Teema: LGBT, õiguslik analüüs

Uurimisküsimus: Õigusaktide ja õigusaktide mõju analüüs (perekonnaõigus, lapsendamine, perekondade ühendamine, teiste tiikide abielutunnistuste tunnistamine, võrdse kohtlemise normide rakendusala, vihakuriteod kriminaalõiguses jne)

Valdkond/võimalik sihtgrupp (kellele võiks sobida uurimiseks): õigusteadus

Uurimisküsimuse esitaja: Eesti LGBT Ühing

Seotud lingid: www.egn.ee

Taustakirjeldus: Ühelt poolt on teatud andmeid vaja rahvusvaheliseks võrgustikutööks, teiselt poolt - siseriiklikus poliitikas kaasarääkimiseks. Poliitikas kaasatud olemiseks on vaja õiguslikke analüüse.

Teema: Vägivallajuhtumid õigussüsteemis - protseduuri kirjeldus

Uurimisküsimus: Milline on vägivallajuhtumite ametliku fikseerimise ametlik tee?

Valdkond/võimalik sihtgrupp (kellele võiks sobida uurimiseks): õigusteadus, sotsioloogia, tervishoid

Uurimisküsimuse esitaja: Tartu Naiste Varjupaik

Seotud lingid: http://www.naistetugi.ee/

Taustakirjeldus: Kui intsidendile antakse ametlik käik ja asi jõuab kohtuni, siis kui on vaja ametlikku hinnangut, siis selle annab mitte sotsiaaltöötaja (see, kes peres käib), vaid allkirja annab hoopis osakonnajuhataja (kes olukorda ei tea) - kas see muudab suhtumist?  Samuti, millistel juhtudel tellitakse vägivallaasjade menetelemisel psühholoogi / terapeudi poolt hinnang tekitatud kahjule (ekspertiis)?

Teema: LGBT, õiguslik analüüs

Uurimisküsimus: Riiklikke vaatlusi, administratiivstatistikat jms reguleerivate normide analüüs

Valdkond/võimalik sihtgrupp (kellele võiks sobida uurimiseks): õigusteadus

Uurimisküsimuse esitaja: Eesti LGBT Ühing

Seotud lingid: www.egn.ee

Taustakirjeldus: Ühelt poolt on teatud andmeid vaja rahvusvaheliseks võrgustikutööks, teiselt poolt - siseriiklikus poliitikas kaasarääkimiseks. Poliitikas kaasatud olemiseks on vaja õiguslikke analüüse.

Teema: LGBT, õiguslik analüüs

Uurimisküsimus: Teadlikkus LGBT inimeste õigustest, nende kaitstusest riigikogu, valitsuse ja KOVide volikogu liikmete hulgas

Valdkond/võimalik sihtgrupp (kellele võiks sobida uurimiseks): õigusteadus

Uurimisküsimuse esitaja: Eesti LGBT Ühing

Seotud lingid: www.egn.ee

Taustakirjeldus: Ühelt poolt on teatud andmeid vaja rahvusvaheliseks võrgustikutööks, teiselt poolt - siseriiklikus poliitikas kaasarääkimiseks. Poliitikas kaasatud olemiseks on vaja õiguslikke analüüse.

Teema: LGBT, õiguslik analüüs

Uurimisküsimus: Institutsioonidest tuleneva ebavõrdse kohtlemise väljaselgitamine - juhtumianalüüs (avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonid, kirik jne)

Valdkond/võimalik sihtgrupp (kellele võiks sobida uurimiseks): õigusteadus

Uurimisküsimuse esitaja: Eesti LGBT Ühing

Seotud lingid: www.egn.ee

Taustakirjeldus: Ühelt poolt on teatud andmeid vaja rahvusvaheliseks võrgustikutööks, teiselt poolt - siseriiklikus poliitikas kaasarääkimiseks. Poliitikas kaasatud olemiseks on vaja õiguslikke analüüse.

Teema: LGBT

Uurimisküsimus: Hoiakud LGBT (ja teiste vähemusgruppide inimeste) inimeste põhiõiguste suhtes

Valdkond/võimalik sihtgrupp (kellele võiks sobida uurimiseks): sotsioloogia-, meedia-, semiootika tudengid

Uurimisküsimuse esitaja: Eesti LGBT Ühing

Seotud lingid: www.egn.ee

Taustakirjeldus: LGBT töötab selle nimel, et LGBT inimeste põhiõigused oleksid täidetud. Selle eesmärgi saavutamiseks on oluline uurida, millisena tajub Eesti avalikkus LGBT ja teiste vähemusgruppide põhiõigusi.

Teema: LGBT

Uurimisküsimus: Hoiakud LGBT inimeste suhtes (tolerants ja sallivus)

Valdkond/võimalik sihtgrupp (kellele võiks sobida uurimiseks): õigusteadus

Uurimisküsimuse esitaja: Eesti LGBT Ühing

Seotud lingid: www.egn.ee

Taustakirjeldus: LGBT eesmärk on sallivus avalikus arvamuses (sh arvamusliidrite seas) LGBT inimeste suhtes. Selleks, et selle tööga edasi minna, oleks vaja kaardistada praegused hoiakud ja peamised väited LGBT inimeste suhtes.

Teema: Meditsiinitööajate ja lasteaiakasvatajate käitumine kokkupuutel vägivalda kogenud patsientidega

Uurimisküsimus: Milline on meditsiinitöötajate ja lasteaiakasvatajate teadlikkus vägivallast ja vägivallaga kokku puutunud inimesega käitumisest? Kas tüüpilisi vägivalla ohvri käitumismustreid osatakse näha? Mida selle infoga peale hakatakse? Kuidas on see teema kajastatud õppekavades?

Kuidas on teemat käsitletud vastavate erialade õppekavades?

Valdkond/võimalik sihtgrupp (kellele võiks sobida uurimiseks): psühholoogiatudeng, sotsioloogiatudeng, tervishoiutudeng

Uurimisküsimuse esitaja: Tartu Naiste Varjupaik

Seotud lingid: http://www.naistetugi.ee/

Taustakirjeldus: Sageli on arstid ja lasteaiakasvatajad need, kellel on kõige suurem eeldus näha vägivalla märke või kuulda viiteid sellele (nt lapse kirjeldused kodust või vanematevahelisest suhtlemisest). Mida tehakse sellise infoga edasi?

Kas meditsiinitöötajad pakuvad infot ohvriabi kohta? Milline on meditsiiniltöötajate  ja lasteaiakasvatajate teadlikkus sellest, kuidas käituda vägivallaga kokku puutunud inimestega, eriti lastega? Kas seda teemat käsitletakse kasvatajate / tervishoiutudengite õppimise ajal mingite õppeainete raames?

Teema: LGBT

Uurimisküsimus: Teadlikkus LGBT inimeste olukorrast ja vajadustest läbu LGBT sihtgruppide uurimise. Sihtgrupid võivad olla erinevad (uurida võib kas ühte, mitut või kõiki, olenevalt töö mahust): lapsevanemad, ametnikud, haridustöötajad, meditsiinitöötajad, sotsiaaltöötajad, juristid, politseinikud, sõjaväelased, meediatöötajad, avaliku arvamuse liidrid jt

Valdkond/võimalik sihtgrupp (kellele võiks sobida uurimiseks): sotsioloogiatudeng

Uurimisküsimuse esitaja: Eesti LGBT Ühing

Seotud lingid: www.egn.ee

Teema: Vägivalda kogenud inimestega tööalaselt kokku puutuvate töötajate teadlikkus vägivallast

Uurimisküsimus: Milline on sotsiaaltöötajate, õiguskaitsetöötajate (sh politsei) teadlikkus vägivallast ja vägivallaga kokku puutunud inimesega käitumisest?
Kuidas on teemat käsitletud vastavate erialade õppekavades?

Valdkond/võimalik sihtgrupp (kellele võiks sobida uurimiseks): psühholoogiatudeng, sotsioloogiatudeng

Uurimisküsimuse esitaja: Tartu Naiste Varjupaik

Seotud lingid: http://www.naistetugi.ee/

Taustakirjeldus: Kui vägivalda kaebav naine puutub kokku tauniva või süüdistava suhtumisega, on tal väga raske tagasi tulla uuesti; võib toimuda taasohvristamine. Oluline roll on politseipatrullil, keda kutsutakse vahel välja koduvägivalla juhtumites, sageli korduvalt. Kas politsei pakub infot ohvriabi kohta? Kas täidetakse koduvägivalla leht? Kuhu need lehed jõuavad? Milline on sotsiaaltöötajate teadlikkus sellest, kuidas käituda vägivallaga kokku puutunud inimestega? Kas seda teemat käsitletakse õppimise ajal mingite õppeainete raames?

Uurimisküsimus: Mis teraapiavõimalused on naistevarjupaika vägivallaprobleemide tõttu jõudvatel naistel? Kui palju on teraapia neid naisi aidanud?

Valdkond/võimalik sihtgrupp (kellele võiks sobida uurimiseks):  sotsioloogiatudeng, sotsioloogiatudeng

Uurimisküsimuse esitaja: Tartu Naiste Varjupaik

Seotud lingid: http://www.naistetugi.ee/

Taustakirjeldus: Tartu Naistevarjupaik vajaks andmeid selle kohta, millisesse teraapiasse on võimalik suunata vägivallaga kokkupuutunud naised ja kas ja kuidas see on naisi aidanud, nt edasiste otsuste langetamisel.

Teema: Roma perekeskuse mudeli kirjeldamine ja sellele äriplaani tegemine 

Uurimisküsimus: Milline peaks olema perekeskus, mis aitaks romade haridusprobleemide lahendamisse kaasata roma kogukonda tervikuna ja millised kulutused kaasnevad sellega?

Valdkond/võimalik sihtgrupp (kellele võiks sobida uurimiseks): sotsioloogia, riigiteadus

Uurimisküsimuse esitaja: Põhja-Eesti Romade Ühing

Taustakirjeldus: Üheks roma kogukonna haridusprobleemide lahendamist toetavaks võimaluseks näeb Põhja-Eesti Romade Ühing perekeskust, mis oleks sillaks kooli ja kogukonna vahel ja mille töösse kogukond oleks kaasatud. Idee vajab aga täpsemat kirjeldamist - teenused, struktuur jms (jägmises faasis, st selle töö pealt peaks sündima baas järgmise uurimisküsimuse vastamiseks: finantsvajaduste läbimõtlemine-kaardistamine, ehk siis teatud laadi äriplaani).

Mida tulemustega peale soovitakse hakata: Analüüsi tahetakse kasutada selleks, et hakata kirjutama projekti perekeskuse loomiseks.

Teema: Sotsiaalsete oskuste omandamine Eesti hoolekandeasutustes

Uurimisküsimus: Milline on Eesti asenduskodudest ellu astunud noorte käekäik 10 või isegi 20 aasta jooksul peale asenduskodust lahkumist

Valdkond/võimalik sihtgrupp (kellele võiks sobida uurimiseks): sotsioloogia

Uurimisküsimuse esitaja: MTÜ Igale Lapsele Pere

Taustakirjeldus: Küsimusele vastuse saamine oleks väga suureks abiks meie eesmärkide laiemale üldsusele selgitamisel. Meie ühingu põhieesmärk on saada võimalikult palju vanemliku hooleta lapsi hoolekandeasutustest ehk asenduskodudest (endise nimetusega lastekodu) peredesse hooldusele. Ajuti näib, et asutused, (ka peremajad) ei suuda siiski anda lastele piisavalt sotsiaalseid oskusi, et iseseisvas elus hästi toime tulla.
Läbi õiguskaitseasutuste töötajate ja sotsiaalametnike suulise info on teada, et suur osa asenduskodudest iseseisvasse ellu astunuid läheb mingi aja jooksul seadustega pahuksisse või ei saa iseseisva eluga hakkama ja vajab riigi poolt hoolekannet ja/või toetust. Kui suur protsent just ja mis põhjustel täpsemalt on teadmata. Meie huvi oleks saada vastus küsimusele milline on Eesti asenduskodudest ellu astunud noorte tegelik käekäik 10 või isegi 20 aasta jooksul peale asenduskodust lahkumist.

Oma panus: Meie ühingu liikmed on nõus uurijat tema töös oma teadmiste piires aitama.

Teema: Psühholoogia

Uurimisküsimus: Mis motiveerib kliente psühholoogilise abi poole pöördumisel?

Valdkond/võimalik sihtgrupp (kellele võiks sobida uurimiseks): psühholoogiatudeng, sotsioloogiatudeng

Uurimisküsimuse esitaja: Tartu Kriisiabi- ja Nõustamiskeskus

Seotud lingid: Tartu Kriisiabi- ja Nõustamiskeskus,  http://www.tnk.tartu.ee/

Taustakirjeldus: Tartu Kriisiabi- ja Nõustamiskeskusel oleks uurimise tulemustele toetudes lihtsam oma tööd suunata (kelle seas enda teenuseid reklaamida). Uurida võiks nii  pöördujaid (st keskus ise saaks olla uurimisasutus), aga väga huvitav oleks uurida ka neid, kes ei pöördu (nt juhuvalim tänavalt, fookusgrupid)

Teema: Psühholoogia

Uurimisküsimus: Eelarvamused psühholoogilise abi suhtes ning nende mõju (pöördumisele, abi vastuvõtmisele)

Valdkond/võimalik sihtgrupp (kellele võiks sobida uurimiseks): psühholoogiatudeng, sotsioloogiatudeng

Uurimisküsimuse esitaja: Tartu Kriisiabi- ja Nõustamiskeskus

Seotud lingid: Tartu Kriisiabi- ja Nõustamiskeskus, http://www.tnk.tartu.ee/

Taustakirjeldus: Eelarvamused psühholoogilise abi suhtes - positiivsed ja negatiivsed mõjud.

Tartu Kriisiabi- ja Nõustamiskeskusel oleks abi sellest, kui uurida eelarvamusi psühholoogilise abi suhtes - nt. uurida pöördumist,  aga ka nt abi vastuvõtmist (kas see sõltub eelarvamustest) ning mis mõjutab eelarvamuste kujunemist - kas isiklik kogemus, või meedia / naaber jt

Teema: Teadlikkus waldorfharidusest koolist ja selle maine muutmine faktipõhisemaks

Uurimisküsimus:  Milline on tartlaste teadlikkus Tartu Waldorfgümnaasiumist (TWG) ja seal pakutavast haridusest. Sisehinnang TWG tööle (rahulolu-uuring). Kuidas saaks toimuda re-branding?

Valdkond/võimalik sihtgrupp (kellele võiks sobida uurimiseks): majandus-, sotsioloogia-, tervishoiutudeng

Uurimisküsimuse esitaja: Tartu Waldorfgümnaasium

Seotud lingid: http://www.waldorfkool.info/

Teema: Riidest mähkmete ja ühekordsete mähkmete kasutuse ulatus ja motivatsioon

Uurimisküsimus: Kui suurel osal mähkmeealistest lastest kasutatakse riidest mähkmeid / pabermähkmeid ja milline on kummagi mähkmetüübi kasutajate profiil? Millal hakkavad last potitama riidest mähkmete kasutajad ja millal hakkavad potitama pabermähkmete kasutajad, millises laste vanuses?

Valdkond/võimalik sihtgrupp (kellele võiks sobida uurimiseks): majandus-, psühholoogia-, sotsioloogiatudengile

Uurimisküsimuse esitaja: MTÜ Sünnitoetajad

Seotud lingid: http://synnitoetus.ee/

Taustakirjeldus:
(1) Tahaksime aru saada, kui palju kasutavad Eesti väikelaste vanemad riidest versus ühekordseid mähkmeid ja milline on nende vanemate profiil. Tunnetuslikult näib, et riietest mähkmete kasutajaid on väike protsent. Tahaksime aru saada, kui väike see protsent siiski on ja kas paber-/ riidemähkmeid kasutavate vanemate profiilis on mingid kindlad erinevused? Kas kõigi laste puhul (esimene, teine) on valik sama või kipub kusagile poole muutuma?
(2) Eeldusena tundub esimese asjana, et pabermähkmeid kasutatakse sellepärast, et riidest mähkmeid tajutakse ebamugavatena, aga kas mängus ka muid faktoreid? Sellisteks faktoriteks võivad olla nt. teadmatus riidest mähkmete olemasolust ja nende tänapäevastest versioonidest, teadmatus, kust neid osta jms. Tõenäoliselt on ka motivatsioon erinev erinevate kasutajagruppide hulgas; tahaksime mõista, millises kasutajagrupis osutuvad valdavateks millised motivatsioonimustrid.

Eeldus:
(1) Ilmselt on riidest mähkmeid eelistavate vanemate profiil erinev ühekordseid mähkmeid eelistatavate vanemate profiilist ja võib sõltuda vanusest, sellest, mitmenda lapsega on tegemist, võib-olla ka etnilisest päritolust ja elamiskohast (maal/linnas).
(2) Erinevate ühiskonnagruppide motivatsioon võib olla erinev – nt. linnas elavad inimesed kasutavad riidest mähkmeid keskkonnateadlikkusest, maal elavad inimesed odavuse tõttu.

Lisauurimisküsimused (allteemad): Kui palju hoiab kummagi mähkmetüübi kasutamine kokku raha? Aega? Millal tehakse otsus – kas nt juba raseduse ajal või hiljem, kui laps juba sündinud? Kas on ka neid, kes küll kasutavad nt pabermähkmeid, aga sisimas tunnevad (nt keskkonnakaalutlustel), et see pole õige ja tunnevad end seetõttu halvasti? Kui jah, siis miks ei tehta seda sammu, et võtta kasutusele riidest mähkmeid?

Milleks kasutatakse vastuseid? Tahaksime viia läbi väikese kodulehekampaania riidest mähkmete kasutamise erinevatest aspektidest ja pakkuda infot, aidata vanematel mõelda läbi erinevad aspektid. Püüame seejuures tuvastada, mis takistab riidest mähkmete kasutamist ja leida õiged sihtgrupid ja lähenemisviis, et juurutada riidemähkmekultuuri.

Teema: Riidest mähkmete ja ühekordsete mähkmete kasutuse tervisemõjud, sh vanema-lapse side sagedus ja selle psühholoogiline mõju lapsele

Uurimisküsimus: Millised on riidest versus pabermähkmete kasutamise tervisemõjud? Kas riidest mähkme kasutamine muudab vanema ja lapse suhtlemise sagedust ja/või kvaliteeti?

Valdkond/võimalik sihtgrupp (kellele võiks sobida uurimiseks): meditsiini-, psühholoogia-, sotsioloogiatudeng

Uurimisküsimuse esitaja: MTÜ Sünnitoetajad

http://synnitoetus.ee/

Taustakirjeldus: Tahaksime omada ülevaadet pabermähkmetega seotud potentsiaalsetest terviseprobleemidest – nii füsioloogilistest kui psühholoogilistest. On kirjandust mis viitab pabermähkmete potentsiaalsele negatiivsele mõjule mähkmelapse tervisele (mähkmedermatiit, teatud juhtudel liiga kõrge temperatuur jms). Tahaksime saada ülevaadet erinevate mähkmetüüpide erinevatest füsioloogilistest mõjudest, aga ka psühholoogilistest mõjudest.

Eeldus: Kuna riidest mähkmeid tuleb vahetada sagedamini, ei saa vanem last ei saa jätta omapäi nii pikaks ajaks, laps on rohkem silma all. Kas on ka kaudsemaid tõendeid selle kohta, et riidest mähkme puhul nt. ema ja lapse füüsiline kontakt on sagedasem (ema puudutab last sagedamini), ja see võiks mõjuda lapse psüühikale turvalisust tekitavamalt? Kas on mingi korrelatsioon? 

Milleks kasutatakse vastuseid? Tahaksime viia läbi väikese kodulehekampaania riidest mähkmete kasutamise erinevatest aspektidest ja pakkuda infot, aidata vanematel mõelda läbi erinevad aspektid. Püüame seejuures tuvastada, mis takistab riidest mähkmete kasutamist ja leida õiged sihtgrupid ja lähenemisviis, et juurutada riidemähkmekultuuri.

Teema: Jäätmemajandus

Uurimisküsimus: MTÜ Teeme Ära! vajaks erinevate tööstusharude kohta tootmisahela põhimõtteskeeme.

Valdkond/võimalik sihtgrupp (kellele võiks sobida uurimiseks): keskkonnakorraldus, keskkonnaplaneerimine, keskkonnatehnoloogia jm

Uurimisküsimuse esitaja: MTÜ Teeme Ära!

Seotud lingid: http://www.teemeara.ee/

Taustakirjeldus: Näiteks võib tuua tekstiili tootmisahela, mis võiks välja näha järgmiselt: põld, kangatehas, õmblusvabrik, hulgikaubandus (laod), pood, inimene, edasi juba mitmed valikud prügimäele, taaskasutusse, materjali taaskasutusse jne. Visuaali nätena:

http://www.theepochtimes.com/n2/images/stories/large/2012/04/21/Trash-to-Trend-concept_graph.jpg

Teema: Jäätmemajandus

Uurimisküsimus:  MTÜ Teeme Ära! vajaks jäätmestatistikat allolevate riikide kohta: Afghanistan, American Samoa, Aruba, Azerbaijan, Bermuda, Bosnia and Herzegovina, Cayman Islands, Channel Islands, Djibouti, Equatorial Guinea, Faeroe Islands, French Polynesia, Greenland, Guam, Guinea-Bissau, Isle of Man, Kazakhstan, Kiribati, Korea, Kosovo, Kyrgyz Republic, Libya, Liechtenstein, Mayotte, Micronesia, Montenegro, Netherlands Antilles, New Caledonia, Northern Mariana Islands, Palau, Papua New Guinea, Puerto Rico, Samoa, San Marino, Somalia, Taiwan, Timor-Leste, Ukraine, Uzbekistan, Virgin Islands (US), Yemen.

Valdkond/võimalik sihtgrupp (kellele võiks sobida uurimiseks): keskkonnakorraldus, keskkonnaplaneerimine, keskkonnatehnoloogia jm

Uurimisküsimuse esitaja: MTÜ Teeme Ära!

Seotud lingid:  http://www.teemeara.ee/

Taustakirjeldus: Vaja oleks jäätmestatsitikat järgmistes allküsimustes: majapidamiste jäätmete koguhulka aastas, inimese kohta, jäätmeliikide kaupa, kui palju liigiti kogutakse, mida jäätmetega tehakse jms

Teema: Mahepõllumajandus

Uurimisküsimus: Mahepõllumajanduse arengu võimalikkus ja perspektiivid Ida-Virumaal

Valdkond/võimalik sihtgrupp (kellele võiks sobida uurimiseks): põllumajandustudeng

Uurimisküsimuse esitaja: MTÜ Rakendusökoloogia Keskus

Seotud lingid: MTÜ Rakendusökoloogia Keskus www.roek.ee

Taustakirjeldus: Kas mahepõllumajandus on üldse võimalik Ida-Virumaal tööstuse ja piirkonna spetsiifika tõttu? Õhusaaste on võrreldes nõukogude ajaga vähenenud 6 korda, kuid me ei tea, milline on raskemetallide sisaldus mullas. Torudest tulenev saaste läheb ilmselt peamiselt Venemaale ja Soome, ent me ei tea, kuidas hajumine toimub, nii et võimalik, et meie saastemäär ei olgi nii kõrge ja me saame mahepõllumajandust harrastada?

Teema: Pagulased

Uurimisküsimus: Lühifilm pagulaste elust Eestis

Valdkond/võimalik sihtgrupp (kellele võiks sobida uurimiseks): filmi-, meediatudeng

Uurimisküsimuse esitaja: MTÜ Pagulasabi

Seotud lingid: MTÜ Pagulasabi www.pagulasabi.ee

Taustakirjeldus: MTÜ Pagulasabi on 2011.a. taasavatud Eestisse sattunud pagulaste olukorda parandada püüdev ühendus. Kuna Eesti son pagulasteema vähe käsitletud, oleks meil väga vaja lühifilmi pagulaste elust Eestis, mis illustreeriks pagulaste olukorda.

Teema: Koduloomad / loomade heaolu

Uurimisküsimus: Milline on lemmikloomade arvukus Eesti kodudes ja tänavatel ja nende tervislik seisund?

Valdkond/võimalik sihtgrupp (kellele võiks sobida uurimiseks): Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse tudengile (nt nakkushaiguste või loomatervise tudengile)

Uurimisküsimuse esitaja: MTÜ Pesaleidja

Seotud lingid: MTÜ Pesaleidja pesaleidja.blogspot.com

Taustakirjeldus: Vajaksime uurimust lemmikloomade arvukuse kohta kodudes ja tänavatel ja terviliku seisundi kohta. Praegu on probleemiks see, et tänavatel on palju hulkuvaid loomi, ei ole aga süsteemset ülevaadet sellest, kui palju neid on ja milline on nende tervislik seisund, millist eelarvet on vaja selleks, et olukorda leevendada.

Teema: Riigiteadused/ sotsioloogia /psühholoogia

Uurimisküsimus: Kuidas mõjutab KOV suhtumine nõustamiskeskuste tööd  (Laiemalt: millised on peamised tegurid, mis mõjutavad nõustamsikeskuste tööd)

Valdkond/võimalik sihtgrupp (kellele võiks sobida uurimiseks): riigiteaduse tudeng, sotsioloogia tudeng, psühholoogia tudeng

Uurimisküsimuse esitaja: Tartu Kriisiabi- ja Nõustamiskeskus

Seotud lingid: Tartu Kriisiabi- ja Nõustamiskeskus, http://www.tnk.tartu.ee/

Taustakirjeldus: Paljud nõustamiskeskused on MTÜd ja neil oleks kasulik aru saada, mis mõjutab seda, kuidas nad ära elavad; seda teades saaks ehk mingeid korrektiive teha või suunata ressursse paremini (nt. kas KOV-des tajutakse nõustamist vajaliku / ebavajalikuna, kas kärbitakse kohe esimesena või ikkagi soovitakse hoida).

Mõtteid võimalike alateemade kohta (vajab läbirääkimist juhendajaga):

1. Kuidas nõustamiskeskused üldiselt hakkama saavad, millised on põhiprobleemid (üldise tausta kaardistamine, lisaks aitab KOVdega suheldes paremini küsimusi esitada)

2. Kaardistada, kui palju on toetatud, kes ja mida mõjutab KOVdes (kuidas sünnib otsus toetada nõustamiskeskuse tööd), vaadata argumentatsiooni (kuidas prioritiseeritakse teemasid ja miks)

Teema: Romade lõimumine: väljakutsed ja probleemid hariduses ning võimalikud lahendused

Uurimisküsimus: Romad Eesti haridussüsteemis: millised on väljakutsed ja võimalikud mudelid, mis aitaksid jõustada roma lapsi eesti koolis?

Valdkond/võimalik sihtgrupp (kellele võiks sobida uurimiseks): haridusteadusteadused, riigiteadused, sotsioloogia 

Uurimisküsimuse esitaja: Põhja-eesti Romade Ühing

Taustakirjeldus: Roma laste probleemidest Eesti koolis on üsna palju juttu olnud. On tehtud ka mõned uuringud sellest, millised on probleemid ja millised võiksid olla lahendused, ent sageli on roma lapsed vaid üheks uurimisobjektiks mitmest või neid kõrvutatakse teiste vähemusrahvuste lastega. Põhja-Eesti Romade Ühingu arvates on roma laste taust enemasti liiga spetsiifiline, et saaks teha "ülekannet" teiste rahvusvahähemuste  probleemidelt ja lahendustelt ja küsimusi peaks uurima spetsiifiliselt just roma kogukonnast lähtuvalt. 

Eeldus: Roma laste kooliprobleemide taga on mitmeid tegureid, aga kesksel kohal on pere toetuse ja enda väärikuse ja identiteedi säilitamise küsimus. Seega tuleb lahenduste leidmiseks kaasata protsessi kogu kogukond, mitte ainult kooliealised lapsed ühekaupa.

Teema: Maailmaharidus

Uurimisküsimus: Kuidas luuakse Eesti kooliõpikutes Eesti rahvuslikku identiteeti?

Valdkond/võimalik sihtgrupp (kellele võiks sobida uurimiseks): läbiv teema, sobib nt haridusteaduskonna tudengile, geograafia- ja ajalootudengile

Uurimisküsimuse esitaja: MTÜ Mondo

Seotud lingid: maailmaharidus ehk globaalharidus, vt. maailmakool.ee
MTÜ Mondo mondo.org.ee

Taustakirjeldus: Meil on suur huvi ja vajadus selle järgi, et analüüsida Eesti kooliõpikuid erinevatest vaatepunktidest. Tahaksime aru saada, kuidas kujundatakse Eesti kooliõpikutes Eesti rahvuslikku identiteeti, kas see on eksklusiivne või inklusiivne ja kuivõrd palju on selles ruumi "teistsugususele".

Eeldus: Tugevalt üldistades on Eestis suhtumine välismaalastesse kahesugune: kas nad on (tinglikult) Läänest ja siis on nad kadestamisväärsed, või on nad Idast/Lõunast ja siis on nendega raske leppida. Kui rikkamatest riikidest siiatulnud on välismaalased, siis vaes(ema)test riikidest siiatulnud on migrandid. Lisaks on eraldi Eestis sündinud rahvusvähemused (venelased, mustlased jne).

Kindlasti määrab sellise suhtumise meedia, poliitikute sõnavõtud, perekond jm tegurid; meid huvitaks, kui palju aitab sellele kaasa kool – iseäranis praeguses süsteemis kasutatavad õpikud.

Uurimisala: Tänase Eesti pedagoogilises peavoolus valitseb arusaam, et lastele tuleb õpetada ühiskonnaga suhestumist „seest väljapoole" – trajektooril pere → naabrid → linn → Eesti → Euroopa → maailm. Hoolimata eelduse loogilisusest on sellel ka varjukülg: suhestumine „mitte-eestlastega" võib lastel alata palju varem kui põhikooli lõpus, kus teiste kultuuride tutvustamiseni jõutakse. Lisaks võib üldiselt toimuva globaliseerumise taustal eeldada, et siiani suhteliselt homogeenne Eesti ühiskond muutub aina kirjumaks. Seetõttu on oluline aru saada, kuidas defineeritakse ja kujundatakse Eesti rahvuslikku identiteeti, kes sinna kuuluvad / ei kuulu ja kui palju ruumi on seal mitte-eestlastele (millise grupina neid käsitletakse).

Kuigi meid huvitavad igasugused õpikud, huvitab meid praeguses tööetapis pigem õpilaste varajane arengufaas. Samuti arvame, et nt geograafiaõpikute analüüsimine annaks vähem infot, kuna need õpikud ongi suunatud „teistsuguste" tutvustamisele, samas nt. ajaloo ja emakeele õpikud on palju rohkem suunatud alateadliku(ma)le identiteediloomisele. Arvame, et huvitav võiks olla analüüsida põhikooli õpikuid – ja vahest isegi algkooli õpikuid.

Teema: Väitlemisoskuse olulisus Eesti haridusruumis

Uurimisküsimus: Kas ja miks on argumenteerimis- ja väitlemisoskuse õpetamine põhikoolis/gümnaasiumis õpilastele vajalik / kasulik?

Valdkond/võimalik sihtgrupp (kellele võiks sobida uurimiseks): läbiv teema, sobib nt haridusteaduskonna tudengile, filosoofiatudengile

Küsimuse esitamise kontekst: Väitlusseltsi missioon on juurutada mõtteviisi, et ühiskondlikus diskussioonis saaks määravaks tugevam argument. Selle realiseerimiseks üks oluline sammas on vastavate oskuste õpetamine haridussüsteemis. Selleks omakorda on vaja laiaulatuslikku tunnustust ja koostööd avaliku sektoriga, eelkõige haridus- ja teadusministeeriumiga, aga ka ülikoolidega.

Uurimisküsimuse esitaja: MTÜ Eesti Väitlusselts

Näide uuringust sarnasel teemal:
Debating the evidence: an international review of current situation and perceptions
Research synthesis

http://debate.uvm.edu/dcpdf/ESU-Summary_debatingtheevidence.pdf

Teema: MTÜ Mondo maailmahariduse tegevuse alane analüüs

Uurimisküsimus: Millist mõju avaldab mitteformaalne õpetus maailmahariduse valdkonnas õpilaste hoiakutele ja aktiivsusele?

Valdkond/võimalik sihtgrupp (kellele võiks sobida uurimiseks): läbiv teema, sobib nt haridusteaduskonna tudengile, geograafia- ja ajalootudengile

Eeldus: MTÜ Mondo on läbi viinud erinevaid maailmaharidusprojekte, mille raames on koostatud materjale ja arendatud meetodeid, koolitatud õpetajaid ning toetatud koole maailmahariduse alaste tegevuste läbiviimisel. Samuti on aidatud koolidel arendada suhteid koolidega Afganistanis ja Ghanas. Õpilasi on julgustatud looma oma filmiklubisid, mis korraldavad filmiseansse ja üritusi koolis. Nende tegevuste eesmärgiks on muuta ühiskonnas valitsevaid hoiakuid sallivamaks ja arendada solidaarsust vaesemate piirkondade inimeste suhtes. Suur rõhk on pandud ka noorte inimeste aktiivsuse arendamisele. Eelduste kohaselt peaks noortel meie tegevuse tagajärjel tekkima soov aktiivsemalt osaleda globaalprobleemide mõjutamises ja peaksid muutuma nende hoiakud arengumaade suhtes.

Uurimisküsimuse esitaja: MTÜ Mondo

Seotud lingid: maailmaharidus ehk globaalharidus, vt. maailmakool.ee

MTÜ Mondo mondo.org.ee

Taustakirjeldus: MTÜ Mondo oleks huvitatud sellest, et koolides, kus alustatakse maailmahariduse alaseid tegevusi toimuks süstemaatiline analüüs tegevuste mõjust koolile, samuti noorte hoiakutele ja aktiivsusele. Tahaksime teada, kas noored muutuvad projektiperioodi lõppedes empaatilisemaks ja aktiivsemaks, millised tegurid ja narratiivid mõjutavad empaatia teket, millised tegurid ja narratiivid takistavad seda. Tahaksime paremini analüüsida enda tegevusi ja nende mõju, saada hinnangut enda tegevuse kohta. 

Teema: Maailmaharidus

Uurimisküsimus: Milliseid maailmaharidusega seotud teemad on Eesti kooliõpikutes ja kuidas neid käsitletakse?

Valdkond/võimalik sihtgrupp (kellele võiks sobida uurimiseks): läbiv teema, sobib nt haridusteaduskonna tudengile, geograafia- ja ajalootudengile

Uurimisküsimuse esitaja: MTÜ Mondo

Seotud lingid: maailmaharidus ehk globaalharidus, vt. maailmakool.ee
MTÜ Mondo mondo.org.ee

Taustakirjeldus: Meil on suur huvi ja vajadus selle järgi, et analüüsida Eesti kooliõpikuid erinevatest vaatepunktidest. Meid huvitab, kui palju on sees maailmaharidusega seotud teemasid ning kuidas neid on käsitletud. Samuti huvitab meid, millist pilti õpikud annavad teiste kultuuride, maailmajagude (nt. Aafrika) ja inimeste suhtes (nt. rassid bioloogiaõpikus)