, või vähemalt kombineeritakse ja adopteeritakse olemasolevad teadmised. Näide: Groningeni ülikooli „teaduspoed“ Hollandi Groningeni ülikool on loonud 5 teaduskonnas 9 „teaduspoodi“, mis peavad andma vastuseid kodanikegruppide, valitsusväliste organisatsioonide jne küsimustele keskkonna, tarbijate, tervise, sotsiaalküsimuste jne kohta.Kodanikegrupid võivad paluda teaduspoel avaldada sõltumatuid teaduslikke seisukohti kohalikes küsimustes, nt saastetaseme kohta või selle kohta, millist mõju avaldab kohalik tehas tervisele. Sellised teaduslikud nõuanded võivad aidata lahendada kohalikus kogukonnas esile kerkinud vaidlusküsimusi. Teaduspood võib asuda ülikooli juures või olla iseseisev organisatsioon. IBSu eesmärgiks on teha mõned pilootprojektid ja vaadata, millises formaadis teaduspoode võiks luua Eestisse   Täiendav info: Teaduspoodide võrgustik (ingl. k) [http://www.scienceshops.org/] Teaduspoe projektijuht: Nastja Pertsjonok [nastja@ibs.ee]

Monday, 02 August 2010 | 2514 hits

95. Political participation of third country nationals on national and local level in 3 EU countries

� Duration: 20.12.2010 – 31.10.2011 Financed by: Policy Association for an Open Society (PASOS), Local Government and Public Service Reform Initiative (LGI) � The goal of the project is to find an answer to the question – whether Latvia, Estonia and Poland are going in the right direction with fulfilling the promise to make their societies more welcoming towards migrants, in particular, by providing and establishing opportunities for immigrants to participate in political and social life of the country? This will be achieved via analysing: - the existing forms of political participation for immigrants in the selected countries (legislation and experience) with regard to issues like the rights to join and create non-governmental organizations, trade unions and political parties, voting rights and consultation mechanisms for policies affecting migrants. This part of research will include interviews with immigrant NGOs and/ or other civil society organizations fostering the political participation of immigrants or seeking to promote their rights to political participation in the country. High-level representatives of political parties making up the government coalition in each country will also be interviewed regarding the openness/ exclusiveness of the general political environment in the country towards the political participation of immigrants - the projects implemented via the European Fund for the integration of the Third Country Nationals (whether these EU funds implemented via member states but accepted by the European Commission actually address the political participation of immigrants, or the majority of the projects look at immigrants as persons in need of services). The countries' performance will be measured against the best practice in the EU according to the Migrant Integration Policy Index (MIPEX) that compares all EU countries' legislation on immigrant integration. Based on 4 national reports a comparative report will be published. The findings and recommendations will be discussed in national debates in each country and described in 4 national policy briefs. An advocacy event in Brussels will be used to disseminate the comparative research and a policy brief focused on the implementation of the European Fund for the integration of the Third Country Nationals. The basic assumption of the project comes from the Common basic principles for immigrant integration policy in the EU (adopted in 2004) that includes the principle of political participation. Lisbon Treaty provides the EU with a legal basis to work on immigrant integration, and EU member states have adopted the Stockholm Programme (December 2009) noting that "the objective of granting comparable rights, responsibilities, and opportunities for all is at the core of European cooperation in integration, taking into account the necessity of balancing migrants' rights and duties".   Voices of the immgirants: blog1   blog2   Project partners: Centre for Public Policy PROVIDUS (Latvia), Institute of Public Affairs (Poland), Institute of Baltic Studies (Estonia), Migration Policy Group (Belgium).

Saturday, 01 January 2011 | 5172 hits

96. Integration-themed election debate 2011

On 16th February 2011 Institute of Baltic Studies organised an integration-themed election debate between 7 major Estonian parties. The objectives of the event were for the representatives of the parties to present their views on the challenges and possible solutions of the integration programme. All major parties in Estonia attended the debate: The Reform Party, The Estonian Centre Party, Pro Patria and Res Publica Union, The Social Democratic Party, Estonian Greens, Estonian People´s Union and The Russian Party in Estonia.

Monday, 28 February 2011 | 2464 hits

97. [Üritus] Lõimumisalane valimisdebatt 2011

16. veebruaril toimus Tallinna vanalinnas TLÜ Ajaloo Instituudi majas lõimumisalane valimisdebatt, kus oma nägemusi Eesti lõimumise järgneva viie aasta suurimatest väljakutsest ja nende lahendustest ning sellest kuhu integratsiooniprotsess peaks välja viima, esitasid seitsme erakonna esindajad: Igor Gräzin (Reformierakond), Evelyn Sepp (Keskerakond), Indrek Raudne (Isamaa ja Res Publica Liit), Urve Palo (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Marek Strandberg (Eestimaa Rohelised), Mati Väärtnõu (Rahvaliit), Dmitri Mihhailov (Vene Erakond Eestis). Debatti modereeris ajakirjanik Sven Paulus ja üritust korraldas Balti Uuringute Instituut koostöös TLÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudiga.

Monday, 28 February 2011 | 2926 hits | Read more

98. Research on living conditions and services offered to asylum seekers with special needs

The goal of the study “Services Provided for Asylum Seekers with Special Needs in Estonia in Comparison to the European Union Legislation and Practices in Other Member States” is to analyse reception conditions in Estonia for asylum seekers with special needs in comparison to the EU Directive 2003/9/EC and the practices of other member states. Estonian law defines asylum seeker as a foreigner who has submitted an application for asylum for which Police and Border Guard Board has not made a decision on. Asylum seekers with special needs are defined by European Union Directive 2003/9/EC as underage children, unaccompanied minors, disabled and elderly people, pregnant women, single parents with children and torture and rape victims, also persons who have been subject to other forms of psychological, physical or sexual violence. The output of the project will be a analytical report, which contains analysis of survey results as well as proposals for changing law on giving international protection to foreigners in the area of reception conditions for persons with special needs. In addition, proposals will be formulated for state and local government agencies and citizens’ associations for the improvement of measures and conditions for receiving asylum seekers with special needs. The project ends in May 2011. Research conducted is as follows: Comparative analysis of Estonian and European Union legislation; Mapping of services provided (and organisations) for asylum seekers; Survey on best practices from five EU member states; A satisfaction survey of the target group and service providers. The research is financed by the European Refugee Fund and Estonian Ministry of the Interior.  

Wednesday, 09 February 2011 | 2851 hits

99. Teadusturg

� Igal aastal otsivad sajad tudengid endale huvitavat uurimisteemat. Samal ajal on Eestis aina enam mitteulundusühinguid ja kodanikuühendusi, mis tahaksid ja vajaksid enda töö edasiviimiseks heakvaliteetset uurimustööd. Teadusturg püüab pakkuda üksteise leidmise ruumi kõrgkoolide tudengitele, õppejõududele ja mittetulundusühingutele - kohta, kus nad saaksid üksteisega kontakti ja millest algaks ühine koostöö. � Teadusturg on koht, kus aidatakse luua sidemeid kodanikuühiskonna ja kõrgkoolide vahel. Konkreetsemalt on see koht, kuhu MTÜ-d saavad pöörduda, et leida kontakte kõrgkoolidega MTÜ-sid huvitavate küsimuste uurimisel – hoolimata „turu" kommertslikust taustatähendusest tavaliselt tasuta � Inglisekeelset sõna Science Shop on püütud eestindada mitut moodi: teadusturg, teaduspood, teaduskoda. Kõik need nimetused tähistavad ühte ideed: kodanikuühiskonnale, kogukondadele lähemale ulatuvat teadust. Teadusturu eesmärgiks on aidata leida vastuseid ühiskonna aktuaalsetele küsimustele, olles sillaks kolmanda sektori ja kõrgkoolide vahel. Lähemalt saate teadusturgude kontseptsioonist edasi lugeda allolevatelt linkidelt või esitada kohe oma uurimisküsimuse siit. � � � Teadusturu taustast ja tegemistest lähemalt: � Mis on teadusturg? Algatused Eestis Miks tekkisid teadusturud? Kust tuleb uurimistööde initsiatiiv? Kes on teadusturu „klient"? Kuidas protsess praktikas välja näeb? Kes maksab? Mis kasu saab tudeng ja ülikool? Mis kasu saab kolmas sektor? Teadusturu roll uurimisprotsessis Kes teeb mida? Näited

Thursday, 19 May 2011 | 8645 hits

100. [Pressiteade] MIPEX uuring: Eesti kodakondsuspoliitika on üks rangemaid Euroopas

� PRESSITEADE 01.06.2011 TÄHELEPANU! Seminari toimumiskoht on muutunud. MIPEX uuringu tulemusi esitletakse hoopis Tallinna Ülikooli vana peahoone aulas (Narva mnt. 25). MIPEX uuring: Eesti kodakondsuspoliitika on üks rangemaid Euroopas Euroopa riikide immigrantide integratsioonipoliitikate võrdlevas uuringus leitakse, et Eesti koos Läti ja Leeduga rakendab kõige rangemat kodakondsuspoliitikat.

Tuesday, 31 May 2011 | 3182 hits | Read more