Külatiigi projekti algatajaks oli Taani Looduskaitseseltsi kohalik haru (DN Frederikssund). DN Frederikssund tahtis kontrollida oletust selle kohta, et kohalik tiik on tõsiselt saastunud ning kavatses kasutada saadud dokumentatsiooni tiigi seisundi parandamise läbirääkimistes kohaliku omavalitsusega.

Probleemile viitasid mitmed märgid – nii tiigi taimestik kui loomastik oli viimase 30 aasta jooksul järk-järgult vähenenud ning DN Frederikssund´i oletuste kohaselt võis üheks põhjuseks olla heitvee juhtimine tiiki. DN Frederikssund´i arvates võis tegutsematus kaasa tuua tiigi elustiku täieliku hävimise lähiaastatel, ent organisatsioonil oli raskusi selle selgitamisega vastavatele ametkondadele ja poliitikutele.

Projekti viisid läbi 4 bioloogiatudengit Roskilde Ülikooli (RUC) teaduspoest. Projekti uurimiseesmärkide defineerimine viidi läbi tudengite ja DN Frederikssundi koostöös. DN Frederikssund oli rahul uurimistöö ülesehitusega, nende prioriteet oli saada teaduslikku tõestust tiigi saastatusele ja ettepanekuid selle kohta, kuidas seda saaks rehabiliteerida. Üliõpilased töötasid kogenud juhendaja käe all, kes samuti kiitis heaks uurimistöö ülesehituse.

Üliõpilased tegid valmis raporti, mis dokumenteeris tiigi saastatuse taset ning pakkusid võimalikku rehabilitatsiooni lahendust. Tudengite töö põhines veeproovidel, mida seejärel analüüsiti eelnevalt kindlaksmääratud vee seisundit peegeldavate paremeetrite suhtes. Veeproovide tulemusi võrreldi teoreetilise tasakaaluseisundiga järvedes. Selle põhjal tegid üliõpilased soovitusi tiigi seisundi taastamiseks.

Raport dokumenteeris, et saastumise põhjused olid need, mida DN Frederikssund oletanud oli. Saastumise dokumenteerimine ning lahenduste väljapakkumine andis DN Frederikssund´ile parema positsiooni läbirääkimistes ning „intuitiivse" teadmise teaduslik kinnitus andis organisatsioonile tagasisidet nende pädevuse kohta.