Eesti riik on seadnud avalike teenuste arendamise eesmärgiks osutada teenuseid kiiresti ja võimalikult väikese halduskoormusega. Avaliku e-teenuse arendamine peab suurendama nii teenuse kvaliteeti kui ka seda osutava asutuse tõhusust.

Eesti avaliku sektori e-teenuste senised uuringud on keskendunud üldisele kasutajate arvu statistikale ja kasutajate rahulolule. E-lahenduste laiem ühiskondlik ja majanduslik mõju eri sihtrühmadele on üldjuhul olnud siiani teadmata, meeldivaks erandiks on üksnes e-hääletamise varasemad analüüsid.

Selle uuringu ülesanne oli tuvastada ja tõendada sotsiaalne ja majanduslik mõju, mis on saavutatud Eesti avalike teenuste arendamise ja e-teenuste kasutuselevõtuga. Teine eesmärk oli määratleda näidikud, mida saaks kasutada e-teenuste edasise arendamise planeerimisel, aga ka vastavate IT-lahenduste ekspordi protsessis. Samuti sooviti uuringuga kindlaks teha tehnoloogilised, õiguslikud ja organisatoor-sed eeldused, mis on taganud Eesti avalike e-teenuste tulemusliku rakendamise, nagu ka suurema mõju saavutamise takistused. Uuringu oluline osa oli töötada välja uurimismeetod, mida saaks ka tulevikus kasutada.

Mõjususe hindamine tähendab kavandatud ja tegeliku mõju võrdlemist. Seega otsitakse vastust küsimusele, kas soovitud eesmärk või mõju on reaalselt saavutatud. Tõhusust hinnates soovitakse saada teada, kas ressursid on kulutatud viisil, mis tagab pikaajaliste eesmärkide saavutamise kõige paremini. Selleks on uuringu käigus tehtud iga e-teenuse osutaja puhul IT-süsteemide tasuvusanalüüs. Säästlikkust uuringus ei hinnatud, st ei otsitud vastust küsimusele, kas teatud e-teenuse oleks saanud luua väiksema kuluga.

Uuringut rahastati Euroopa Liidu tõukefondide horisontaalse tehnilise abi vahenditest.
Tellija on Riigi infosüsteemide osakond, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.