1. Teadusturg

  Igal aastal otsivad sajad tudengid endale huvitavat uurimisteemat. Samal ajal on Eestis aina enam mitteulundusühinguid ja kodanikuühendusi, mis tahaksid ja vajaksid enda töö edasiviimiseks heakvaliteetset uurimustööd. Teadusturg püüab pakkuda üksteise leidmise ruumi kõrgkoolide tudengitele, õppejõududele ja mittetulundusühingutele - kohta, kus nad saaksid üksteisega kontakti ja millest algaks ühine koostöö.   Teadusturg on koht, kus aidatakse luua sidemeid kodanikuühiskonna ja kõrgkoolide vahel. Konkreetsemalt on see koht, kuhu MTÃœ-d saavad pöörduda, et leida kontakte kõrgkoolidega MTÃœ-sid huvitavate küsimuste uurimisel – hoolimata „turu" kommertslikust taustatähendusest tavaliselt tasuta   Inglisekeelset sõna Science Shop on püütud eestindada mitut moodi: teadusturg, teaduspood, teaduskoda. Kõik need nimetused tähistavad ühte ideed: kodanikuühiskonnale, kogukondadele lähemale ulatuvat teadust. Teadusturu eesmärgiks on aidata leida vastuseid ühiskonna aktuaalsetele küsimustele, olles sillaks kolmanda sektori ja kõrgkoolide vahel. Lähemalt saate teadusturgude kontseptsioonist edasi lugeda allolevatelt linkidelt või esitada kohe oma uurimisküsimuse siit.       Teadusturu taustast ja tegemistest lähemalt:   Mis on teadusturg? Algatused Eestis Miks tekkisid teadusturud? Kust tuleb uurimistööde initsiatiiv? Kes on teadusturu „klient"? Kuidas protsess praktikas välja näeb? Kes maksab? Mis kasu saab tudeng ja ülikool? Mis kasu saab kolmas sektor? Teadusturu roll uurimisprotsessis Kes teeb mida? Näited

Neljapäev, 19 Mai 2011 | 8648 hits

2. Algatused Eestis

Balti Uuringute Instituudis (IBS) algas 2010. aastal nelja-aastane projekt PERARES (Public Engagement with Research And Research Engagement with Society), mille eesmärgiks on proovida luua Eestisse teadusturg (vahel kasutatakse ka nimetust "teaduskoda" või „teaduspood"). IBS eesmärgiks on koguda taustainfot teadusturgude vajalikkuse kohta Eestis, teha pilootprojekte ja selle põhjal otsustada, kas ja millist teadusturgu võiks luua Eestisse. IBS teadusturu projekti juht: Nastja Pertsjonok [ nastja@ibs.ee ] Eelnevalt on teadusturu ideed testitud Tallinna tehnikaülikoolis TRAMS (Training and Mentoring of Science Shops) projekti raames, ent projekti tulemusena teaduspoodi siiski ei tekkinud. Praeguseks antud projekti raames läbi viidud/teoksil olevate uurimustööde kirjelduse leiate siit.   Mis on teadusturg? Algatused Eestis Miks tekkisid teadusturud? Kust tuleb uurimistööde initsiatiiv? Kes on teadusturu „klient"? Kuidas toimub protsess praktikas? Kes maksab? Mis kasu saab tudeng ja ülikool? Mis kasu saab kolmas sektor? Teadusturu roll uurimisprotsessis Kes teeb mida? Näited

Neljapäev, 19 Mai 2011 | 2873 hits

3. Teadus ja MTÃœd

Kolmanda sektori tegevus aitab luua tugevat osalusühiskonda ja seda väärtustatakse aina enam ka Eestis. „Kolmas sektor" on mõiste, millega tähistatakse kodanikuühendusi, s.o. organisatsioone, mis ei ole asutatud riigi poolt ja ei tegele äriga, vaid on loodud avalikkuse huvides tegutsema (MTÜ, SA, selts). Viimase aja arengute põhjal on kolmandat sektorit hakatud jagama kaheks: professionaalne mittetulundussfäär, kus inimesed palgatööd tehes tegelevad peamiselt avaliku huvi esindamisega, eestkostega, teenuste pakkumisega jne, ning puhtalt vabatahtlik tegevus, kus teiste sektorite esindajad oma kodanikualgatust vabatahtlikkuse alusel ellu viivad (Vabaühenduste Liit EMSL). Nagu ka teistel sektoritel – avalikul ja erasektoril - on ka mittetulundusühingutel sageli vaja enda töö paremaks tegemiseks juurdepääsu teadusmaailmale. Sageli aga puudub neil ressurss – aeg, raha, erialased teadmised, et neile olulisi küsimusi ise uurida. Tasakaaluks põhisuunale, milles püütakse rakendada teadussaavutusi majanduse arenguks ärisektorile uute lahenduste pakkumisel ja kommunikeerida teadusmaailmas toimuvat avalikkusele, püüavad teaduspoed rakendada teadussaavutusi kodanikuühiskonna arenguks ja kommunikeerida mittetulundusühingute vajadusi kõrgkoolidele. Teadusturgude eesmärk on olla koostööpartneriks kõrgkoolidele ja kolmandale sektorile, pakkudes mittetulundusühingutele, võimaluse korral nii professionaaselt tegutsevatele organisatsioonidele (kellel küll reeglina juba on endal suhteliselt suur juurdepääs teadusele, ent sageli vaid ühes, esmaseks prioriteediks olevas valdkonnas), kui vabatahtlikkuse alusel tegutsevatele ühingutele. Koostöö tingimuseks on see, et probleem / küsimus peab olema mitte-kommertslik. Loe lisaks ...

Neljapäev, 19 Mai 2011 | 477 hits

4. Teadusturgudest

Teadusturg, teaduspood, teaduskoda.... kõik need nimetused tähistavad tegelikult ühte ideed: kodanikuühiskonnale, kogukondadele lähemale ulatuvat teadust. Teadusturg on koht, mis püüab pakkuda üksteise leidmise ruumi kõrgkoolide tudengitele, õppejõududele ja mittetulundusühingutele - kohta, kus nad saaksid üksteisega kontakti ja millest algaks ühine koostöö. Teadusturu eesmärgiks on aidata leida vastuseid ühiskonna aktuaalsetele küsimustele, olles sillaks kolmanda sektori ja kõrgkoolide vahel.   Loe teadusturu taustast ja tegemistest lähemalt! Mis on teadusturg? Algatused Eestis Miks tekkisid teadusturud? Kust tuleb uurimistööde initsiatiiv? Kes on teadusturu „klient"? Kuidas protsess praktikas välja näeb? Kes maksab? Mis kasu saab tudeng ja ülikool? Mis kasu saab kolmas sektor? Teadusturu roll uurimisprotsessis Kes teeb mida?        Mis on teadusturg? -          Algatused Eestis -          Miks tekkisid teadusturud? -          Kust tuleb uurimistööde initsiatiiv? -          Kes on teadusturu „klient“? -          Kuidas protsess praktikas välja näeb? -          Kes maksab? -          Mis kasu saab tudeng ja ülikool? -          Mis kasu saab kolmas sektor? -          Teadusturu roll uurimisprotsessis

Neljapäev, 19 Mai 2011 | 586 hits

5. Mis on teadusturg?

Teadusturg, teaduspood, teaduskoda.... kõik need nimetused tähistavad tegelikult ühte ideed: kodanikuühiskonnale, kogukondadele lähemale ulatuvat teadust. Teadusturg ehk teaduspood ei ole „pood" selle sõna traditsioonilises mõistes. Teadusturud on üksused, mis aitavad läbi viia teaduslikke uurimusi väga erinevatel erialadel, tavaliselt tasuta, kodanikuühiskonna - ühiskonna heaks tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide ja mittetulundusühingute - algatusel. Just see, et teadusturud püüavad vastata kodanikuühiskonna vajadustele ekspertiisi ja teadmiste järele eristab neid teistest teadmussiirde mehhanismidest. Teaduspoed on sageli, ent mitte alati, seotud ülikoolidega, kus üliõpilased viivad läbi uuringuid osana oma õppetööst. Praktikas on teadusturu eesmärgiks olla kontaktpunkt, mis viib omavahel kokku kodanikuühiskonna organisatsioonid ja teadlased/üliõpilased, otsides vastust kodanikuühiskonna poolt püstitatud küsimusele. Küsimusele vastamine võib mõnikord nõuda pelgalt olemasolevate teadmiste läbivaatamist, ent koostöös lahenduse otsimise protsessis võib tekkida ka uus teadmine. See võib jääda ühekordseks uuringuks, ent võivad välja kasvada ka ühised projektid ja pidevam koostöö. Teaduspoe roll on olla vahendaja kogu protsessi jooksul, võttes seega pinget maha nii MTÃœ-delt kui teadlastelt. Teaduspood võtab enda peale teadlase (juhendaja ja üliõpilase) otsimise ja nende kokkuviimise mittetulundusühinguga. Kuigi teadusturud asuvad sageli ülikoolide juures, võivad nad olla ka iseseisvad organisatsioonid. Teaduspoodidel ei ole ühte kindlat organisatoorset struktuuri ja nende tegutsemine sõltub konkreetsest kontekstist. Teaduspoed võivad olla ka ühe kõrgkooli põhised, aga ka spetsialiseeruda ühele konkreetsele teadusharule, või ka olla interinstitutsionaalsed ja interdistsiplinaarsed. Esimesi teaduspoode hakati looma Hollandis 1970ndatel aastatel ja nad tegutsevad kõikides teadusvaldkondades, hõlmates teadust kõige laiemas mõistes – humanitaarteadustest tehnoloogia ja meditsiinini.   Mis on teadusturg? Algatused Eestis Miks tekkisid teadusturud? Kust tuleb uurimistööde initsiatiiv? Kes on teadusturu „klient"? Kuidas toimub protsess praktikas? Kes maksab? Mis kasu saab tudeng ja ülikool? Mis kasu saab kolmas sektor? Teadusturu roll uurimisprotsessis Kes teeb mida? Näited

Neljapäev, 19 Mai 2011 | 3068 hits

6. Näited

Enamasti on teaduspood vahelüliks, mis otsib kolmanda sektori organisatsioonile kõrgkoolist partneri, ent pädevuse olemasolul võib teaduspood võib ka ise aidata uuringut teha. Sageli juhtub, et teaduspood peab esmase uuringu ise läbi viima selleks, et välja selgitada, kuidas saaks põhjalikumat uuringut läbi viia. Tihti juhtub ka, et teaduspood peab teaduslikku uuringut populariseerima ja lõppkasutajale kergemalt käsitletavamaks tegema. Teaduspood võib vastastikuse kokkuleppe kohaselt aidata ka läbi viia uuringu tulemuste esitluse. Näited mujalt maailmast Saastunud tiik (Taani) Köögiviljahoidla projekteerimine (Taani)   Näited Eestist / läbiviidud ja töös olevad projektid IBS on PERARES projekti käigus hakanud testima, kuivõrd lihtne või keeruline on vahendada kodanikuühiskonna küsimusi uurimisasutustele. Esimesed kogemused on käes – ja uued küsimused on teretulnud! Arengukoostöö Ãœmarlaua / Tartu Ãœlikooli tudengi / IBSu projekt: Maailmaharidusest õpetajakoolituses (2010/11) Eesti Rohelise Liikumise / Eesti Maaülikooli / IBSu projekt: Pestitsiidiseirest Eestis (2010/11) Lisaks võite teadusturgudest lugeda ka teadusturgude võrgustiku kodulehelt: www.scienceshops.org Sellelt leiate ka linke teiste riikide teadusturgudele, kus on ka konkreetseid näiteid nende tegevusest: http://www.scienceshops.org/new%20web-content/framesets/fs-contact.html   Mis on teadusturg? Algatused Eestis Miks tekkisid teadusturud? Kust tuleb uurimistööde initsiatiiv? Kes on teadusturu „klient"? Kuidas toimub protsess praktikas? Kes maksab? Mis kasu saab tudeng ja ülikool? Mis kasu saab kolmas sektor? Teadusturu roll uurimisprotsessis Kes teeb mida? Näited

Neljapäev, 19 Mai 2011 | 3749 hits

7. Köögiviljahoidla projekteerimine

Projekti algatajaks oli Albertslund´is asuv lastepäevakeskus Vognporten. Lastepäevakeskuse sooviks oli minna köögis üle mahetoormele, sellega kaasnes aga vajadus mõelda ümber tooraine siseostmise ja hoiustamise süsteem, kuna mahetoodete tarnevõimalused erinesid tavatoodete tarnevõimalustest. Samuti vajas lasteasutus ülevaadet sellest, milliseid tooteid on võimalik saada ühel või teisel hooajal. Lastevanemate ja lastepäevakeskuse töötajate soov minna üle mahetoidule oli seotud sooviga panustada omalt poolt globaalsesse jätkusuutlikkusse, vähendades kohalikul tasandil pestitsiidide ja sünteetiliste väetiste kasutamist, samuti pakkuda lastele tervislikku toitu. Kohalik omavalitsus oli ka üsna aktiivne Agenda 21 tegevuste elluviimisel, seetõttu eeldasid lasteasutusega seotud inimesed positiivset suhtumist enda algatusse, kuigi see oli esimene selletaoline algatus selles omavalitsuses. Lapsevanemad olid ka need, kes võtsid ühendust Taani Tehnikaülikooli (DTU) teaduspoega ning projekti ülesannete määratlemisel toimus lasteasutuse, teaduspoe, kahe läbiviiva tudengi ja tudengite juhataja tihedas koostöös. Tihe koostöö tudengite, lasteasutuse töötajate ja lastevanemate vahel jätkus kogu projekti vältel. Nii üliõpilased, personal kui vanemad leidsid, et on oluline jagada teadmisi ja osaleda töös, et tagada sellise süsteemi väljatöötamine, mida oleks võimalikult otstarbekas integreerida asutuse igapäevaellu. Selleks viidi läbi mitmeid arutelusid, samuti tegid tudengid lastepäevakeskuse tegevuse paremaks mõistmiseks vaatlusi ning osalesid asutuse igapäevaelus. Projekti eesmärk defineeriti järgmiselt: uurida mahetooraine hoiustamise tehnilisi võimalusi - kas muldkehas või muudmoodi. Lisaks oli eesmärgiks töötada lasteasutusele välja juhendmaterjal, milles oleks täpsustatud, millised peavad olema hoiustamistingimused - õhuniiskus ja temperatuur -, ning milliseid tooteid võib hoiustada koos, milliseid peaks aga hoidma lahus. Tudengid soovitasid kirjanduse läbitöötamise tulemusena kahte tüüpi hoidlaid – kas „iglu" või kelder (earth grave). Üliõpilased soovitasid „iglut" ning selgitasid välja, et Rootsis olid nad kasutusel ja lasteasutuse juht, köögiabi ning tudeng käisid seda Rootsis ka vaatamas, et uurida lahtiseid küsimusi täpsemalt. „Iglu" vastas säilitamisnõuetele ning ka köögiabi nõudmistele hügieeni osas, kuna oli tehtud klaaskiust, mis tegi selle puhtana hoidmise lihtsamaks kui keldri puhtana hoidmise. Seejärel tutvustati ideed ülejäänud personalile ning lastevanematele, kes olid sellega nõus ning taotlesid lastepäevakeskuse nõukogu kaudu kohalikult omavalitsuselt raha selle ehitamiseks. Kohalik omavalitsus otsustas taotlust finantseerida ning ühe finantseerimise kasuks rääkiva asjaoluna nimetati head ja põhjalikku koostööd kõikide lasteasutuse tegevusega kokkupuutuvate inimeste ning teaduspoe/ülikooli vahel, aga ka teaduslikel faktidel põhineva raporti olemasolu enda arvamuse argumenteerimiseks. Mõnede aastate vältel levis mahetoitlustamise idee kõikidesse kohaliku omavalitsuse asutustesse, teaduspood ja Vognporten lasteasutus jäid selles tegevuses üsna kesksele kohale: - Pilootprojekti tulemusena kirjutati brošüürid, mida kohalik omavalitsus kasutas idee levitamiseks teistesse asutustesse; - Vognporten´i juhataja ja köögiabi tegid ettekandeid enda süsteemi ja selle kasutamise kohta; - DTU teaduspoes tehti video ja brošüürid üliõpilaste ja lasteasutuse koostöö kohta, mis mõjusid inspireerivalt ka teistele Albertslund´i omavalitsuse asutustele. - Mahetoitlustamisele ülemineku kogemusi tutvustati ka kohalikus lehes.. Teaduspoe osalus on olnud erinevate osapoolte sõnul tähtis nii töötava süsteemi defineerimisel, kui ka teaduslike andmete „tõlkimisel" ja levitamisel. Samuti olid tudengid abiks konkreetse hoiustamissüsteemi konstrueerimisel. Teaduspood toimis teadmiste vahendajana ülikooli ja Vognporten´i lasteasutuse vahel, andes lastevanematele ja lasteasutusele võimaluse tõsiselt panustada Agenda 21 eesmärkide täitmisesse, samuti toimis vahendajana kohaliku tegevuse levitamisel laiemalt tervesse omavalitsusse.

Neljapäev, 19 Mai 2011 | 1849 hits

8. Saastunud tiik

Külatiigi projekti algatajaks oli Taani Looduskaitseseltsi kohalik haru (DN Frederikssund). DN Frederikssund tahtis kontrollida oletust selle kohta, et kohalik tiik on tõsiselt saastunud ning kavatses kasutada saadud dokumentatsiooni tiigi seisundi parandamise läbirääkimistes kohaliku omavalitsusega. Probleemile viitasid mitmed märgid – nii tiigi taimestik kui loomastik oli viimase 30 aasta jooksul järk-järgult vähenenud ning DN Frederikssund´i oletuste kohaselt võis üheks põhjuseks olla heitvee juhtimine tiiki. DN Frederikssund´i arvates võis tegutsematus kaasa tuua tiigi elustiku täieliku hävimise lähiaastatel, ent organisatsioonil oli raskusi selle selgitamisega vastavatele ametkondadele ja poliitikutele. Projekti viisid läbi 4 bioloogiatudengit Roskilde Ülikooli (RUC) teaduspoest. Projekti uurimiseesmärkide defineerimine viidi läbi tudengite ja DN Frederikssundi koostöös. DN Frederikssund oli rahul uurimistöö ülesehitusega, nende prioriteet oli saada teaduslikku tõestust tiigi saastatusele ja ettepanekuid selle kohta, kuidas seda saaks rehabiliteerida. Üliõpilased töötasid kogenud juhendaja käe all, kes samuti kiitis heaks uurimistöö ülesehituse. Üliõpilased tegid valmis raporti, mis dokumenteeris tiigi saastatuse taset ning pakkusid võimalikku rehabilitatsiooni lahendust. Tudengite töö põhines veeproovidel, mida seejärel analüüsiti eelnevalt kindlaksmääratud vee seisundit peegeldavate paremeetrite suhtes. Veeproovide tulemusi võrreldi teoreetilise tasakaaluseisundiga järvedes. Selle põhjal tegid üliõpilased soovitusi tiigi seisundi taastamiseks. Raport dokumenteeris, et saastumise põhjused olid need, mida DN Frederikssund oletanud oli. Saastumise dokumenteerimine ning lahenduste väljapakkumine andis DN Frederikssund´ile parema positsiooni läbirääkimistes ning „intuitiivse" teadmise teaduslik kinnitus andis organisatsioonile tagasisidet nende pädevuse kohta.

Neljapäev, 19 Mai 2011 | 1891 hits

9. Maailmaharidus õpetajakoolituses

Arengukoostöö Ümarlaual (AKÜ) oli vaja üle-euroopalise DARE foorumi töös osalemiseks uurida välja, kuivõrd maailmaharidus on integreeritud õpetajakoolitusse. Kuigi küsimus ise oli sellel hetkel selgelt piiritletud konkreetsete alaküsimustega, oli mittetulnudusühingul vaja perspektiivis ka laiemat teema uurimist.   Kuna uuringuga oli kiire, jagasime küsimuse kaheks: esmase uuringu (konkreetsete küsimuste taustauuring) aitas teha IBS ise, otsides samal ajal tudengit, kes sooviks asjaga põhjalikumalt tegeleda. Esialgse uuringu käigus tekkiski kontakt huvitatud üliõpilasega ja praeguse seisuga põhiuuringu osas jäänud kokkulepe TÜ tudengiga Marian Hiirega, et ta uurib teemat edasi (2011/12). Esmast uuringut vaata siit.

Neljapäev, 19 Mai 2011 | 1916 hits

10. MTÜ-le

Kui te olete mittetulundusühing (MTÃœ), kellel on vaja mingis küsimuses infot ja teile ei ole ressursse (raha, pädevust), et seda infot leida, olete teretulnud oma küsimusi esitama. Me püüame leida teile vabatahtliku - tavaliselt tudengi -, kes võtaks teie küsimuse uurida (loomulikult juhendaja käe all). Me ei saa lubada, et leiame igale küsimusele vastaja, aga me lubame, et proovime. Proovige sõnastada küsimus konkreetselt, aga detailselt ja võimalusel võiks kirjutada paari lausega lahti ka tausta. Kontaktvorm küsimuse esitamiseks asub siin.   KKK: Korduma Kippuvad Küsimused Mis juhtub peale seda, kui esitame teaduspoele oma uurimisküsimuse?  Kas me peame uuringu eest maksma?  Meil on projektiidee, kuid see ei pruugi tudengile jõukohane olla. Mida peaksime tegema?  Millal on parim aeg uute küsimuste esitamiseks?   Millal meie küsimus uuritud saab? Milliseid küsimusi võib küsida? Mis juhtub peale seda, kui esitame teaduspoele oma uurimisküsimuse? Kui küsimus vajab täpsustamist, võtame teiega ühendust. Kui esialgu täpsustamist ei ole vaja, hakkame otsima inimest, kes võiks aidata küsimust uurida. Sageli on selleks tudeng, kes võtab töö teha lõputööna, ent on ka erandeid (saame teha ise, leiame kogenud teadlase jne). Kui leiame inimese, kes on teie projektist huvitatud, võtame me teiega ühendust. Kui ka teil on jätkuv huvi antud uuringu vastu, korraldame kohtumise teie ja uurija vahel, millel arutame üldist uuringuküsimust, mida teha, milliseid meetodeid võiks kasutada ja kui kaua sellega aega läheb. Kui kõik osapooled on kokkulepituga rahul, võib uuringuga edasi minna, kui aga mingi osapool tunneb, et nad ei taha jätkata, võib jätkuvalt loobuda. Kas me peame uuringu eest maksma? Ei. Teadusturu raames tehtava töö eest palka ei maksta. Kui aga küsimuse uurijal tuleb seoses uuringuga lisakulusid (nt sõiduraha, printimine vms), siis arutame, kas teil oleks võimalik need otsesed kulutused tasuda. Meil on projektiidee, kuid see ei pruugi tudengile jõukohane olla. Mida peaksime tegema? Võite siiski teaduspoega ühendust võtta. Siis arutame koos, kas sellest siiski võiks uurimisteema saada. Millal on parim aeg uute küsimuste esitamiseks? Põhimõtteliselt võtame me küsimusi vastu aastaringselt. Kuid parim aeg uute küsimuste väljapakkumiseks on siiski kevadtalv, sest siis hakkavad magistritudengid otsima endale lõputööteemasid. Aga ärge hoidke oma küsimust endale ka teistel aastaaegadel! Millal meie küsimus uuritud saab? Sõltub küsimusest. Kui oleme küsimuse läbi arutanud, sisestame selle meie andmebaasi ja reklaamime nii tudengite kui juhendajate hulgas, samuti vaatame, kas vastamisel võiks aidata keegi teine (nt saab siduda olemasolevate uurimissuundadega). Kuna lõplik valik jääb siiski tudengi teha, ei saa me garanteerida, et just teie küsimuse teatud ja jooksul „üles korjab". Kuid me kindlasti teeme kõik, et leida teie küsimusele uurijat!   Milliseid küsimusi võib küsida? Küsimused võivad olla igasugused – kui tunnete, et teil on enda töö paremaks tegemiseks informatsiooni teatud aspekti kohta, siis küsige julgelt! Kuna Eestis oleme teadusturu tegevusega alles algusjärgus, on meil veel vähe näiteid uuritud / uuritavate küsimuste kohta, ent välismaa kogemuste põhjal võivad küsimused varieeruda sellest, milline on näohalvatusega inimeste elukvaliteet kuni pestitsiidijääkideni tulbikasvatusega tegelevate põllumeeste kodudes. Ka uurimisküsimuse metoodika ja keerukus on väga erinevad - vahel on uurimuse jaoks olnud vaja teha eraldi katseid, vahel on vaja läbi viia intervjuusid, vahel on vaja analüüsida olemasolevat teaduskirjandust, vahel piisab sellest, kui viia läbi küsitlus. Ei maksa kahelda, kas küsimus ikka sobib, peale küsimuse esitamist on sageli niikuinii vaja seda täpsemalt ümber sõnastada, siis arutame koos. Näiteid leiate ka siit: http://www.ibs.ee/et/teadusturg/153-naeited

Neljapäev, 19 Mai 2011 | 3077 hits