MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ) on avalikes huvides tegutsev arengukoostööst huvitatud ja selles valdkonnas tegevate organisatsioonide ühendus. AKÜ tegevuse eesmärk on arengukoostöö poliitika tõhustamine ja praktiline edendamine ning avalikkuse teavitamine arengukoostöö eesmärkidest ja selles osalemise võimalustest.

Kuidas mõõta lõimumist? Lõimumispoliitika eesmärgid, mõõtmine ja hindamine

Töötoas arutleti lõimumisprotsesside monitoorimiste ja tulemuste mõõtmiste üle ning vahetati kogemusi Eesti, Taani ja Läti ekspertide vahel.

Uurimisprojekti eesmärgiks oli leida vastus küsimusele: millises suunas liiguvad Eesti, Läti ja Poola seoses riiklikult toetatud seisukohtadega kujundada ühiskondlik kliima soosivamaks sisserändajate suhtes? Eelkõige vaadeldes seda, mil määral püütakse neis riikides tagada, et ka pikaajaliselt riigis elavatel immigrantidel oleksid võrdsed võimalused osaleda poliitilises ja ühiskondlikus elus? Selleks analüüsiti vastavates riikides olemasolevaid poliitilise osaluse vorme, uurides seadusandlust ning kaardistades tavakodanike ja MTÜ-de kogemusi. Viimase teostamisel keskenduti teemadele nagu MTÜ-de ja parteide loomine ning liikmeskonna moodustamine, valimisõigused ja immigrante või rahvusvähemusi puudutavate dialoogimehhanismide olemasolu ning efektiivsus. Uuringu käigus viidi läbi intervjuusid etniliste vähemuste hulka kuulujate poolt asutatud MTÜ-de või immigrantidest osaliselt moodustunud organisatsioonide, aga ka valitsuskoalitsiooni moodustavate parteide esindajatega ning teemaga seotud riigiametnikega.

Alljärgnevalt leiate paari osaleja mõtted poliitilise osaluse olulisusest ning väljakutsetest Eesti ühiskonnas:

Balti Uuringute Instituudil on valminud kaks uuringut varjupaigataotlejate vastuvõtutingimustest ning pagulaste Eesti ühiskonda integreerimise väljakutsetest.

Rahvusvahelise kaitse saanud isikute uuring analüüsib Eestis elavate pagulaste probleeme ja väljakutseid oma elu sisseseadmisega ning lõimumisega Eesti ühiskonda. Uuringu käigus intervjueeriti 21 pagulast ning viidi läbi fookusgrupp-intervjuu nende tugiisikutega. Uuring tõi välja rea probleeme pagulaste integreerumisel alates töökoha ja elamuaseme leidmisel vajaliku abi kättesaadavusest kuni lõpetades tasuta eesti keele õppe võimaluste ning kohanemisprogrammide puudumisega.