151. MTÜ-le

Kui te olete mittetulundusühing (MTÃœ), kellel on vaja mingis küsimuses infot ja teile ei ole ressursse (raha, pädevust), et seda infot leida, olete teretulnud oma küsimusi esitama. Me püüame leida teile vabatahtliku - tavaliselt tudengi -, kes võtaks teie küsimuse uurida (loomulikult juhendaja käe all). Me ei saa lubada, et leiame igale küsimusele vastaja, aga me lubame, et proovime. Proovige sõnastada küsimus konkreetselt, aga detailselt ja võimalusel võiks kirjutada paari lausega lahti ka tausta. Kontaktvorm küsimuse esitamiseks asub siin.   KKK: Korduma Kippuvad Küsimused Mis juhtub peale seda, kui esitame teaduspoele oma uurimisküsimuse?  Kas me peame uuringu eest maksma?  Meil on projektiidee, kuid see ei pruugi tudengile jõukohane olla. Mida peaksime tegema?  Millal on parim aeg uute küsimuste esitamiseks?   Millal meie küsimus uuritud saab? Milliseid küsimusi võib küsida? Mis juhtub peale seda, kui esitame teaduspoele oma uurimisküsimuse? Kui küsimus vajab täpsustamist, võtame teiega ühendust. Kui esialgu täpsustamist ei ole vaja, hakkame otsima inimest, kes võiks aidata küsimust uurida. Sageli on selleks tudeng, kes võtab töö teha lõputööna, ent on ka erandeid (saame teha ise, leiame kogenud teadlase jne). Kui leiame inimese, kes on teie projektist huvitatud, võtame me teiega ühendust. Kui ka teil on jätkuv huvi antud uuringu vastu, korraldame kohtumise teie ja uurija vahel, millel arutame üldist uuringuküsimust, mida teha, milliseid meetodeid võiks kasutada ja kui kaua sellega aega läheb. Kui kõik osapooled on kokkulepituga rahul, võib uuringuga edasi minna, kui aga mingi osapool tunneb, et nad ei taha jätkata, võib jätkuvalt loobuda. Kas me peame uuringu eest maksma? Ei. Teadusturu raames tehtava töö eest palka ei maksta. Kui aga küsimuse uurijal tuleb seoses uuringuga lisakulusid (nt sõiduraha, printimine vms), siis arutame, kas teil oleks võimalik need otsesed kulutused tasuda. Meil on projektiidee, kuid see ei pruugi tudengile jõukohane olla. Mida peaksime tegema? Võite siiski teaduspoega ühendust võtta. Siis arutame koos, kas sellest siiski võiks uurimisteema saada. Millal on parim aeg uute küsimuste esitamiseks? Põhimõtteliselt võtame me küsimusi vastu aastaringselt. Kuid parim aeg uute küsimuste väljapakkumiseks on siiski kevadtalv, sest siis hakkavad magistritudengid otsima endale lõputööteemasid. Aga ärge hoidke oma küsimust endale ka teistel aastaaegadel! Millal meie küsimus uuritud saab? Sõltub küsimusest. Kui oleme küsimuse läbi arutanud, sisestame selle meie andmebaasi ja reklaamime nii tudengite kui juhendajate hulgas, samuti vaatame, kas vastamisel võiks aidata keegi teine (nt saab siduda olemasolevate uurimissuundadega). Kuna lõplik valik jääb siiski tudengi teha, ei saa me garanteerida, et just teie küsimuse teatud ja jooksul „üles korjab". Kuid me kindlasti teeme kõik, et leida teie küsimusele uurijat!   Milliseid küsimusi võib küsida? Küsimused võivad olla igasugused – kui tunnete, et teil on enda töö paremaks tegemiseks informatsiooni teatud aspekti kohta, siis küsige julgelt! Kuna Eestis oleme teadusturu tegevusega alles algusjärgus, on meil veel vähe näiteid uuritud / uuritavate küsimuste kohta, ent välismaa kogemuste põhjal võivad küsimused varieeruda sellest, milline on näohalvatusega inimeste elukvaliteet kuni pestitsiidijääkideni tulbikasvatusega tegelevate põllumeeste kodudes. Ka uurimisküsimuse metoodika ja keerukus on väga erinevad - vahel on uurimuse jaoks olnud vaja teha eraldi katseid, vahel on vaja läbi viia intervjuusid, vahel on vaja analüüsida olemasolevat teaduskirjandust, vahel piisab sellest, kui viia läbi küsitlus. Ei maksa kahelda, kas küsimus ikka sobib, peale küsimuse esitamist on sageli niikuinii vaja seda täpsemalt ümber sõnastada, siis arutame koos. Näiteid leiate ka siit: http://www.ibs.ee/et/teadusturg/153-naeited

Neljapäev, 19 Mai 2011 | 3077 hits

152. Õppejõule/tudengile

Loomulikult on kogu protsessi keskmes kõrgkoolide tudengid ja õppejõud, kes neid juhendavad. Meil on väga hea meel, kui tahate kaasa lüüa ja pakkuda ennast oma teadmistega appi! Euroopa kogemustele toetudes on näha, et teadusturgude vahendusel võib leida uurimiseks huvitavaid ja elulisi teemasid pea igast valdkonnast - alates asfaldi kütuseks kasutamise otstarbekusest või sellest, kuidas kliimamuutused Hollandis liivaluidete elurikkust mõjutavad, kuni selleni, millised on patsientide kogemused geneerilistele ravimitele üleminekul. Näidetega võite tutvuda ka siin.    Õppejõule Kui olete kõrgkooli õppejõud ja tahate aidata oma tudengil leida huvitav ja praktiline uurimisteema, samuti toetada kodanikuühiskonna arengut, vaadake, ehk sobib mõni meie poolt kokku kogutud küsimustest teie juhendatava kursuse uurimistööks või kõlbab soovitada ka mõne tudengi lõputööks? Tudengile Kui oled tudeng ja tahad olla abiks mittetulundusühingutele, ning võib-olla tahaksid võtta mõne küsimuse uurida-lahendada enda lõputöös? Mida annab mulle koostöö teadusturuga? Kuidas protsess välja näeb? Kas ma saan osalemise eest tasu? Mis siis kui ükski konkreetsetest ideedest mind ei huvita, ent tahaksin uurida seotud valdkonda? Kust tulevad uurimisküsimuste ideed? Kui palju aega võtab küsimuste uurimine? Mis saab siis, kui küsimus on liiga suur või keeruline? Kas ma saan osalemise eest tasu? Mis siis kui ükski konkreetsetest ideedest mind ei huvita, ent tahaksin uurida seotud valdkonda? Mis ma teen, kui mõni uurimisküsimus pakub mulle huvi? Mis kasu ma sellest saan?   KKK: Korduma Kippuvad Küsimused õppejõule   Mida annab mulle koostöö teadusturuga? Teaduspoe kaudu saate pakkuda üliõpilastele uurimiseks teemasid, mille uurimise vajadus on hästi põhjendatud, mis on elulised ja millega  enamasti kaasneb MTÃœ-de poolt ka praktiline taust ning valmisolek kogemusi ja materjale jagada või suunata tudengit oma koostöövõrgustike juurde. Lisaks saab tudeng tuge ka teaduspoelt ning kokkuvõttes võib see vähendada juhendamisega kaasnevat koormust. Loomulikult on juhendaja siiski see, kes vastavalt vajadusele juhendab metodoloogilise ja teoreetilise raamistiku küsimustes ning teostab töö kvaliteedikontrolli. Kuidas protsess välja näeb? Me saame mittetulundusühingutelt teemasid, mille uurimise järgi nad vajadust tunnevad. Vahel on vaja teema mitmeks osaks lahti jagada või ümber sõnastada. Kui mõni tudeng on huvitatud teema uurimisest, korraldame kohtumise tema ja MTÃœ vahel ja aitame ühist uurimishuvi täpsemalt defineerida. Loomulikult peab juhendaja lõpliku idee heaks kiitma. Meie vastutuseks jääb see, et tudengi töö raames saadud tulemused jõuaksid kodanikuühenduseni. Kas ma saan osalemise eest tasu? Ei, küsimuste uurimise ega juhendamise eest eraldi palka ei saa. Vastavalt kokkuleppele saab teinekord hüvitada uuringu läbiviimisel tehtud otsekulutused (nt bussipiletid, printimine). Küll aga võib saada huvitava kogemuse sellest, kuidas töötavad mittetulundusühingud ja vaadata, kuidas paistab uuritav teema selle (sageli väga praktilise) kandi pealt. Mis siis kui ükski konkreetsetest ideedest mind ei huvita, ent tahaksin uurida seotud valdkonda? Kui teille ei paku huvi ükski nimetatud uurimisküsimustest, kuid uurite juba / plaanite uurida sarnast valdkonda ja tahaksite enda teemat ka MTÃœdega arutada, siis palun võtke ühendust teaduspoega ja me arutame koos teie ideed. KKK: Korduma Kippuvad Küsimused tudengile   Kust tulevad uurimisküsimuste ideed? Oleme kogunud teaduspoodide projekti käigus küsimusi Eesti kolmandast sektorist – erinevatelt mittetulundusühingutelt ja kodanikuorganisatsioonidelt. Pidevalt lisanduvad ka uued küsimused. Kui palju aega võtab küsimuste uurimine? Mis saab siis, kui küsimus on liiga suur või keeruline? Proovime teaduspoes paika panna, kui palju aega sul uurimiseks on ja kas sellest võiks piisata antud küsimuse uurimiseks. Kas ma saan osalemise eest tasu? Ei, küsimuste uurimise eest palka ei saa, ent – vastavalt kokkuleppele – saab teinekord hüvitada uuringu läbiviimisel tehtud otsekulutused (nt bussipiletid, printimine). Aga sa saad tunde, et olete andnud enda panuse maailma paremaks muutmisele, et teie uuringut hakkab keegi reaalselt kasutama ja huvitava mittetulundusühinguga koos töötamise kogemuse. Mis siis kui ükski konkreetsetest ideedest mind ei huvita, ent tahaksin uurida seotud valdkonda? Kui sulle ei paku huvi ükski nimetatud uurimisküsimustest, kuid tahaksid uurida midagi, mis sinu meelest on sarnane või teemaga seotud, siis palun võta ühendust teaduspoega ja me arutame koos sinu ideed. Mis ma teen, kui mõni uurimisküsimus pakub mulle huvi? Võta palun ühendust teaduspoega, siis arutame seda koos üksikasjalikumalt. Seejärel võime leppida kokku kohtumise mittetulundusühinguga. Peale seda kohtumist otsustad lõplikult, kas tahad küsimuse uurimisega alustada. Mis kasu ma sellest saan? • Saad lisaks lihtsalt kursuse- või lõputöö tegemisele ka mittetulundusühinguga töötamise kogemuse. • Saad näidata, et oled viinud läbi uuringu reaalse „kliendi" jaoks – see teeb paremaks sinu CV! • Võid enamasti saada abi teatud määral abi küsimuste disainimisel nii meilt kui mittetulundusühingult – mitu pead on mitu pead!   Kui oled tudeng ja tahad olla abiks mittetulundusühingutele, vaata, ehk tahaksid võtta mõne küsimuse uurida-lahendada enda lõputöös?

Neljapäev, 19 Mai 2011 | 3515 hits

153. Esita küsimus!

  ESITA KÃœSIMUS! Kui olete MTÃœ ja soovite pakkuda välja oma uurimisküsimust, kasutage palun allolevat kontaktvormi, või vajutage siia (vorm avaneb uues aknas). Erinevate teemadega, mida teaduspoele on juba varem välja pakutud ja millele vastust otsitakse, saate tutvuda siin.  Mida täpsemalt ja põhjalikumalt küsimuse sõnastate, seda rohkem lootust on leida inimene, kes sooviks teie küsimusele vastata! Kui võimalik, kirjutage mõne lõiguga lahti ka küsimuse taust – nt. miks on teile oluline sellele küsimusele vastust saada või kas te olete mingil määral ka ise selle küsimusega tegelenud. Võite lisada ka linke, mis avavad küsimust või teemat, aitavad tausta konkreetsemaks muuta. PS: Kõikide lahtrite täitmine ei ole kohustuslik, kuid palume seda võimalusel kindlasti teha.                                                                                               

Neljapäev, 19 Mai 2011 | 2948 hits

154. Miks tekkisid teadusturud?

Teadus on alati kujundanud tulevikku, kuid mida aeg edasi, seda enam sõltume teaduslikest uuringutest ja nende tulemustest. Ja kui me püüdleme teadmusühiskonna poole, on väga oluline, et kõrgkoolide ja ühiskonna vahel valitseks tihe ja usalduslik side. Seda on vaja nii teaduse arenemiseks, kui selleks, et teadus peegeldaks ühiskonna mureküsimusi. Kui veel mõni aeg tagasi oli kõrgkoolide rahastajaks riik, siis aina enam on teadustööde finantseerijaks olnud riiklike asutuste kõrval ka ärisektor, samuti kasutatakse grandisüsteeme. Kõigi võimaluste puhul on teatud riskid: on oht, et teadmisi rakendatakse pigem ettevõtjate tulu maksimeerimiseks kui sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks; võib tekkida surve suunata teadusuuringuid vastavalt vaid hetke poliitilistele probleemidele, grandisüsteem võib kallutada teadlaste tähelepanu põhitöölt rahastusallikate hankimisele. Viimastel kümnenditel on teadustööd olnud aina tugevamalt seotud tootva (tööstus)sektori vajadustega. Kuigi selle arengu taga on olnud soov suurendada majanduskasvu, luua töökohti ja soodustada innovatsiooni, on see paljude kodanikuorganisatsioonide meelest mõnevõrra varjutanud ühiskonna laiemate küsimuste uurimist. See muudab teaduse ja ühiskonna vahel sidususe tekkimise ja arendamise veelgi olulisemaks. Teadusturgude tegevus on saanud alguse tõdemusest, et lisaks ettevõtete ja tööstuse vajadustele teadus- ja arendustegevuse järele, on sarnased vajadused ka kodanikuühiskonna organisatsioonidel. Teadmussiire ülikoolidelt ühiskonnale piirdub sageli teadustulemuste populariseerimisega, mida edasi aga aeg läheb, seda suuremaks muutub kodanikuühiskonna vajadus teadusuuringute järele (sotsiaalne nõue teadusuuringute järele). Sõltumatu uuringu vajadus võib tekkida sellest, et „valvekoera" rollis olevad valitsusvälised organisatsioonid näevad mõnikord probleeme varem, kui neid näeb valitsusasutus või tööstus, kuid probleemi tõstatamiseks institutsionaalsel tasandil peavad organisatsioonidel olema andmed; teadusuuringute vajadus võib tekkida ka muudest mittetulundusühingu vajadustest muuta oma töö tõhusamaks või kvaliteetsemaks. Teiselt poolt on kodanikuühiskonna organisatsioonidel palju teadmisi, mis võivad puududa kõrgkoolides ning see võib rikastada ka kõrgkoolides tehtavat teadust, avada uurimiseks uusi teemasid, anda juurdepääsu võrgustikele ja elulistele teadmistele. Kuna mittetulundusühingute tegutsemise eesmärk ei ole kasumi teenimine, on neil võrreldes tööstuse ja ettevõtlusega märksa väiksemad võimalused leida ressursse teadusuuringute tellimiseks. Suur osa kodanikuorganisatsioonidest saavad ülesande lahendamisega hakkama kas projektipõhiselt teadusuuringuid tellides või organisatsioonisiseselt pädevust arendades, paljudel ei jätku aga selleks ressurssi. Piiratud ressursi tingimustes on raske leida ka aega ning süstemaatiliselt otsida teadlasi või üliõpilasi, kes võiksid aidata soovitud küsimust uurida. Kõigi nende arengute ja kaalutluste tulemusena on tekkinud mitmeid algatusi ja tegevusi, milledega on püütud kõrgkoolid ja avalikkus üksteisele lähemale tuua. Ãœheks algatuseks on 1970ndatel Hollandis alguse saanud teaduspoodide idee. Idee kogukonnapõhisest teadusest ei ole sugugi levinud vaid Euroopas, vaid seda edendatakse järjest enam kõikides maailmajagudes. Sarnast ideed väljendavad kõik alljärgnevad inglisekeelsed mõisted: science shop, community based research, community-university engagement   Mis on teadusturg? Algatused Eestis Miks tekkisid teadusturud? Kust tuleb uurimistööde initsiatiiv? Kes on teadusturu „klient"? Kuidas toimub protsess praktikas? Kes maksab? Mis kasu saab tudeng ja ülikool? Mis kasu saab kolmas sektor? Teadusturu roll uurimisprotsessis Kes teeb mida? Näited

Neljapäev, 19 Mai 2011 | 2739 hits

155. Kust tuleb uurimistööde initsiatiiv?

Kodanikeühendustel on sageli vaja enda töö paremaks tegemiseks teadustuge, mida neil ressursipuuduse tõttu on raske või võimatu sisse osta. Samas tehakse kõrgkoolides mitmel tasandil uurimistöid (nt teevad üliõpilased lõputöid) ja teaduspood võimaldab neid kahte vajadust ühendada. Initsiatiiv mingi teema uurimiseks tuleb just MTÃœ-de poolt ja teaduspood vahendab kontakti teadusasutustega. Konkreetse uuringu tööplaan koostatakse koostöös mittetulundusühingu esindajaga. Näiteks on puuetega inimesi esindaval organisatsioonil vaja süsteemset ülevaadet avaliku sektori teenustest puuetega inimestele Tartu linnas (sobilik sotsiaaltöö tudengitele) või on looduskoolil vaja veepuhastussüsteemi (sobiks keskkonnatehnoloogia tudengitele) jne.   Mis on teadusturg? Algatused Eestis Miks tekkisid teadusturud? Kust tuleb uurimistööde initsiatiiv? Kes on teadusturu „klient"? Kuidas toimub protsess praktikas? Kes maksab? Mis kasu saab tudeng ja ülikool? Mis kasu saab kolmas sektor? Teadusturu roll uurimisprotsessis Kes teeb mida? Näited

Neljapäev, 19 Mai 2011 | 2675 hits

156. Kes on teadusturu "klient"?

Teadusturg on koht, kus aidatakse luua sidemeid avalikkuse ja kõrgkoolide vahel – hoolimata „turu" kommertslikust taustatähendusest tavaliselt tasuta (või taskukohase kokkuleppelise tasu eest). Oluline on, et uuritav küsimus ei väljendaks vaid ühe-kahe inimese huvi, vaid oleks oluline laiemale sihtgrupile. Samuti on oluline, et küsimust ei uuritaks selleks, et kitsalt määratletud sihtgrupp (firma) selle lahenduse pealt kasumit teeniks. Seega, teadusturgude eesmärgiks on stimuleerida selliste teadusuuringute algatamist, millest oleks kasu ühiskonnale laiemalt. Teadusturg on loodud eelkõige selleks, et suurendada kolmanda sektori juurdepääsu teadusele. Kodanikuühenduse, teadusturu ja kõrgkooli võrdväärses koostöös tekivad uued teadmised, või vähemalt kombineeritakse ja adopteeritakse olemasolevaid teadmisi. „Kolmas sektor" on mõiste, millega tähistatakse kodanikuühendusi, s.o. organisatsioone, mis ei ole asutatud riigi poolt ja ei tegele äriga, vaid on loodud avalikkuse huvides tegutsema (nt. mittetulundusühing, sihtasutus, selts). Ja nagu äriühingutel ja tööstusel, on ka neil sageli vaja enda töö paremaks tegemiseks juurdepääsu teadusmaailmale. Sageli aga puudub neil ressurss – aeg, raha, erialased teadmised, et teadusküsimust ise uurida. Ja tasakaaluks põhisuunale, milles püütakse rakendada teadussaavutusi majanduse arenguks ärisektorile uute lahenduste pakkumisel ja edastada populaarteaduslikus vormis teadusmaailmas toimuvat avalikkusele, püüavad teadusturud rakendada teadussaavutusi kodanikuühiskonna arenguks ja edastada mittetulundusühingute vajadusi teadlastele ja kõrgkoolidele.   Mis on teadusturg? Algatused Eestis Miks tekkisid teadusturud? Kust tuleb uurimistööde initsiatiiv? Kes on teadusturu „klient"? Kuidas toimub protsess praktikas? Kes maksab? Mis kasu saab tudeng ja ülikool? Mis kasu saab kolmas sektor? Teadusturu roll uurimisprotsessis Kes teeb mida? Näited

Neljapäev, 19 Mai 2011 | 2777 hits

157. Kuidas toimub protsess praktikas?

Mittetulundusühingutele võivad olla olulised väga erineva tasandi küsimused. Mitmed neist vajavad aastakümneid kestvaid interdistsiplinaarseid uurimusi, vahel on tähtsad ka küsimused, mis on parajad magistri- või hea juhendaja käe all isegi bakalaureusetöös uurimiseks. Ja kõrgemates õppeasutustes on nii tudengeid kui õppejõude, kes tahaksid teha midagi, millest ühiskonnale reaalset kasu on. Teaduspood ei tee enamasti ise teadust, ent võtab endale vahendajarolli ja püüab siduda kodanikuühendused teadusmaailmaga ja soovib arendada kaasavat teadust ja pakkuda mittetulundusühingutele teadustuge. Praktikas toimub see nii, et kodanikuühendus võtab ühendust teaduspoega kui nad leiavad, et teaduslik uurimus on vajalik nende töö jaoks ühiskonna elu edendamisel. Teaduspood arutab ettepanekut, otsib partnerit ülikoolist ja vaatab, kas ja kuidas on võimalik uuringuga abiks olla. Seejärel defineeritakse koos asjakohane uurimisküsimus ja tööplaan. Kui küsimus on liiga lai, võib tekkida vajadus seda piiritleda, kui ta on liiga kitsas, võib küsimust laiendada.   Mis on teadusturg? Algatused Eestis Miks tekkisid teadusturud? Kust tuleb uurimistööde initsiatiiv? Kes on teadusturu „klient"? Kuidas toimub protsess praktikas? Kes maksab? Mis kasu saab tudeng ja ülikool? Mis kasu saab kolmas sektor? Teadusturu roll uurimisprotsessis Kes teeb mida? Näited

Neljapäev, 19 Mai 2011 | 2772 hits

158. Kes maksab?

Teadusturu kontseptsioon on üles ehitatud sellele, et teadus peaks olema juurdepääsetav ka neile, kellel ei ole selleks finantsilist ressurssi. Iga olukorda hinnatakse eraldi, ent kogu idee keskmes on mõte, et teadusuuringu saamine peab olema mittetulundusühingule taskukohane. Kui mittetulundusühingul on piisavalt raha, saab ta tellida selle uuringu ise ja konkreetsel juhul ei ole teaduspoodi vaja. Kogemused näitavad, et kui töötasu välja arvata, on uuring sageli võimalik läbi viia väikeste reaalkuludega. Kuna põhiosa tööst on osa ülikooli põhitegevustest - õpetamisest ja õppimisest või uurimistegevusest, siis ei ole vajadust laialdase lisafinantseerimise järele. Töösse kaasatud õppejõudude puhul käsitletakse tegevust (juhendamist) õppetöö osana. Tudengid saavad projekte ellu viia õppekava osana, saades selle eest ainepunkte, töö maht võib olla väikesest ülesandest praktikaperioodil kuni täismahus magistritööni. Vastastikusel kokkuleppel MTÃœ-ga on võimalik, et MTÃœ saab katta osad (harvemal juhul kõik) uurimistööga seotud otsesed kulutused. Tüüpnäitena palutakse mittetulundusühingul katta uuringu otsekulud – nt. katsed, uurimisvisiidid, raporti printimise / väljaandmise. Ehk siis - kui uuringuks on vaja juurdepääsu nt. laborile, saab kokku leppida materjalihinna tasumises, kui on vaja teha intervjuusid ja selleks kusagile sõita, võib kokku leppida sõidukulude katmises. Kui tegemist on aja- ja rahamahuka uuringuga, mida kuidagi ei ole võimalik vähese rahastamisega läbi viia ja kodanikuühiskonna organisatsioonil ei ole raha, võib kaaluda ühise projektitaotluse kirjutamist.   Mis on teadusturg? Algatused Eestis Miks tekkisid teadusturud? Kust tuleb uurimistööde initsiatiiv? Kes on teadusturu „klient"? Kuidas toimub protsess praktikas? Kes maksab? Mis kasu saab tudeng ja ülikool? Mis kasu saab kolmas sektor? Teadusturu roll uurimisprotsessis Kes teeb mida? Näited

Neljapäev, 19 Mai 2011 | 1570 hits

159. Mis kasu saab tudeng ja ülikool?

Uuringu viivad vahel läbi sellele teemale spetsialiseerunud uurijad, ent sama sagedane või isegi sagedasem praktika on see, et antud teemat uurivad tudengid oma lõputöö, magistritöö vms raames. Seejuures omandavad tudengid kogemuse praktika rakendamisel väljaspool teoreetilist raamistikku ja selliste uurimistööde tegemisel, mida hiljem ka tegelikus elus kasutatakse. Vahel on pakutav teema sobiv ka instituudi põhiuurimistegevustesse kaasamiseks. Kodanikuühiskonna organisatsioonil on potentsiaalselt juurdepääs võrgustikele või inimestele, kel on rohujuure tasandil teavet, mis võib olla uurimiseks oluline, ent mida tudengitel / teadlastel ei ole vastavaid kontakte omamata kuigi lihtne leida. Kolmandast sektorist tulevate küsimuste uurimisel saavad uurijad (õppejõud või tudengid) ka juurdepääsu elulistele juhtumitele, samuti võivad kodanikuühendused tuua ülikooli uusi huvitavaid teemasid. Kodanikuühiskonna mureteemad on lisaks sageli interdistsiplinaarsed, selliste teemade uurimine rikastab aga potentsiaalselt ka distsipliini ennast. Oluline on ka see, et tudengid saavad vabaühendustega töötamise ja nende uurimise kogemuse. Teaduspood kombineerib kõiki kolme ülikooli missiooni: hariduse andmist, teadustööd ja ühiskondlikku vastutust ning aitab nii vähendada lõhet kodanike ja teaduse vahel. Ãœlikoolil tekib lisavõimalus näidata, et ülikool hoolib ühiskonnast.   Mis on teadusturg? Algatused Eestis Miks tekkisid teadusturud? Kust tuleb uurimistööde initsiatiiv? Kes on teadusturu „klient"? Kuidas toimub protsess praktikas? Kes maksab? Mis kasu saab tudeng ja ülikool? Mis kasu saab kolmas sektor? Teadusturu roll uurimisprotsessis Kes teeb mida? Näited

Neljapäev, 19 Mai 2011 | 2541 hits

160. Mis kasu saab kodanikuühiskond?

Kolmandal sektoril on aina suurenev vajadus teadusuuringute järele. Selleks, et kinnitada oma väiteid, on enamasti olulised faktid, samuti võivad uuringud osutuda tähtsaks ka enda töö paremaks korraldamiseks. Kuigi osa uuringuid on võimalik tellida oma ressurssidega, muutub ressursinappus vahel oluliseks takistuseks organisatsiooni missiooni elluviimisel. Teadusturg pakub valitsusvälistele mittetulundusühingutele, mis tavaolukorras ei suudaks endale lubada teadusuuringuid, võimaluse saada teadustuge ja seeläbi panustada paremini ühiskonna elukvaliteedi edendamisse. Teaduspoodide tegevus on eriti suunatud neile, kes muidu juurdepääsu teadusuuringutele ei oma ja kes kasutavad tulemusi ühiskondlikes huvides. Selliselt ei ole teaduspoodide klientideks ettevõtted, vaid ühiskondlikud organisatsioonid – nt piirkondlikud ühingud, keskkonnaorganisatsioonid, patsientide organisatsioonid jne. Kõik uuringute tulemused avalikustatakse, et neist saaksid kasu nii paljud kui võimalik. Oluline on ka see, et tudengid saavad vabaühendustega töötamise ja nende uurimise kogemuse. Positiivne kogemus võimaldab koostöösidemeid jätkata, aga ka kasvatada endale järelkasvu.   Mis on teadusturg? Algatused Eestis Miks tekkisid teadusturud? Kust tuleb uurimistööde initsiatiiv? Kes on teadusturu „klient"? Kuidas toimub protsess praktikas? Kes maksab? Mis kasu saab tudeng ja ülikool? Mis kasu saab kolmas sektor? Teadusturu roll uurimisprotsessis Kes teeb mida? Näited

Neljapäev, 19 Mai 2011 | 2639 hits