Â
Â
|
Teadusturg/Teadusturg
Author:Nastja Pertsjonok
Kuigi teaduspood võib uuringu võimalusel ka ise läbi viia, on tal enamasti vahendajaroll. Teadusturg püüab siduda kodanikuühendused teadusmaailmaga ja soovib arendada kaasavat teadust ja pakkuda mittetulundusühingutele teadustuge.
Teadustöö läbiviimisel vastutavad teaduspoe inimesed partneritevahelise kommunikatsiooni eest ning peale uurimistöö vahendamise võib teaduspood osaleda tulemustest teavitamises (populaarteaduslike artiklite, raportite koostamisel, veebis avaldamisel, brošüüride tegemisel), osaleda või abistada kohtumiste, seminaride, pressikonverentside korraldamisel ja anda ülevaadet järeluuringute vajalikkusest. Samas võib need tööd enda vastutuseks võtta ka uuringu algatanud ühiskondlik organisatsioon.
Mis on teadusturg?
Algatused Eestis
Miks tekkisid teadusturud?
Kust tuleb uurimistööde initsiatiiv?
Kes on teadusturu „klient"?
Kuidas toimub protsess praktikas?
Kes maksab?
Mis kasu saab tudeng ja ülikool?
Mis kasu saab kolmas sektor?
Teadusturu roll uurimisprotsessis
Kes teeb mida?
Näited
Neljapäev, 19 Mai 2011 | 2570 hits
|
|
Teadusturg/Teadusturg
Author:Nastja Pertsjonok
Plaanides enda edasist tegevus, tahtis Eesti Roheline Liikumine (ERL) võtta üheks teemaks taimekaitsevahendid toidus. Selleks, et aru saada, kas oleks vaja ise hakata toiduaineid taimekaitsevahendite suhtes testima ja millisele nüansile täpsemalt keskenduda, oli ERLil vaja arusaamist selle kohta, mida praeguse riikliku seire käigus juba uuritakse või ei uurita.
Uuringu viisid läbi Maaülikooli Mahekeskus ja IBS koostöös, kuna Mahekesuses uuriti enda põhisuunaga kattuvaid küsimusi, IBS sõelus aga välja just ERLile spetsiifiliselt vajalikke andmeid ja otsis juurde puuduvad detailid. Teostatud uuringut vaata siit.
Neljapäev, 19 Mai 2011 | 1924 hits
|
|
Teadusturg/Teadusturg
Author:Nastja Pertsjonok
Teadusturg
• Analüüsib küsimust, et jõuda selgusele, kellele seda võib pakkuda
• Pakub küsimuse potentsiaalsetele uurijatele (reklaamib juhendajate ja tudengite seas)
• Vahendab infot tudengi ja juhendaja ning MTÜ vahel
• Vastava kokkuleppe korral võib aidata uurimistööd tutvustada
MTÜ
• Aitab selgelt defineerida uurimisküsimust ja arutada see uurijaga läbi
• Taustamaterjalide olemasolul võimaldab juurdepääsu taustamaterjalidele
• Vajadusel leiab aega, et jooksvalt arutada uurimusega seotud küsimuse (võib kokku leppida, kui palju aega MTÜ on valmis panustama)
Juhendaja
• Aitab formuleerida teema ja soovitab, kust otsida kirjandust
• Aitab paika panna uurimismetoodika
• Vajadusel konsulteerib üliõpilast uurimistöös
• Annab hinnangu töö teaduslikule kvaliteedile ja vajadusel soovitab muutuste sisseviimise
Üliõpilane / uurija
• Kirjutab uurimuse, püüdes leida vastust püstitatud küsimusele nii hästi, kui suudab
• Vajadusel konsulteerib juhendaja, teadusturu või MTÜ-ga
• Leiab aega, et osaleda kohtumistel (loomulikult kõigile sobival ajal)
• Annab teadusturu kontaktisikule teada, kui selgub, et ta mingil põhjusel ei saa või ei taha kokkulepitud teemat edasi uurida
Mis on teadusturg?
Algatused Eestis
Miks tekkisid teadusturud?
Kust tuleb uurimistööde initsiatiiv?
Kes on teadusturu „klient"?
Kuidas toimub protsess praktikas?
Kes maksab?
Mis kasu saab tudeng ja ülikool?
Mis kasu saab kolmas sektor?
Teadusturu roll uurimisprotsessis
Kes teeb mida?
Näited
Reede, 03 Juuni 2011 | 2757 hits
|
|
Teadusturg/Teadusturg
Author:Nastja Pertsjonok
AITA LEIDA VASTUS (õppejõule / tudengile)
Vaadake meie uurimisküsimusi (all). Oluline on silmas pidada, et paljud küsimused on indikatiivsed - täpse uurimusküsimuse peame sõnastama juba koostöös ja juhendaja osalusel. Sageli on mõttekas võtta uurimisküsimus sisse ühe alaküsimusena või vastupidi - jagada küsimus mitmeks uurimisküimuseks. Lisainfot konkreetse küsimuse kohta saab IBS teaduspoe projekti koordinaatorilt Nastja Pertsjonok´ilt [nastja@ibs.ee ], saame koos vaadata, kas ja millises osas leitud küsimus võiks sobida kokku teie huviga seda uurida. Kui peale arutelu tunnete, et antud uurimisteema siiski ei paku huvi, ei pea seda enda peale võtma. MTÜd saavad soovi korral esitada küsimuse uurimiseks siin.
Â
Järgnevalt leiate uurimisküsimused, millele vastamisel MTÜ-d abi sooviksid
Teadusturg: uurimisküsimused
See vajaks pikemaajalist seiret.
Neljapäev, 19 Mai 2011 | 3279 hits
|
|
Teadusturg/Teadusturg: uurimisküsimused
Author:Nastja Pertsjonok
Teema: Pagulased
Uurimisküsimus: Lühifilm pagulaste elust Eestis
Valdkond/võimalik sihtgrupp (kellele võiks sobida uurimiseks): filmi-, meediatudeng
Uurimisküsimuse esitaja: MTÜ Pagulasabi
Seotud lingid: MTÜ Pagulasabi www.pagulasabi.ee
Taustakirjeldus: MTÜ Pagulasabi on 2011.a. taasavatud Eestisse sattunud pagulaste olukorda parandada püüdev ühendus. Kuna Eesti son pagulasteema vähe käsitletud, oleks meil väga vaja lühifilmi pagulaste elust Eestis, mis illustreeriks pagulaste olukorda.
Esmaspäev, 05 September 2011 | 298 hits
|
|
Teadusturg/Teadusturg: uurimisküsimused
Author:Nastja Pertsjonok
Teema: Mahepõllumajandus
Uurimisküsimus: Mahepõllumajanduse arengu võimalikkus ja perspektiivid Ida-Virumaal
Valdkond/võimalik sihtgrupp (kellele võiks sobida uurimiseks): põllumajandustudeng
Uurimisküsimuse esitaja: MTÜ Rakendusökoloogia Keskus
Seotud lingid: MTÜ Rakendusökoloogia Keskus www.roek.ee
Taustakirjeldus: Kas mahepõllumajandus on üldse võimalik Ida-Virumaal tööstuse ja piirkonna spetsiifika tõttu? Õhusaaste on võrreldes nõukogude ajaga vähenenud 6 korda, kuid me ei tea, milline on raskemetallide sisaldus mullas. Torudest tulenev saaste läheb ilmselt peamiselt Venemaale ja Soome, ent me ei tea, kuidas hajumine toimub, nii et võimalik, et meie saastemäär ei olgi nii kõrge ja me saame mahepõllumajandust harrastada?
Teisipäev, 13 September 2011 | 260 hits
|
|
Teadusturg/Teadusturg: uurimisküsimused
Author:Nastja Pertsjonok
Teema: Riidest mähkmete ja ühekordsete mähkmete kasutuse ulatus ja motivatsioon
Uurimisküsimus: Kui suurel osal mähkmeealistest lastest kasutatakse riidest mähkmeid / pabermähkmeid ja milline on kummagi mähkmetüübi kasutajate profiil? Millal hakkavad last potitama riidest mähkmete kasutajad ja millal hakkavad potitama pabermähkmete kasutajad, millises laste vanuses?
Valdkond/võimalik sihtgrupp (kellele võiks sobida uurimiseks): majandus-, psühholoogia-, sotsioloogiatudengile
Uurimisküsimuse esitaja: MTÜ Sünnitoetajad
Seotud lingid: http://synnitoetus.ee/
Taustakirjeldus: (1) Tahaksime aru saada, kui palju kasutavad Eesti väikelaste vanemad riidest versus ühekordseid mähkmeid ja milline on nende vanemate profiil. Tunnetuslikult näib, et riietest mähkmete kasutajaid on väike protsent. Tahaksime aru saada, kui väike see protsent siiski on ja kas paber-/ riidemähkmeid kasutavate vanemate profiilis on mingid kindlad erinevused? Kas kõigi laste puhul (esimene, teine) on valik sama või kipub kusagile poole muutuma? (2) Eeldusena tundub esimese asjana, et pabermähkmeid kasutatakse sellepärast, et riidest mähkmeid tajutakse ebamugavatena, aga kas mängus ka muid faktoreid? Sellisteks faktoriteks võivad olla nt. teadmatus riidest mähkmete olemasolust ja nende tänapäevastest versioonidest, teadmatus, kust neid osta jms. Tõenäoliselt on ka motivatsioon erinev erinevate kasutajagruppide hulgas; tahaksime mõista, millises kasutajagrupis osutuvad valdavateks millised motivatsioonimustrid.
Eeldus: (1) Ilmselt on riidest mähkmeid eelistavate vanemate profiil erinev ühekordseid mähkmeid eelistatavate vanemate profiilist ja võib sõltuda vanusest, sellest, mitmenda lapsega on tegemist, võib-olla ka etnilisest päritolust ja elamiskohast (maal/linnas). (2) Erinevate ühiskonnagruppide motivatsioon võib olla erinev – nt. linnas elavad inimesed kasutavad riidest mähkmeid keskkonnateadlikkusest, maal elavad inimesed odavuse tõttu.
Lisauurimisküsimused (allteemad): Kui palju hoiab kummagi mähkmetüübi kasutamine kokku raha? Aega? Millal tehakse otsus – kas nt juba raseduse ajal või hiljem, kui laps juba sündinud? Kas on ka neid, kes küll kasutavad nt pabermähkmeid, aga sisimas tunnevad (nt keskkonnakaalutlustel), et see pole õige ja tunnevad end seetõttu halvasti? Kui jah, siis miks ei tehta seda sammu, et võtta kasutusele riidest mähkmeid?
Milleks kasutatakse vastuseid? Tahaksime viia läbi väikese kodulehekampaania riidest mähkmete kasutamise erinevatest aspektidest ja pakkuda infot, aidata vanematel mõelda läbi erinevad aspektid. Püüame seejuures tuvastada, mis takistab riidest mähkmete kasutamist ja leida õiged sihtgrupid ja lähenemisviis, et juurutada riidemähkmekultuuri.
Kolmapäev, 09 November 2011 | 247 hits
|
|
168. TERVIS / KESKKOND: Erinevate mähkmetüüpide kasutamise tervisemõjud, sh psühholoogiline mõju
Teadusturg/Teadusturg: uurimisküsimused
Author:Nastja Pertsjonok
Teema: Riidest mähkmete ja ühekordsete mähkmete kasutuse tervisemõjud, sh vanema-lapse side sagedus ja selle psühholoogiline mõju lapsele
Uurimisküsimus: Millised on riidest versus pabermähkmete kasutamise tervisemõjud? Kas riidest mähkme kasutamine muudab vanema ja lapse suhtlemise sagedust ja/või kvaliteeti?
Valdkond/võimalik sihtgrupp (kellele võiks sobida uurimiseks): meditsiini-, psühholoogia-, sotsioloogiatudeng
Uurimisküsimuse esitaja: MTÜ Sünnitoetajad
http://synnitoetus.ee/
Taustakirjeldus: Tahaksime omada ülevaadet pabermähkmetega seotud potentsiaalsetest terviseprobleemidest – nii füsioloogilistest kui psühholoogilistest. On kirjandust mis viitab pabermähkmete potentsiaalsele negatiivsele mõjule mähkmelapse tervisele (mähkmedermatiit, teatud juhtudel liiga kõrge temperatuur jms). Tahaksime saada ülevaadet erinevate mähkmetüüpide erinevatest füsioloogilistest mõjudest, aga ka psühholoogilistest mõjudest.
Eeldus: Kuna riidest mähkmeid tuleb vahetada sagedamini, ei saa vanem last ei saa jätta omapäi nii pikaks ajaks, laps on rohkem silma all. Kas on ka kaudsemaid tõendeid selle kohta, et riidest mähkme puhul nt. ema ja lapse füüsiline kontakt on sagedasem (ema puudutab last sagedamini), ja see võiks mõjuda lapse psüühikale turvalisust tekitavamalt? Kas on mingi korrelatsioon?
Milleks kasutatakse vastuseid? Tahaksime viia läbi väikese kodulehekampaania riidest mähkmete kasutamise erinevatest aspektidest ja pakkuda infot, aidata vanematel mõelda läbi erinevad aspektid. Püüame seejuures tuvastada, mis takistab riidest mähkmete kasutamist ja leida õiged sihtgrupid ja lähenemisviis, et juurutada riidemähkmekultuuri.
Kolmapäev, 09 November 2011 | 233 hits
|
|
Teadusturg/Teadusturg: uurimisküsimused
Author:Nastja Pertsjonok
Teema: Romade lõimumine: väljakutsed ja probleemid hariduses ning võimalikud lahendused
Uurimisküsimus: Romad Eesti haridussüsteemis: millised on väljakutsed ja võimalikud mudelid, mis aitaksid jõustada roma lapsi eesti koolis?
Valdkond/võimalik sihtgrupp (kellele võiks sobida uurimiseks): haridusteadusteadused, riigiteadused, sotsioloogia
Uurimisküsimuse esitaja: Põhja-eesti Romade Ühing
Taustakirjeldus: Roma laste probleemidest Eesti koolis on üsna palju juttu olnud. On tehtud ka mõned uuringud sellest, millised on probleemid ja millised võiksid olla lahendused, ent sageli on roma lapsed vaid üheks uurimisobjektiks mitmest või neid kõrvutatakse teiste vähemusrahvuste lastega. Põhja-Eesti Romade Ühingu arvates on roma laste taust enemasti liiga spetsiifiline, et saaks teha "ülekannet" teiste rahvusvahähemuste probleemidelt ja lahendustelt ja küsimusi peaks uurima spetsiifiliselt just roma kogukonnast lähtuvalt.
Eeldus: Roma laste kooliprobleemide taga on mitmeid tegureid, aga kesksel kohal on pere toetuse ja enda väärikuse ja identiteedi säilitamise küsimus. Seega tuleb lahenduste leidmiseks kaasata protsessi kogu kogukond, mitte ainult kooliealised lapsed ühekaupa.
Pühapäev, 22 Jaanuar 2012 | 235 hits
|
|
Teadusturg/Teadusturg: uurimisküsimused
Author:Nastja Pertsjonok
Teema: Roma perekeskuse mudeli kirjeldamine ja sellele äriplaani tegemine
Uurimisküsimus: Milline peaks olema perekeskus, mis aitaks romade haridusprobleemide lahendamisse kaasata roma kogukonda tervikuna ja millised kulutused kaasnevad sellega?
Valdkond/võimalik sihtgrupp (kellele võiks sobida uurimiseks): sotsioloogia, riigiteadus
Uurimisküsimuse esitaja: Põhja-Eesti Romade Ühing
Taustakirjeldus: Üheks roma kogukonna haridusprobleemide lahendamist toetavaks võimaluseks näeb Põhja-Eesti Romade Ühing perekeskust, mis oleks sillaks kooli ja kogukonna vahel ja mille töösse kogukond oleks kaasatud. Idee vajab aga täpsemat kirjeldamist - teenused, struktuur jms (jägmises faasis, st selle töö pealt peaks sündima baas järgmise uurimisküsimuse vastamiseks: finantsvajaduste läbimõtlemine-kaardistamine, ehk siis teatud laadi äriplaani).
Mida tulemustega peale soovitakse hakata: Analüüsi tahetakse kasutada selleks, et hakata kirjutama projekti perekeskuse loomiseks.
Pühapäev, 22 Jaanuar 2012 | 206 hits
|

