Projekti algatajaks oli Albertslund´is asuv lastepäevakeskus Vognporten. Lastepäevakeskuse sooviks oli minna köögis üle mahetoormele, sellega kaasnes aga vajadus mõelda ümber tooraine siseostmise ja hoiustamise süsteem, kuna mahetoodete tarnevõimalused erinesid tavatoodete tarnevõimalustest. Samuti vajas lasteasutus ülevaadet sellest, milliseid tooteid on võimalik saada ühel või teisel hooajal.

Lastevanemate ja lastepäevakeskuse töötajate soov minna üle mahetoidule oli seotud sooviga panustada omalt poolt globaalsesse jätkusuutlikkusse, vähendades kohalikul tasandil pestitsiidide ja sünteetiliste väetiste kasutamist, samuti pakkuda lastele tervislikku toitu. Kohalik omavalitsus oli ka üsna aktiivne Agenda 21 tegevuste elluviimisel, seetõttu eeldasid lasteasutusega seotud inimesed positiivset suhtumist enda algatusse, kuigi see oli esimene selletaoline algatus selles omavalitsuses.

Lapsevanemad olid ka need, kes võtsid ühendust Taani Tehnikaülikooli (DTU) teaduspoega ning projekti ülesannete määratlemisel toimus lasteasutuse, teaduspoe, kahe läbiviiva tudengi ja tudengite juhataja tihedas koostöös.

Tihe koostöö tudengite, lasteasutuse töötajate ja lastevanemate vahel jätkus kogu projekti vältel. Nii üliõpilased, personal kui vanemad leidsid, et on oluline jagada teadmisi ja osaleda töös, et tagada sellise süsteemi väljatöötamine, mida oleks võimalikult otstarbekas integreerida asutuse igapäevaellu. Selleks viidi läbi mitmeid arutelusid, samuti tegid tudengid lastepäevakeskuse tegevuse paremaks mõistmiseks vaatlusi ning osalesid asutuse igapäevaelus.

Projekti eesmärk defineeriti järgmiselt: uurida mahetooraine hoiustamise tehnilisi võimalusi - kas muldkehas või muudmoodi. Lisaks oli eesmärgiks töötada lasteasutusele välja juhendmaterjal, milles oleks täpsustatud, millised peavad olema hoiustamistingimused - õhuniiskus ja temperatuur -, ning milliseid tooteid võib hoiustada koos, milliseid peaks aga hoidma lahus.

Tudengid soovitasid kirjanduse läbitöötamise tulemusena kahte tüüpi hoidlaid – kas „iglu" või kelder (earth grave). Üliõpilased soovitasid „iglut" ning selgitasid välja, et Rootsis olid nad kasutusel ja lasteasutuse juht, köögiabi ning tudeng käisid seda Rootsis ka vaatamas, et uurida lahtiseid küsimusi täpsemalt. „Iglu" vastas säilitamisnõuetele ning ka köögiabi nõudmistele hügieeni osas, kuna oli tehtud klaaskiust, mis tegi selle puhtana hoidmise lihtsamaks kui keldri puhtana hoidmise.

Seejärel tutvustati ideed ülejäänud personalile ning lastevanematele, kes olid sellega nõus ning taotlesid lastepäevakeskuse nõukogu kaudu kohalikult omavalitsuselt raha selle ehitamiseks. Kohalik omavalitsus otsustas taotlust finantseerida ning ühe finantseerimise kasuks rääkiva asjaoluna nimetati head ja põhjalikku koostööd kõikide lasteasutuse tegevusega kokkupuutuvate inimeste ning teaduspoe/ülikooli vahel, aga ka teaduslikel faktidel põhineva raporti olemasolu enda arvamuse argumenteerimiseks.

Mõnede aastate vältel levis mahetoitlustamise idee kõikidesse kohaliku omavalitsuse asutustesse, teaduspood ja Vognporten lasteasutus jäid selles tegevuses üsna kesksele kohale:

- Pilootprojekti tulemusena kirjutati brošüürid, mida kohalik omavalitsus kasutas idee levitamiseks teistesse asutustesse;

- Vognporten´i juhataja ja köögiabi tegid ettekandeid enda süsteemi ja selle kasutamise kohta;

- DTU teaduspoes tehti video ja brošüürid üliõpilaste ja lasteasutuse koostöö kohta, mis mõjusid inspireerivalt ka teistele Albertslund´i omavalitsuse asutustele.

- Mahetoitlustamisele ülemineku kogemusi tutvustati ka kohalikus lehes..

Teaduspoe osalus on olnud erinevate osapoolte sõnul tähtis nii töötava süsteemi defineerimisel, kui ka teaduslike andmete „tõlkimisel" ja levitamisel. Samuti olid tudengid abiks konkreetse hoiustamissüsteemi konstrueerimisel.

Teaduspood toimis teadmiste vahendajana ülikooli ja Vognporten´i lasteasutuse vahel, andes lastevanematele ja lasteasutusele võimaluse tõsiselt panustada Agenda 21 eesmärkide täitmisesse, samuti toimis vahendajana kohaliku tegevuse levitamisel laiemalt tervesse omavalitsusse.