Teema: Maailmaharidus

Uurimisküsimus: Kuidas luuakse Eesti kooliõpikutes Eesti rahvuslikku identiteeti?

Valdkond/võimalik sihtgrupp (kellele võiks sobida uurimiseks): läbiv teema, sobib nt haridusteaduskonna tudengile, geograafia- ja ajalootudengile

Uurimisküsimuse esitaja: MTÜ Mondo

Seotud lingid: maailmaharidus ehk globaalharidus, vt. maailmakool.ee
MTÜ Mondo mondo.org.ee

Taustakirjeldus: Meil on suur huvi ja vajadus selle järgi, et analüüsida Eesti kooliõpikuid erinevatest vaatepunktidest. Tahaksime aru saada, kuidas kujundatakse Eesti kooliõpikutes Eesti rahvuslikku identiteeti, kas see on eksklusiivne või inklusiivne ja kuivõrd palju on selles ruumi "teistsugususele".

Eeldus: Tugevalt üldistades on Eestis suhtumine välismaalastesse kahesugune: kas nad on (tinglikult) Läänest ja siis on nad kadestamisväärsed, või on nad Idast/Lõunast ja siis on nendega raske leppida. Kui rikkamatest riikidest siiatulnud on välismaalased, siis vaes(ema)test riikidest siiatulnud on migrandid. Lisaks on eraldi Eestis sündinud rahvusvähemused (venelased, mustlased jne).

Kindlasti määrab sellise suhtumise meedia, poliitikute sõnavõtud, perekond jm tegurid; meid huvitaks, kui palju aitab sellele kaasa kool – iseäranis praeguses süsteemis kasutatavad õpikud.

Uurimisala: Tänase Eesti pedagoogilises peavoolus valitseb arusaam, et lastele tuleb õpetada ühiskonnaga suhestumist „seest väljapoole" – trajektooril pere → naabrid → linn → Eesti → Euroopa → maailm. Hoolimata eelduse loogilisusest on sellel ka varjukülg: suhestumine „mitte-eestlastega" võib lastel alata palju varem kui põhikooli lõpus, kus teiste kultuuride tutvustamiseni jõutakse. Lisaks võib üldiselt toimuva globaliseerumise taustal eeldada, et siiani suhteliselt homogeenne Eesti ühiskond muutub aina kirjumaks. Seetõttu on oluline aru saada, kuidas defineeritakse ja kujundatakse Eesti rahvuslikku identiteeti, kes sinna kuuluvad / ei kuulu ja kui palju ruumi on seal mitte-eestlastele (millise grupina neid käsitletakse).

Kuigi meid huvitavad igasugused õpikud, huvitab meid praeguses tööetapis pigem õpilaste varajane arengufaas. Samuti arvame, et nt geograafiaõpikute analüüsimine annaks vähem infot, kuna need õpikud ongi suunatud „teistsuguste" tutvustamisele, samas nt. ajaloo ja emakeele õpikud on palju rohkem suunatud alateadliku(ma)le identiteediloomisele. Arvame, et huvitav võiks olla analüüsida põhikooli õpikuid – ja vahest isegi algkooli õpikuid.