101. HARIDUS / GEOGRAAFIA: Milline on olnud maailmahariduse alase tegevuse mõju õpilaste teadmistele ja aktiivsusele?

Teema: MTÃœ Mondo maailmahariduse tegevuse alane analüüs Uurimisküsimus: Millist mõju avaldab mitteformaalne õpetus maailmahariduse valdkonnas õpilaste hoiakutele ja aktiivsusele? Valdkond/võimalik sihtgrupp (kellele võiks sobida uurimiseks): läbiv teema, sobib nt haridusteaduskonna tudengile, geograafia- ja ajalootudengile Eeldus: MTÃœ Mondo on läbi viinud erinevaid maailmaharidusprojekte, mille raames on koostatud materjale ja arendatud meetodeid, koolitatud õpetajaid ning toetatud koole maailmahariduse alaste tegevuste läbiviimisel. Samuti on aidatud koolidel arendada suhteid koolidega Afganistanis ja Ghanas. Õpilasi on julgustatud looma oma filmiklubisid, mis korraldavad filmiseansse ja üritusi koolis. Nende tegevuste eesmärgiks on muuta ühiskonnas valitsevaid hoiakuid sallivamaks ja arendada solidaarsust vaesemate piirkondade inimeste suhtes. Suur rõhk on pandud ka noorte inimeste aktiivsuse arendamisele. Eelduste kohaselt peaks noortel meie tegevuse tagajärjel tekkima soov aktiivsemalt osaleda globaalprobleemide mõjutamises ja peaksid muutuma nende hoiakud arengumaade suhtes. Uurimisküsimuse esitaja: MTÃœ Mondo Seotud lingid: maailmaharidus ehk globaalharidus, vt. maailmakool.ee MTÃœ Mondo mondo.org.ee Taustakirjeldus: MTÃœ Mondo oleks huvitatud sellest, et koolides, kus alustatakse maailmahariduse alaseid tegevusi toimuks süstemaatiline analüüs tegevuste mõjust koolile, samuti noorte hoiakutele ja aktiivsusele. Tahaksime teada, kas noored muutuvad projektiperioodi lõppedes empaatilisemaks ja aktiivsemaks, millised tegurid ja narratiivid mõjutavad empaatia teket, millised tegurid ja narratiivid takistavad seda. Tahaksime paremini analüüsida enda tegevusi ja nende mõju, saada hinnangut enda tegevuse kohta.  MTÃœ Mondo maailmahariduse tegevuse alane analüüs

Teisipäev, 07 Juuni 2011 | 365 hits

102. HARIDUS / GEOGRAAFIA: Kuidas käsitletakse õpikutes maailmaharidusega seotud teemasid?

Teema: Maailmaharidus Uurimisküsimus: Milliseid maailmaharidusega seotud teemad on Eesti kooliõpikutes ja kuidas neid käsitletakse? Valdkond/võimalik sihtgrupp (kellele võiks sobida uurimiseks): läbiv teema, sobib nt haridusteaduskonna tudengile, geograafia- ja ajalootudengile Uurimisküsimuse esitaja: MTÜ Mondo Seotud lingid: maailmaharidus ehk globaalharidus, vt. maailmakool.ee MTÜ Mondo mondo.org.ee Taustakirjeldus: Meil on suur huvi ja vajadus selle järgi, et analüüsida Eesti kooliõpikuid erinevatest vaatepunktidest. Meid huvitab, kui palju on sees maailmaharidusega seotud teemasid ning kuidas neid on käsitletud. Samuti huvitab meid, millist pilti õpikud annavad teiste kultuuride, maailmajagude (nt. Aafrika) ja inimeste suhtes (nt. rassid bioloogiaõpikus)

Teisipäev, 07 Juuni 2011 | 323 hits

103. HARIDUS / RIIGITEADUSED: Kuidas luuakse Eesti kooliõpikutes Eesti rahvuslikku identiteeti? TEEMA ON UURIMISELE VÕETUD!

Teema: Maailmaharidus Uurimisküsimus: Kuidas luuakse Eesti kooliõpikutes Eesti rahvuslikku identiteeti? Valdkond/võimalik sihtgrupp (kellele võiks sobida uurimiseks): läbiv teema, sobib nt haridusteaduskonna tudengile, geograafia- ja ajalootudengile Uurimisküsimuse esitaja: MTÜ Mondo Seotud lingid: maailmaharidus ehk globaalharidus, vt. maailmakool.ee MTÜ Mondo mondo.org.ee Taustakirjeldus: Meil on suur huvi ja vajadus selle järgi, et analüüsida Eesti kooliõpikuid erinevatest vaatepunktidest. Tahaksime aru saada, kuidas kujundatakse Eesti kooliõpikutes Eesti rahvuslikku identiteeti, kas see on eksklusiivne või inklusiivne ja kuivõrd palju on selles ruumi "teistsugususele". Eeldus: Tugevalt üldistades on Eestis suhtumine välismaalastesse kahesugune: kas nad on (tinglikult) Läänest ja siis on nad kadestamisväärsed, või on nad Idast/Lõunast ja siis on nendega raske leppida. Kui rikkamatest riikidest siiatulnud on välismaalased, siis vaes(ema)test riikidest siiatulnud on migrandid. Lisaks on eraldi Eestis sündinud rahvusvähemused (venelased, mustlased jne). Kindlasti määrab sellise suhtumise meedia, poliitikute sõnavõtud, perekond jm tegurid; meid huvitaks, kui palju aitab sellele kaasa kool – iseäranis praeguses süsteemis kasutatavad õpikud. Uurimisala: Tänase Eesti pedagoogilises peavoolus valitseb arusaam, et lastele tuleb õpetada ühiskonnaga suhestumist „seest väljapoole" – trajektooril pere → naabrid → linn → Eesti → Euroopa → maailm. Hoolimata eelduse loogilisusest on sellel ka varjukülg: suhestumine „mitte-eestlastega" võib lastel alata palju varem kui põhikooli lõpus, kus teiste kultuuride tutvustamiseni jõutakse. Lisaks võib üldiselt toimuva globaliseerumise taustal eeldada, et siiani suhteliselt homogeenne Eesti ühiskond muutub aina kirjumaks. Seetõttu on oluline aru saada, kuidas defineeritakse ja kujundatakse Eesti rahvuslikku identiteeti, kes sinna kuuluvad / ei kuulu ja kui palju ruumi on seal mitte-eestlastele (millise grupina neid käsitletakse). Kuigi meid huvitavad igasugused õpikud, huvitab meid praeguses tööetapis pigem õpilaste varajane arengufaas. Samuti arvame, et nt geograafiaõpikute analüüsimine annaks vähem infot, kuna need õpikud ongi suunatud „teistsuguste" tutvustamisele, samas nt. ajaloo ja emakeele õpikud on palju rohkem suunatud alateadliku(ma)le identiteediloomisele. Arvame, et huvitav võiks olla analüüsida põhikooli õpikuid – ja vahest isegi algkooli õpikuid.

Teisipäev, 07 Juuni 2011 | 314 hits

104. VETERINAARIA / LOOMAKASVATUS: Milline on lemmikloomade arvukus Eesti kodudes ja tänavatel ja nende tervislik seisund?

Teema: Koduloomad / loomade heaolu Uurimisküsimus: Milline on lemmikloomade arvukus Eesti kodudes ja tänavatel ja nende tervislik seisund? Valdkond/võimalik sihtgrupp (kellele võiks sobida uurimiseks): Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse tudengile (nt nakkushaiguste või loomatervise tudengile) Uurimisküsimuse esitaja: MTÜ Pesaleidja Seotud lingid: MTÜ Pesaleidja pesaleidja.blogspot.com Taustakirjeldus: Vajaksime uurimust lemmikloomade arvukuse kohta kodudes ja tänavatel ja terviliku seisundi kohta. Praegu on probleemiks see, et tänavatel on palju hulkuvaid loomi, ei ole aga süsteemset ülevaadet sellest, kui palju neid on ja milline on nende tervislik seisund, millist eelarvet on vaja selleks, et olukorda leevendada.

Teisipäev, 07 Juuni 2011 | 296 hits

105. [Raport] Valmisid uuringud varjupaigataotlejate vastuvõtutingimustest ning pagulaste integreeritusest Eesti ühiskonda

Balti Uuringute Instituudil on valminud kaks uuringut varjupaigataotlejate vastuvõtutingimustest ning pagulaste Eesti ühiskonda integreerimise väljakutsetest. Rahvusvahelise kaitse saanud isikute uuring analüüsib Eestis elavate pagulaste probleeme ja väljakutseid oma elu sisseseadmisega ning lõimumisega Eesti ühiskonda. Uuringu käigus intervjueeriti 21 pagulast ning viidi läbi fookusgrupp-intervjuu nende tugiisikutega. Uuring tõi välja rea probleeme pagulaste integreerumisel alates töökoha ja elamuaseme leidmisel vajaliku abi kättesaadavusest kuni lõpetades tasuta eesti keele õppe võimaluste ning kohanemisprogrammide puudumisega.

Reede, 22 Juuli 2011 | 3063 hits | Loe lisa

106. Noorte kodanike paneel: Poliitika on lahe!

Projekti "Noorte kodanike paneel: Poliitika on lahe!" eesmärgiks on julgustada Narva vene keelt emakeelena kõnelevaid koolinoori (vanuses 16-18) kaasa rääkima aktiivsemalt ühiskonnaelus ning osalema seeläbi rohkem poliitilises protsessis. Eesmärgiks on tõstatada noorte ühiskondliku ja poliitilise osalusega seotud probleemid ning leida neile noorte endi abiga lahendused. Projekti idee on uuenduslik, kuna selle läbiviimiseks kasutatakse Eestis seni veel väga vähe rakendatud kaasamismeetodit - kodanikepaneeli (citizen's panel).   See on uuenduslik lähenemine, mille läbiviimine annab noortele enneolematu kogemuse mõelda iseseisvalt, hinnata adekvaatselt erinevaid (avalikest) debattidest läbikäivaid ideid ja teemasid ning arendada oskust probleemidele loovaid lahendusi leida. Peamisteks läbiviidavateks tegevusteks on osaluse ja põhiõiguste teemalise noorte paneeli korraldamine, eelnevalt selle jaoks probleemteema raamistamine ja analüüs, videoblogide loomine ning sotsiaalteatri "Keda huvitab!?" läbiviimine. Kodanikepaneeli meetodi kaudu kasvatatakse tulevastes ühiskonnaelu kujundajates iseseisva mõtlemise oskust, diskussioonides osalemist, dialoogi pidamist erinevate arvamustega inimestega ning lahenduste leidmist ühiskondlikele probleemidele konsensuse saavutamise kaudu. Projekti käigus valminud publikatsioonid on leitavad siin. Narva koolinoorte hulgas läbiviidud küsitlustulemuste visualiseeringut saab näha siin.   Projektipartneriteks on Balti Uuringute Instituut ja MTÃœ Narva Noored Noortele. Projekti toetab Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital.  

Pühapäev, 12 Veebruar 2012 | 1878 hits

107. [Pressiteade] Narva noored otsivad dialoogi astumise võimalusi linnavõimuga

PRESSITEADE 18.05.2012 Narva noored otsivad dialoogi astumise võimalusi linnavõimuga Laupäeval, 19. mail kogunevad Narva hotelli konverentsiruumidesse linna noored, kes soovivad esitleda oma ettepanekuid kuidas parandada noorte kaasatust linnaelus toimuvasse ja nende elu puudutavate küsimuste üle otsustamisesse.

Reede, 18 Mai 2012 | 1631 hits | Loe lisa

108. Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) uurimisvõrgustikus osalemine

Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) eesmärgiks on pakkuda põhiõiguste küsimustes abi ja teadmisi Euroopa Ãœhenduse ning selle liikmesriikide asjakohastele asutustele ja ametivõimudele, samuti aidata neid meetmete rakendamisel ja asjakohaste tegevuskavade kujundamisel. Ameti ülesanded on: koguda, analüüsida ja levitada objektiivseid ja usaldusväärseid andmeid; töötada välja uusi meetodeid ja standardeid andmete võrreldavuse ja usaldusväärsuse suurendamiseks; viia läbi ja/või edendada põhiõigustealast teadustööd ja uuringuid; koostada ja avaldada kas omal algatusel või Euroopa Parlamendi, Nõukogu või Komisjoni taotlusel konkreetseid teemasid käsitlevaid järeldusi ja arvamusi;  edendada dialoogi kodanikuühiskonnaga, et parandada avalikkuse teadlikkust põhiõigustest. Vt ka ametit tutvustavat infovoldikut (e.k.) siin. Alates 2011. aastast on Balti Uuringute Instituut koos Eesti Inimõiguste Keskusega FRANET (FRA uurimisvõrgustik) ametlik partner (National Focal Point) Eestis, mille eesmärgiks on tagada Ametile usaldusväärseid, objektiivseid ja võrreldavaid sotsiaal-õiguslikke andmeid põhiõiguste teemadel. Selleks viib Balti Uuringute Instituut läbi erinevaid FRA poolt tellituid valdkondlikke uuringuid, sh koostab ja kogub andmeid FRA iga-aastase põhiõiguste aastaraamatu tarvis.    

Reede, 01 Juuli 2011 | 774 hits

109. Kristjan Jaagu stipendiumite tulemuslikkuse hindamine

Balti Uuringute Instituudi poolt läbi viidud hindamise eesmärgiks on hinnata Haridus- ja Teadusministeeriumi ning SA Archimedes koostöös algatatud riikliku Kristjan Jaagu stipendiumiprogrammi tulemuslikkust tuginedes 2006/2007-2010/2011 õppeaastatel eraldatud toetustele. Hindamise eesmärgiks on: hinnata stipendiumiskeemi ja selle alaskeemide asjakohasust, hinnata stipendiumiskeemi senise elluviimise edukust, töötada välja soovitused stipendiumiskeemi paremaks rakendamiseks ja tulemuslikkuse ning jätkusuutlikkuse tõstmiseks. Stipendiumiskeemi rakendamist puudutavale dokumentatsioonile, olemasolevatele aruannetele, hindamise käigus läbi viidud intervjuudele, veebiküsitlustele ja fookusgrupiaruteludele tuginedes võib järeldada, et Kristjan Jaagu stipendiumiprogramm on kõrghariduse arengutele kaasaaitamisel asja- ja ajakohane ning oluline programm mobiilsuse toetamisel ja sihtgrupi ning partnerülikoolide poolt sellisena ka teadvustatud. KJ programmi näol on tegemist tõhusa ja tulemuslikult rakendunud programmiga Eestis. Täpsematest hindamistulemustest ja soovitatavatest muudatustest saate lugeda hindamistulemuste kokkuvõttes siin.

Teisipäev, 05 Juuni 2012 | 772 hits

110. [Üritus] Registreeruge lõimumisaruteludele!

Lõimumisaruteludele on oodatud osalema kokku 150 Eestis elamisloaga elavat inimesest, kellel ei ole Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsust või kellel on määratlemata kodakondsus. Tallinnas, Tartus, Narvas ja Kohtla-Järvel toimuvatel aruteluseminaridel saavad osalejad avaldada oma arvamust haridus- ja tööturuteemadel, rääkida kaasa keeleõppe, sotsiaalteenuste ja kodakondsusega seotud probleemidest ja võimlaustest. Kogutud ettepanekud esitatakse uue lõimumiskava koostajatele. Enne kohtumist viivad korraldaja läbi kõigi osalejate seas küsitluse, mille alusel täpsustatakse iga lõimumisarutelu teemaderingi. Arutelud toimuvad vene ja inglise keeles.

Esmaspäev, 18 Veebruar 2013 | 637 hits | Loe lisa