|
Teadusturg, teaduspood, teaduskoda.... kõik need nimetused tähistavad tegelikult ühte ideed: kodanikuühiskonnale, kogukondadele lähemale ulatuvat teadust.
Teadusturg ehk teaduspood ei ole „pood" selle sõna traditsioonilises mõistes. Teadusturud on üksused, mis aitavad läbi viia teaduslikke uurimusi väga erinevatel erialadel, tavaliselt tasuta, kodanikuühiskonna - ühiskonna heaks tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide ja mittetulundusühingute - algatusel. Just see, et teadusturud püüavad vastata kodanikuühiskonna vajadustele ekspertiisi ja teadmiste järele eristab neid teistest teadmussiirde mehhanismidest. Teaduspoed on sageli, ent mitte alati, seotud ülikoolidega, kus üliõpilased viivad läbi uuringuid osana oma õppetööst.
Praktikas on teadusturu eesmärgiks olla kontaktpunkt, mis viib omavahel kokku kodanikuühiskonna organisatsioonid ja teadlased/üliõpilased, otsides vastust kodanikuühiskonna poolt püstitatud küsimusele. Küsimusele vastamine võib mõnikord nõuda pelgalt olemasolevate teadmiste läbivaatamist, ent koostöös lahenduse otsimise protsessis võib tekkida ka uus teadmine. See võib jääda ühekordseks uuringuks, ent võivad välja kasvada ka ühised projektid ja pidevam koostöö. Teaduspoe roll on olla vahendaja kogu protsessi jooksul, võttes seega pinget maha nii MTÜ-delt kui teadlastelt. Teaduspood võtab enda peale teadlase (juhendaja ja üliõpilase) otsimise ja nende kokkuviimise mittetulundusühinguga.
Kuigi teadusturud asuvad sageli ülikoolide juures, võivad nad olla ka iseseisvad organisatsioonid. Teaduspoodidel ei ole ühte kindlat organisatoorset struktuuri ja nende tegutsemine sõltub konkreetsest kontekstist. Teaduspoed võivad olla ka ühe kõrgkooli põhised, aga ka spetsialiseeruda ühele konkreetsele teadusharule, või ka olla interinstitutsionaalsed ja interdistsiplinaarsed. Esimesi teaduspoode hakati looma Hollandis 1970ndatel aastatel ja nad tegutsevad kõikides teadusvaldkondades, hõlmates teadust kõige laiemas mõistes – humanitaarteadustest tehnoloogia ja meditsiinini.
|
|
|
