91. [Projekt] The inter-relationship between the structural fund and the provision of services of general interest and services of general economic interest

IBS analüütik Merit Tatar osales eksperdina projektis „The inter-relationship between the structural fund and the provision of services of general interest and services of general economic interest, and the potential  for cross-border service delivery“. Projekti tellijaks oli Euroopa Parlament (DG Internal Policies) ning juhtpartneriks Leedus paiknev Public Policy and Management Institute. Projekti eesmärgiks oli uurida avalikes huvides pakutavate teenuste kvaliteeti EL liikmesriikides ning Struktuurifondide rolli selliste teenuste piisaval ja kvaliteetsel tasemel pakkumisel.

Reede, 01 Jaanuar 2010 | 1560 hits

92. [Projekt] Uus projekt PERARES toob kokku teadlased ja kodanikuühiskonna

1. mail 2010 algas Balti Uuringute Instituudis (IBS) nelja-aastane projekt PERARES (Public Engagement with Research And Research Engagement with Society), mille eesmärgiks on proovida luua Eestisse „teaduspoed“ – science shops (vahel on kasutatud ka nimetust “teaduskoda“ või „teadusturg“). Teaduspoe eesmärk on siduda avalikkust ja teadust, edendada kaasavat teadust ja lihtsustada kolmanda sektori juurdepääsu teadusele. Kuidas see praktikas välja näeb?

Neljapäev, 05 August 2010 | 3726 hits | Loe lisa

93. [Kommentaar] Soviet Legacy Lingers as Estonia Defines Its People - NYTimes

Memo From Tallinn - Resentment Over Soviet-Era Policies Drives Estonian Citizenship Law - NYTimes.com A hundred thousand people in Estonia, most of them ethnic Russians born and raised in Estonia, are not legal Estonians, as if they are refugees in their own homeland. [loe edasi: www.nytimes.com]

Neljapäev, 19 August 2010 | 3726 hits

94. Teaduspood [PERARES]

1. mail 2010 algas Balti Uuringute Instituudis (IBS) nelja-aastane projekt PERARES (Public Engagement with Research And Research Engagement with Society), mille eesmärgiks on proovida luua Eestisse „teaduspoed“ – science shops (vahel on kasutatud ka nimetust “teaduskoda“ või „teadusturg“).   Teadus ja ühiskond „Teaduspoe“ pisut segadusttekitava nime taga on Euroopas levinud idee kogukonnapõhisest teadusest. Kõrgkoolide avalik ja sotsiaalne funktsioon on aja jooksul muutunud. Teadus on alati kujundanud tulevikku, kuid mida aeg edasi läheb, seda enam sõltume teaduslikest tulemustest. Seega on väga oluline, et kõrgkoolide ja ühiskonna vahel valitseks tihe ja usalduslik side. Seda on vaja nii teaduse arenemiseks kui selleks, et teadus peegeldaks ühiskonna mureküsimusi. Sageli keskendub teaduse ja ühiskonna suhe vaid uute teadussaavutuste propageerimisele. Lisaks on teadustööd sageli olnud tugevalt seotud tootva (tööstus)sektori vajadustega, ja see on varjutanud ühiskonna laiemate küsimuste uurimist. Teadustööd finantseerivad riiklikud asutused maksutuludest ja ärisektor, samuti kasutatakse grandisüsteeme. Kõigi võimaluste puhul on teatud riskid: on oht, et teadmisi rakendatakse pigem ettevõtjate tulu maksimeerimiseks kui sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks; �võib tekkida surve suunata teadusuuringuid vastavalt vaid hetke poliitilistele probleemidele, grandisüsteem võib kallutada teadlaste tähelepanu põhitöölt rahastusallikate hankimisele. See muudab teaduse ja ühiskonna vahel sidususe tekkimise ja arendamise veelgi olulisemaks. Kõigi nende arengute ja kaalutluste tulemusena on tekkinud mitmeid algatusi ja tegevusi, milles on püütud kõrgkoolid ja avalikkus üksteisele lähemale tuua. Üheks algatuseks on 1970ndatel Hollandis alguse saanud teaduspoodide idee. Teaduspood Teaduspood on koht, kus aidatakse luua sidemeid avalikkuse ja kõrgkoolide vahel – hoolimata „poe“ kommertslikust taustatähendusest tavaliselt tasuta. Oluline on, et uuritav küsimus ei väljendaks vaid ühe-kahe inimese huvi, vaid oleks oluline laiemale sihtgrupile. Samuti on oluline, et küsimust ei uuritaks selleks, et kitsalt määratletud sihtgrupp (firma) selle lahenduse pealt kasumit teeniks. Seega, teaduspoodide eesmärgiks on stimuleerida selliste teadusuuringute algatamist, millest oleks kasu ühiskonnale laiemalt. Ja just see fakt, et teaduspoed peegeldavad kodanikuühiskonna vajadusi ekspertiisi ja teadmiste järele, eristab neid tavapärastest teadmussiirde algatustest. „Kolmas sektor“ on mõiste, millega tähistatakse kodanikuühendusi, s.o. organisatsioone, mis ei ole asutatud riigi poolt ja ei tegele äriga, vaid on loodud avalikkuse huvides tegutsema (MTÜ, SA, selts). Ja nagu äriühingutel ja tööstusel, on ka neil sageli vaja enda töö paremaks tegemiseks juurdepääsu teadusmaailmale. Sageli aga puudub neil ressurss – aeg, raha, erialased teadmised, et teadusküsimust ise uurida. Ja tasakaaluks põhisuunale, milles püütakse rakendada teadussaavutusi majanduse arenguks ärisektorile uute lahenduste pakkumisel ja kommunikeerida teadusmaailmas toimuvat avalikkusele, püüavad teaduspoed rakendada teadussaavutusi kodanikuühiskonna arenguks ja kommunikeerida mittetulundusühingute vajadusi kõrgkoolidele.   Kuidas see praktikas välja näeb? Mittetulunudsühingutele võivad olla olulised väga erineva tasandi küsimused. Mitmed neist vajavad aastakümnete pikkuste kallite interdistsiplinaarsete uurimuste tegemist, vahel on tähtsad ka küsimused, mis on parajad magistri- või hea juhendaja käe all isegi bakalaureusetöös uurimiseks. Ja kõrgemates õppeasutustes on nii tudengeid kui õppejõude, kes tahaksid teha midagi, millest ühiskonnale reaalset kasu on. Teaduspood ei tee enamasti ise teadust, ent võtab endale vahendajarolli ja püüab siduda kodanikuühendused teadusmaailmaga ja soovib arendada kaasavat teadust ja pakkuda mittetulundusühingutele teadustuge. Praktikas toimub see nii, et kodanikuühendus võtab konkreetse küsimuse olemasolul ühendust teaduspoega. Kodanikuühenduse, teaduspoe ja kõrgkooli võrdväärses koostöös tekivad uued teadmised, või vähemalt kombineeritakse ja adopteeritakse olemasolevad teadmised. Näide: Groningeni ülikooli „teaduspoed“ Hollandi Groningeni ülikool on loonud 5 teaduskonnas 9 „teaduspoodi“, mis peavad andma vastuseid kodanikegruppide, valitsusväliste organisatsioonide jne küsimustele keskkonna, tarbijate, tervise, sotsiaalküsimuste jne kohta.Kodanikegrupid võivad paluda teaduspoel avaldada sõltumatuid teaduslikke seisukohti kohalikes küsimustes, nt saastetaseme kohta või selle kohta, millist mõju avaldab kohalik tehas tervisele. Sellised teaduslikud nõuanded võivad aidata lahendada kohalikus kogukonnas esile kerkinud vaidlusküsimusi. Teaduspood võib asuda ülikooli juures või olla iseseisev organisatsioon. IBSu eesmärgiks on teha mõned pilootprojektid ja vaadata, millises formaadis teaduspoode võiks luua Eestisse   Täiendav info: Teaduspoodide võrgustik (ingl. k) [http://www.scienceshops.org/] Teaduspoe projektijuht: Nastja Pertsjonok [nastja@ibs.ee]

Esmaspäev, 02 August 2010 | 2514 hits

95. Kolmandate riikide kodanike poliitiline osalus kolmes EL riigis

� Kestus: 20.12.2010-31.10.2011 Rahastajad: Policy Association for an Open Society (PASOS), Local Government and Public Service Reform Initiative (LGI) Projekti eesmärgiks on leida vastus küsimusele: kas Läti, Eesti ja Poola liiguvad õiges suunas lubadusega muuta oma ühiskonnad soosivamaks sisserändajate suhtes, eelkõige luues ja tagades võimalused immigrantidel osaleda riigi poliitilises ja ühiskondlikus elus? Sellele küsimusele vastuse saamiseks analüüsitakse projekti käigus järgnevaid aspekte: - olemasolevate poliitilise osaluse vormide analüüsimine (nii seadusandlusandluse analüüs kui ka indiviidide isiklike kogemuste kaardistamine) sellistel teemadel nagu õigus liituda ja luua mittetulundusühinguid, ametiühinguid ja poliitilisi parteisid; hääleõigus ning sisserändajaid puudutavate poliitikate konsulteerimise mehhanismid. Antud osa uurimusest hõlmab intervjuusid immigrantide ja etniliste vähemuste MTÜ-dega ja/või teiste kodanikuühiskonna organisatsioonidega, mis muuhulgas edendavad immigrantide ja etnilistev vähemuste poliitilist osalust. Samuti intervjueeritakse igas riigis valitsuskoalitsiooni moodustavate poliitiliste parteide esindajaid riigi üldise poliitilise keskkonna avatuse osas, mis puudutab sisserändajate poliitilist osalust. - Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi kaudu rakendatavate projektide analüüs: kas need liikmesriikide poolt rakendatud, kuid Euroopa Komisjoni poolt heaks kiidetud EL-i rahalised vahendid ka tegelikkuses käsitlevad sisserändajate poliitilist osalust, või käsitleb enamus projekte immigrante kui isikuid, kes vajavad teenuseid. Riikide tulemusi võrreldakse EL-i parimate praktikatega, vastavalt immigrantide integratsioonipoliitika indeksile (MIPEX), mis võrdleb kõikide EL-i riikide sisserändajate integratsiooni puudutavat seadusandlust. Nelja riigi raportite põhjal koostatkase võrdlev analüüs. Järeldusi ja soovitusi arutatakse igas riigis ümarlaudade või seminaride vormis ning nende põhjal formuleeritakse ka poliitikasoovitused nii iga riigi poliitikakujundajatele kui ka laiemalt Euroopa Liidu tasandile. Projekt baseerub Euroopa Liidu ühisel kolmandate riikide kodanike integreerimisraamistikul (Common basic principles for immigrant integration policy, vastu võetud 2004. a), mis sisaldab poliitilise kaasamise/osaluse printsiipi. Lissaboni leping lõi EL-ile seadusliku aluse tegelemaks immigrantide integratsioonialaste probleemidega. Lisaks on EL-i liikmesriigid ülevõtnud Stockholmi programmi (detsembris 2009), mis sätestab Euroopa integratsiooni peamise eesmärgina võrdsete õiguste, kohustuste ja võimaluste olemasolu, võttes arvesse ka vajadust tasakaalustada seda migrantide õiguste ning kohustustega.   Osalejate arvamused olukorrast: blog1   blog2   Projekti partnerid: Centre for Public Policy PROVIDUS (Läti), Institute of Public Affairs (Poola), Institute of Baltic Studies (Eesti), Migration Policy Group (Belgia). � �

Laupäev, 01 Jaanuar 2011 | 5172 hits

96. Lõimumisalane valimisdebatt 2011

16. veebruaril toimus Tallinna vanalinnas TLÜ Ajaloo Instituudi majas lõimumisalane valimisdebatt, kus oma nägemusi Eesti lõimumise järgneva viie aasta suurimatest väljakutsest ja nende lahendustest ning sellest kuhu integratsiooniprotsess peaks välja viima, esitasid seitsme erakonna esindajad: Igor Gräzin (Reformierakond), Evelyn Sepp (Keskerakond), Indrek Raudne (Isamaa ja Res Publica Liit), Urve Palo (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Marek Strandberg (Eestimaa Rohelised), Mati Väärtnõu (Rahvaliit), Dmitri Mihhailov (Vene Erakond Eestis). Debatti modereeris ajakirjanik Sven Paulus ja üritust korraldas Balti Uuringute Instituut koostöös TLÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudiga.   PILTE DEBATIST ��   AUDIO JÄRELKUULAMISEKS Debatt (kestus 1:19:19, MP3)  

Esmaspäev, 28 Veebruar 2011 | 2464 hits

97. [Üritus] Lõimumisalane valimisdebatt 2011

16. veebruaril toimus Tallinna vanalinnas TLÜ Ajaloo Instituudi majas lõimumisalane valimisdebatt, kus oma nägemusi Eesti lõimumise järgneva viie aasta suurimatest väljakutsest ja nende lahendustest ning sellest kuhu integratsiooniprotsess peaks välja viima, esitasid seitsme erakonna esindajad: Igor Gräzin (Reformierakond), Evelyn Sepp (Keskerakond), Indrek Raudne (Isamaa ja Res Publica Liit), Urve Palo (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Marek Strandberg (Eestimaa Rohelised), Mati Väärtnõu (Rahvaliit), Dmitri Mihhailov (Vene Erakond Eestis). Debatti modereeris ajakirjanik Sven Paulus ja üritust korraldas Balti Uuringute Instituut koostöös TLÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudiga.

Esmaspäev, 28 Veebruar 2011 | 2926 hits | Loe lisa

98. Uuring erivajadustega varjupaigataotlejatele pakutavatest teenustest

Uuringu „Eestis erivajadustega varjupaigataotlejatele pakutavate teenuste võrdlus Euroopa Liidu õigusaktides sätestatu ning teiste liikmesriikide praktikatega” eesmärgiks on analüüsida erivajadustega varjupaigataotlejate vastuvõtutingimusi Eestis, tehes seda võrdluses EL direktiivi 2003/9/EÜ ja teiste liikmesriikide praktikatega. Eesti seadused defineerivad varjupaigataotlejaks välismaalase, kes on esitanud varjupaigataotluse, mille suhtes ei ole Piirivalve- ja Politseiamet otsust teinud. Erivajadustega varjupaigataotlejad on Euroopa Liidu direktiivis 2003/9/EÜ esitatud definitsiooni kohaselt kas alaealised lapsed, saatjata alaealised, puudega inimesed, vanurid, rasedad, lastega üksikvanemad ning piinatud või vägistatud isikud, samuti isikud, kelle suhtes on tarvitatud muud psühholoogilist, füüsilist või seksuaalset vägivalda. Projekti tulemuste lõppväljundiks on raport, mis sisaldab nii uuringutulemuste analüüsi kui ka ettepanekuid välismaalastele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmiseks erivajadustega isikutele pakutavate vastuvõtutingimuste osas. Lisaks formuleeritakse ettepanekud riigi ja KOV asutustele ning kodanikeühendustele vajalike meetmete ja tingimuste loomiseks erivajadustega varjupaigataotlejate vastuvõtmiseks. Projekt lõpeb mais 2011. Läbiviidavad uuringud on järgmised: Eesti ja EL õigusaktide võrdlev analüüs; Varjupaigataotlejatele pakutavate teenuste (ja organisatsioonide) kaardistamine; EL viie liikmesriigi parimate praktikate uuring; Sihtrühma ja teenusepakkujate rahulolu küsitlus. Uuringu läbiviimist rahastatakse Euroopa Pagulasfondi ning Siseministeeriumi vahenditest.

Kolmapäev, 09 Veebruar 2011 | 2851 hits

99. Teadusturg

� Igal aastal otsivad sajad tudengid endale huvitavat uurimisteemat. Samal ajal on Eestis aina enam mitteulundusühinguid ja kodanikuühendusi, mis tahaksid ja vajaksid enda töö edasiviimiseks heakvaliteetset uurimustööd. Teadusturg püüab pakkuda üksteise leidmise ruumi kõrgkoolide tudengitele, õppejõududele ja mittetulundusühingutele - kohta, kus nad saaksid üksteisega kontakti ja millest algaks ühine koostöö. � Teadusturg on koht, kus aidatakse luua sidemeid kodanikuühiskonna ja kõrgkoolide vahel. Konkreetsemalt on see koht, kuhu MTÜ-d saavad pöörduda, et leida kontakte kõrgkoolidega MTÜ-sid huvitavate küsimuste uurimisel – hoolimata „turu" kommertslikust taustatähendusest tavaliselt tasuta � Inglisekeelset sõna Science Shop on püütud eestindada mitut moodi: teadusturg, teaduspood, teaduskoda. Kõik need nimetused tähistavad ühte ideed: kodanikuühiskonnale, kogukondadele lähemale ulatuvat teadust. Teadusturu eesmärgiks on aidata leida vastuseid ühiskonna aktuaalsetele küsimustele, olles sillaks kolmanda sektori ja kõrgkoolide vahel. Lähemalt saate teadusturgude kontseptsioonist edasi lugeda allolevatelt linkidelt või esitada kohe oma uurimisküsimuse siit. � � � Teadusturu taustast ja tegemistest lähemalt: � Mis on teadusturg? Algatused Eestis Miks tekkisid teadusturud? Kust tuleb uurimistööde initsiatiiv? Kes on teadusturu „klient"? Kuidas protsess praktikas välja näeb? Kes maksab? Mis kasu saab tudeng ja ülikool? Mis kasu saab kolmas sektor? Teadusturu roll uurimisprotsessis Kes teeb mida? Näited

Neljapäev, 19 Mai 2011 | 8645 hits

100. [Pressiteade] MIPEX uuring: Eesti kodakondsuspoliitika on üks rangemaid Euroopas

� PRESSITEADE 01.06.2011 TÄHELEPANU! Seminari toimumiskoht on muutunud. MIPEX uuringu tulemusi esitletakse hoopis Tallinna Ülikooli vana peahoone aulas (Narva mnt. 25). MIPEX uuring: Eesti kodakondsuspoliitika on üks rangemaid Euroopas Euroopa riikide immigrantide integratsioonipoliitikate võrdlevas uuringus leitakse, et Eesti koos Läti ja Leeduga rakendab kõige rangemat kodakondsuspoliitikat.

Teisipäev, 31 Mai 2011 | 3182 hits | Loe lisa