1. Innovatiivse ettevõtluse edendamise võrgustik [SIB NET]

Innovatiivse ettevõtluse edendamise võrgustik [SIB NET] (Small Innovative Business Promotion Network) on projekt, mille eesmärgiks on edendada uusi suure kasvupotentsiaaliga ettevõtteid (nn „gasellid“), ergutades ettevõtlikku loovust, pakkudes vajaminevat toetust ning hinnata varases staadiumis riskitoetuse vajadusi. Projekti eesmärk on lahendada partnerregioonide (Kurzeme, Riia ja Lõuna-Eesti) ühised turutõrked, et vabastada piirkondlikest uurimiskeskustest ja kõrgharidust pakkuvatest asutustest uuenduslikke mõttekäike, mida edendavad partnerlus, vastastikune õppimine ja ühine mobiilsustegevus. Projekti tegevus SIB Net eemärgiks on luua komplekskne tegevuspakett, mille abil suurendada loovust, ärilist valmisolekut ning mis võimaldaks välja töötada finantseerimisskeemid perspektiivikate äriideede toetuseks: * innovatiivsete uute ettevõtete (start-uppide) vajaduste analüüs ning ning piirkondlike vajaduste hindamine * kahe eel-inkubaatori, loovusfoorumi (creativity forum), investorite foorumi ja partnerotsingute (matching-event) korraldamine * programmiterritooriumil kohaldatavate ja kõige sobivamate erinevate rahaliste vahendite kontseptsioonide arendamine ning hindamine * VKEde toetustegevuste ja kogemuste vahetamise eest vastutavate projektipartnerite esindajate koolitamine   Planeeritud tulemused Projekt teeb kindlaks piirkondlikud vajadused, mis puudutab suure kasvupotentsiaaliga ettevõtete puudumist ning ühtlasi sellesuunalise rahalise toetuse puudumist. Kahe eelinkubaatori arendamine Ventspilsis ja Tartus, kahe investorite foorumi organiseerimine, mitmed sobitamise ja loovusüritused ning ideede konkursid, aitavad ideede omanikel parendada ja arendada oma ideid tõelisteks äriplaanideks. Rohkem informatsiooni: sibnetwork.eu  

Neljapäev, 19 Mai 2011 | 2516 hits | Loe lisa

2. Central Baltic Job Ferry [CB JOBFERRY]

Projekti Central Baltic Job Ferry peamiseks eesmärgiks on edendada Eesti, Läti, Soome ja Rootsi ühise tööturu arengut, toetades tööjõu piiriülest mobiilsust ning erinevate tööturuosaliste omavahelist koostööd.  Fookus on eelkõige sellisel piiriülesel tööl, mis võimaldab säilitada alalise elukoha kodumaal.

Kolmapäev, 31 August 2011 | 1667 hits | Loe lisa

3. Fast and trustworthy Identity Delivery and check with ePassports leveraging Traveler privacy [FIDELITY]

FIDELITY is a multi-disciplinary initiative which will analyse shortcomings and vulnerabilities in the whole ePassports life cycle and develop technical solutions and recommendations to overcome them.

Teisipäev, 06 Märts 2012 | 2756 hits | Loe lisa

4. Kodanikeühenduste toetusvõimaluste fondide andmebaasi väljatöötamine

"Kodanikeühenduste toetusvõimaluste fondide andmebaasi väljatöötamine" on Avatud Eesti Fondi poolt vahendatava Vabaühenduste Fondi viienda taotlusvooru poolt finantseeritud projekt, mille eesmärgiks on luua online fondide andmebaas, mis sisaldab informatsiooni vabaühenduste tegevusi finantseerivatest fondidest, valdavalt väljaspool Eestit. Andmebaasis on esitatud fondid, mis finantseerivad tegevusi Eestile olulistel teemadel nagu kodanikuühiskonna ja demokraatia areng, sotsiaalne sidusus ja integratsioon, vähemuste õigused ning võrdõiguslikkus ja� diskrimineerimisvastane võitlus. Kodanikeühenduste finantsiliste toetusvõimaluste fondide andmebaasi väljatöötamise projekti peamine eesmärk on parandada Eesti kodanikeühenduste võimalusi taotleda finantstoetust rahvusvahelistest fondidest. Projekti tulemusena avatakse andmebaas kõikidele tasuta kasutamiseks märts-aprill 2010. aastal. Fondide andmebaas kättesaadav siin.   Projekti toetatakse Avatud Eest Fondi Vabaühenduste Fondist

Teisipäev, 12 Jaanuar 2010 | 4754 hits

5. Euroopa integratsioonialase portaali haldamine [EWSI]

Euroopa integratsioonialase veebilehe haldamine (“Maintenance for the European website on integration”) on Euroopa Komisjoni ning Migration Policy Group (MPG) poolt koordineeritud projekt, mille eesmärgiks on immigrantide ja vähemuste integratsiooni puudutava üleeuroopalise veebilehe (www.integration.eu) vastava infoga varustamine ning portaali eesmärkidega seonduva tegevuse teostamine. Balti Uuringute Instituut on alates 2010. aastast portaali Eesti poolseks koordinaatoriks ning vastutab Eestiga seonduva info kogumise, kontrollimise ning täiendamise eest. Lisaks integratsioonialase info ja materjalide pakkumisele on veebilehele kokku koondatud ka erinevate riikide parimad praktikad integratsioonialase tegevuse valdkonnast. Hetkel on käimas projekti III faas, mis kestab detsembrini 2013. Tutvu portaaliga: European Website on Integration �� ��

Teisipäev, 12 Jaanuar 2010 | 4678 hits

6. Ettevõtetele suunatud e-valitsemise lahenduste arendamine [EGOPRISE]

Projekti EGOPRISE ("E-GOvernment solutions as instruments to qualify the public sector for the specific needs of small and medium sized enterPRISEs (SMEs) in the rural BSR") sihiks on riiklike e-lahenduste� arendamine ja tõhustamine väike- ja keskmise suurusega ettevõtetega (VKE) seotud valdkondades. Projekti peamiseks eesmärgiks on muuta avaliku sektori e-teenused ettevõtetele rohkem kättesaadavamaks, lihtsustada (välis)tööjõu värbamist ning edendada VKEde sisenemist avaliku sektori ja ärivõrgustikesse. Projektis osaleb 22 partnerit 8 erinevast riigist: Saksamaa (juhtpartner), Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Taani ja Valgevene ning projekti kaasfinantseeritakse Läänemere Regiooni Programmi 2007-2013 raames. Projekt kestab ajavahemikul� 2009-2012. Projekti esialgseid tulemusi tutvustava seminari info ja ettekanded on kättesaadavad siin. Vaata lisaks: EGOPRISE  

Teisipäev, 02 Veebruar 2010 | 4508 hits

7. Teaduspood [PERARES]

1. mail 2010 algas Balti Uuringute Instituudis (IBS) nelja-aastane projekt PERARES (Public Engagement with Research And Research Engagement with Society), mille eesmärgiks on proovida luua Eestisse „teaduspoed“ – science shops (vahel on kasutatud ka nimetust “teaduskoda“ või „teadusturg“).   Teadus ja ühiskond „Teaduspoe“ pisut segadusttekitava nime taga on Euroopas levinud idee kogukonnapõhisest teadusest. Kõrgkoolide avalik ja sotsiaalne funktsioon on aja jooksul muutunud. Teadus on alati kujundanud tulevikku, kuid mida aeg edasi läheb, seda enam sõltume teaduslikest tulemustest. Seega on väga oluline, et kõrgkoolide ja ühiskonna vahel valitseks tihe ja usalduslik side. Seda on vaja nii teaduse arenemiseks kui selleks, et teadus peegeldaks ühiskonna mureküsimusi. Sageli keskendub teaduse ja ühiskonna suhe vaid uute teadussaavutuste propageerimisele. Lisaks on teadustööd sageli olnud tugevalt seotud tootva (tööstus)sektori vajadustega, ja see on varjutanud ühiskonna laiemate küsimuste uurimist. Teadustööd finantseerivad riiklikud asutused maksutuludest ja ärisektor, samuti kasutatakse grandisüsteeme. Kõigi võimaluste puhul on teatud riskid: on oht, et teadmisi rakendatakse pigem ettevõtjate tulu maksimeerimiseks kui sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks; �võib tekkida surve suunata teadusuuringuid vastavalt vaid hetke poliitilistele probleemidele, grandisüsteem võib kallutada teadlaste tähelepanu põhitöölt rahastusallikate hankimisele. See muudab teaduse ja ühiskonna vahel sidususe tekkimise ja arendamise veelgi olulisemaks. Kõigi nende arengute ja kaalutluste tulemusena on tekkinud mitmeid algatusi ja tegevusi, milles on püütud kõrgkoolid ja avalikkus üksteisele lähemale tuua. Üheks algatuseks on 1970ndatel Hollandis alguse saanud teaduspoodide idee. Teaduspood Teaduspood on koht, kus aidatakse luua sidemeid avalikkuse ja kõrgkoolide vahel – hoolimata „poe“ kommertslikust taustatähendusest tavaliselt tasuta. Oluline on, et uuritav küsimus ei väljendaks vaid ühe-kahe inimese huvi, vaid oleks oluline laiemale sihtgrupile. Samuti on oluline, et küsimust ei uuritaks selleks, et kitsalt määratletud sihtgrupp (firma) selle lahenduse pealt kasumit teeniks. Seega, teaduspoodide eesmärgiks on stimuleerida selliste teadusuuringute algatamist, millest oleks kasu ühiskonnale laiemalt. Ja just see fakt, et teaduspoed peegeldavad kodanikuühiskonna vajadusi ekspertiisi ja teadmiste järele, eristab neid tavapärastest teadmussiirde algatustest. „Kolmas sektor“ on mõiste, millega tähistatakse kodanikuühendusi, s.o. organisatsioone, mis ei ole asutatud riigi poolt ja ei tegele äriga, vaid on loodud avalikkuse huvides tegutsema (MTÜ, SA, selts). Ja nagu äriühingutel ja tööstusel, on ka neil sageli vaja enda töö paremaks tegemiseks juurdepääsu teadusmaailmale. Sageli aga puudub neil ressurss – aeg, raha, erialased teadmised, et teadusküsimust ise uurida. Ja tasakaaluks põhisuunale, milles püütakse rakendada teadussaavutusi majanduse arenguks ärisektorile uute lahenduste pakkumisel ja kommunikeerida teadusmaailmas toimuvat avalikkusele, püüavad teaduspoed rakendada teadussaavutusi kodanikuühiskonna arenguks ja kommunikeerida mittetulundusühingute vajadusi kõrgkoolidele.   Kuidas see praktikas välja näeb? Mittetulunudsühingutele võivad olla olulised väga erineva tasandi küsimused. Mitmed neist vajavad aastakümnete pikkuste kallite interdistsiplinaarsete uurimuste tegemist, vahel on tähtsad ka küsimused, mis on parajad magistri- või hea juhendaja käe all isegi bakalaureusetöös uurimiseks. Ja kõrgemates õppeasutustes on nii tudengeid kui õppejõude, kes tahaksid teha midagi, millest ühiskonnale reaalset kasu on. Teaduspood ei tee enamasti ise teadust, ent võtab endale vahendajarolli ja püüab siduda kodanikuühendused teadusmaailmaga ja soovib arendada kaasavat teadust ja pakkuda mittetulundusühingutele teadustuge. Praktikas toimub see nii, et kodanikuühendus võtab konkreetse küsimuse olemasolul ühendust teaduspoega. Kodanikuühenduse, teaduspoe ja kõrgkooli võrdväärses koostöös tekivad uued teadmised, või vähemalt kombineeritakse ja adopteeritakse olemasolevad teadmised. Näide: Groningeni ülikooli „teaduspoed“ Hollandi Groningeni ülikool on loonud 5 teaduskonnas 9 „teaduspoodi“, mis peavad andma vastuseid kodanikegruppide, valitsusväliste organisatsioonide jne küsimustele keskkonna, tarbijate, tervise, sotsiaalküsimuste jne kohta.Kodanikegrupid võivad paluda teaduspoel avaldada sõltumatuid teaduslikke seisukohti kohalikes küsimustes, nt saastetaseme kohta või selle kohta, millist mõju avaldab kohalik tehas tervisele. Sellised teaduslikud nõuanded võivad aidata lahendada kohalikus kogukonnas esile kerkinud vaidlusküsimusi. Teaduspood võib asuda ülikooli juures või olla iseseisev organisatsioon. IBSu eesmärgiks on teha mõned pilootprojektid ja vaadata, millises formaadis teaduspoode võiks luua Eestisse   Täiendav info: Teaduspoodide võrgustik (ingl. k) [http://www.scienceshops.org/] Teaduspoe projektijuht: Nastja Pertsjonok [nastja@ibs.ee]

Esmaspäev, 02 August 2010 | 2515 hits

8. Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) uurimisvõrgustikus osalemine

Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) eesmärgiks on pakkuda põhiõiguste küsimustes abi ja teadmisi Euroopa Ühenduse ning selle liikmesriikide asjakohastele asutustele ja ametivõimudele, samuti aidata neid meetmete rakendamisel ja asjakohaste tegevuskavade kujundamisel. Ameti ülesanded on: koguda, analüüsida ja levitada objektiivseid ja usaldusväärseid andmeid; töötada välja uusi meetodeid ja standardeid andmete võrreldavuse ja usaldusväärsuse suurendamiseks; viia läbi ja/või edendada põhiõigustealast teadustööd ja uuringuid; koostada ja avaldada kas omal algatusel või Euroopa Parlamendi, Nõukogu või Komisjoni taotlusel konkreetseid teemasid käsitlevaid järeldusi ja arvamusi;� edendada dialoogi kodanikuühiskonnaga, et parandada avalikkuse teadlikkust põhiõigustest. Vt ka ametit tutvustavat infovoldikut (e.k.) siin. Alates 2011. aastast on Balti Uuringute Instituut koos Eesti Inimõiguste Keskusega FRANET (FRA uurimisvõrgustik) ametlik partner (National Focal Point) Eestis, mille eesmärgiks on tagada Ametile usaldusväärseid, objektiivseid ja võrreldavaid sotsiaal-õiguslikke andmeid põhiõiguste teemadel. Selleks viib Balti Uuringute Instituut läbi erinevaid FRA poolt tellituid valdkondlikke uuringuid, sh koostab ja kogub andmeid FRA iga-aastase põhiõiguste aastaraamatu tarvis.    

Reede, 01 Juuli 2011 | 774 hits

9. E-teenuste kasutamise tulemuslikkuse ja mõju hindamine

Uuringu on eesmärgiks uurida Eesti e- teenuste kasutamise tulemuslikkust ja mõju, sealhulgas: pakkuda välja mõõdetavad e-teenuse kasutamise tulemusindikaatorid; kirjeldada metoodikat, kuidas väljapakutud indikaatoritega e-teenuse kasutamise tulemusi mõõdetakse ja kuidas tulemusi tõlgendatakse, rõhutades seejuures just kasutamises toimunud arengut; hinnata 15 olulisema Eesti e-teenuse tulemuslikkust (juhtumiuuring). Teenuste valikul arvestatakse teenuste ekspordipotentsiaali, olulisust kodanikele ja/või ettevõtetele, olulisust riigi infosüsteemi infrastruktuuri tähenduses ja olulisust avaliku sektori valitsemise innovatsioonile; teostada e-teenuste mõju analüüs valitud e-teenuste lõikes, tuues välja teenuse kasutamise kasu ja mõju kodanikele või ettevõtjatele ja riigile; tuua välja tehnoloogilised, õiguslikud ja organisatoorsed eeldused, mis on taganud e-teenuse tulemusliku rakendamise. � Oodatavaks tulemuseks on esitada Eesti e-teenuste tulemuslikkuse hindamise raamistik, milles kirjeldatakse, milliseid teenuse elemente on oluline e-teenuste puhul mõõta (nt. kodanikule pandud kohustuse täitmiseks kuluv aeg (nt tuludeklaratsioon); andmetöötluse kvaliteet, teenuse menetlemise kiirus), kuidas seda mõõta (kulutatud aeg, vigaste ankeetide arv) ja milliste allikate abil seda saab mõõta. � Tellija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teostajad: Balti Uuringute Instituut ja Poliitikauuringute Keskus PRAXIS � � ������ � ��� �� ��

Reede, 01 Juuni 2012 | 1083 hits

10. Võrdse kohtlemise edendamine: mõjude hindamine, teadlikkus ja poliitikasoovitused

Projekti eesmärgiks on analüüsida võrdse kohtlemise edendamise olukorda tööturul ning teadlikkust Eesti ühiskonnas. Projekti sihtrühmas on Euroopa kolmandate riikide kodanikud ja määratlemata kodakondsusega inimesed. Lisaks otsesele sihtrühmale on projekti tegevused suunatud ka lisasihtrühmadele: ettevõtete juhid ja personalijuhid; venekeelne ja eestikeelne meedia, poliitikakujundajad riiklikul (ministeeriumi) ja kohalikul tasandil, kodanikeühendused, eksperdid ja analüütikud, sh teadlased. Projekt koosneb kolmest sisulisest osast. Esiteks viiakse läbi mõjude hindamine võrdse kohtlemise edendamise ja teadlikkuse suurendamise projektide vallas ning teiste riikide headest praktikatest seoses võrdse kohtlemisega tööturul. Järgnevalt viiakse läbi võrdse kohtlemise seaduse retseptsiooni uuring Eesti ühiskonnas, mille raames viiakse läbi kvantitatiivne küsitlus ja kvalitatiivne uuring ning lõpuks formuleeritakse põhjalikud ettepanekud tegevuste jätkamiseks uuel programmiperioodil ning poliitikameetmete rakendamiseks uues lõimumiskavas. Tellija: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed koostöös Kultuuriministeeriumiga, Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond Teostajad: Balti Uuringute Instituut ja Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut (RASI) � � �� � �������� ��

Laupäev, 01 Detsember 2012 | 420 hits