7−26-aastaseid noori oli 2021. aastal Eestis 273 871. Koolikohustus on põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Keskmiselt vaid viiendikule noortest meeldib koolis käia, kusjuures, mida vanemaks noored saavad, seda vähem koolis käimine meeldib. Oma osa on siin läbisaamisel klassikaaslastega, kiusamisel (u 40% õpilastest on löödud vähemalt korra ja umbes sama paljud on tegevustes vähemalt korra klassikaaslaste poolt välja jäetud), üksteisega arvestamisel, õpingute paindlikkuses, pere toes jne. Nimetatu on üks põhjustest, miks 15-26-aastastest 10% ehk umbes 15 400 noort ei töötanud ega õppinud 2020. aastal. See on enam-vähem Rakvere linna jagu inimesi!

„Noorsootöö on nagu puhas vesi – kvaliteetseks eluks ja positiivseks arenguks eluliselt vajalik ning peab olema tagatud. Mingi aja saab ka ilma, aga indiviidile ja ümbritsevale keskkonnale dramaatiline tulemus.“

Edgar Schlümmer, Eesti Noorsootöö Keskuse (ENTK) direktor 2007-2020

Kuidas see kõik seondub noorsootööga? Kvaliteetne ja noorest lähtuv noorsootöö on mõneti nagu imeravim eelnevalt toodud probleemidele. Mitmed uuringud näitavad, et noorsootöö:

  • annab võimaluse vabamas vormis õppida ja formaalõppes õpitut kinnistada,
  • aitab noores tekitada enesekindlust ja huvi ümbritseva vastu,
  • pakub vaheldust formaalõppele,
  • aidates toime tulla pingete ja raskustega, annab eluks ja tööellu siirdumiseks vajalikke kogemusi,
  • pakub ohutut keskkonda enese proovile panekuks, uute asjade katsetamiseks ja vigade tegemiseks (riskialtitele ohutum alternatiiv alkoholile ja muudele sõltuvusainetele, vargustega enese proovile panekule jne),
  • toetab sotsiaalsete oskuste arengut,
  • aitab luua kontaktvõrgustikku (vajalik mh mõtete ja kogemuste vahetamiseks, probleemide arutamiseks),
  • annab suurema elukogemusega täiskasvanutele ehk noorsootöötajatele võimaluse märgata noore probleeme ning aidata neile lahenduste leidmisel.

Seda loetelu võiks lõputult jätkata. Väheoluline pole ka fakt, et kõik noored ei tunne ennast kodus turvaliselt ega saa perelt tähelepanu või tuge oma murede ja probleemidega toime tulemiseks. Noorsootöö võimaldab erinevate vormide, meetodite ja tegevustega neid puudujääke leevendada, olles noorele täiendav tugi.

Samas tuleb meeles pidada, et noorsootöö üksi ei saa noori aidata. Olulise osa päevast on noored seotud kooli ja perega ning kõigil noortel ei ole võimalust noorsootöö tegevustes osaleda, kas teadmatusest või võimaluste piiratusest. Seega on oluline meie kõigi panus: me kõik peame märkama ümberringi toimuvat, suunama ja toetama oma teed otsivaid ning tuge vajavaid noori. Ja miks mitte tutvustada neile mõnda noorsootöö tegevust? Seda enam, et noorsootöö tegevustes (huviharidus, huvitegevus, avatud noorsootöö, laagrid, malevad, noorteorganisatsioonid jne) osalevad noored on noorsootöö ja ka eluga rahul ning noorsootöös osalemine seondub positiivsete kogemuste ja emotsioonidega.

Noorte toetamine on igaühe kohustus

Eelnevalt sai vihjatud kvaliteetsele noorsootööle. Aga mis on see, mis teeb noorsootöö kvaliteetseks? Mis aitab kaasa noorte tõrjutuse märkamisele, tõrjutuse ennetamisele ja noorte kaasamisele, et nad tunneksid ennast väärtusliku ühiskonna liikmena?

Tõenäoliselt on igaüks meist omal nahal tundund, et kui miski meid puudutab, oleks aus, kui ka meie arvamust küsitaks ja sellega arvestataks. Sama ootavad ka noored. Esmaoluline on, et noortega töötaja, olgu ta õpetaja, treener, ringijuht, maleva rühmajuht, sotsiaaltöötaja, lapsevanem või keegi teine, mõtleks läbi, mida ja milleks ta noorega teeb ning ehk on võimalik neid tegevusi koos noortega planeerida ja läbi viia. Tagasisidet küsides tuleb noori julgustada oma arvamust avaldama ja seista selle eest, et selle arvamusega midagi ka edasi tehtaks. Aastate jooksul oleme erinevates uuringutes kuulnud nii palju toredaid lugusid, kuidas noorte silmad lähevad särama, kui nad näevad ja tunnevad, et nende mõtteid lihtsalt maha ei laideta, vaid aidatakse ellu viia ja miski sellest päriselt muutub. See eeldab aga nii noortega töötajate kui kogu ühiskonna teadlikkuse ja oskuste tõstmist ning mõneti ka suhtumise muutmist. Vajalik on formaal- ja mitteformaalõppe ning erinevate valdkondade spetsialistide koostöö, noorsootöö ja noortele võimaluste andmise väärtustamine.

Põgusalt oleme puudutanud juba ka märkamist. Kui paljud meist võivad tunnistada, et murega julgelt kellegi poole pöördute? Ja nüüd mõtle, et oled noor, kes alles õpib maailma ja inimsuhteid tundma, kes on võib-olla juba ka inimsuhete osas pettumuse osaliseks sattunud, kes ei tea veel, mis on õige või vale, kes kardab teiste naerualuseks saada, kuna ei oska kõike nii nagu oma valdkonna spetsialistid. Vajalik on, et kõik märkaksid, kui mõni noor tahtmatult seltskonnast välja arvatakse, teda halvasti koheldakse, kiusatakse. Perel, haridusasutustel, noorsootöötajatel, tööandjatel, tervisetöötajatel, kogukonnal ja ühiskonnal tervikuna on erinevas eas noorte märkamises ja kaasamises oma võimalus ja oma roll. Me kõik saame aidata kaasa sellele, et rohkemad noored jõuaksid noorsootöösse ja saaksid sealt täiendavat tuge nii õpimotivatsiooni hoidmisel, enese arendamisel, sotsiaalsete suhete loomisel kui ka tööellu siirdumisel, et meil oleks vähem noori, kel haridustee jääb pooleli, kes täiskasvanuks saades ei leia endale ei sobivat töökohta ega ka ühiskonnas sobivat kohta.

Erinevate osaliste toetamise võimalusi noore paremaks toetamiseks ja osaliste võimalusi noort noore erinevas eluetapis toetada aitab paremini mõista järgmine tabel. Ühelt poolt ei tohi me ära unustada, et erinevas vanuses noorel on erinevad mured. Teisalt on igal noorega kokku puutuval osalisel erinevad võimalused, kuidas ennetustegevusse, märkamisse ning tõrjutuse vähendamisse ja sotsiaalse kaasatuse suurendamisse panustada saab. Näiteks koolides on oluline, et pöörataks senisest veelgi suuremat tähelepanu sotsiaalsete oskuste arendamisse, ühtekuuluvustunde loomisesse ja turvalise keskkonna loomisesse. Noorsootöö saab kooli ja kodu nimetatus toetada, vanemate ja üldhariduskooli personaliga koostöös probleemi põhjustele jälile saada ning noort toetada. Olgugi, et ka kogukonna roll on oluline läbi inimese kogu eluea, on see eriti kriitiline noore murdeikka jõudes, mil koolikorraldus muutub ja tahetakse senisest teistsugusemaid väljakutseid.

Tabeli aluseks on Sisask, M., Streimann, K. (2021). “Noorte vaimne tervis”. Noorte elu avamata küljed. Noorteseire aastaraamat 2019-2021. Eesti Noorsootöö Keskus: Tallinna Ülikool, lk 42 ja seda on kohendatud noorte tõrjutuse-kaasatuse uuringu tulemuste põhjal.

Loe veel:
– Balti Uuringute Instituut (2021) “Avatud noorsootöö, huvihariduse ja huvitegevuse võimalused noorte, eelkõige tõrjutusriskis noorte, sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks ning vajadused nende võimaluste arendamiseks.
– Meie analüütikute kaasamise teemaline artikkel 2021. aasta jaanuarist.
– HeiVäl OÜ, Balti Uuringute Instituut (2021). „Noorsootöös osalevate noorte rahulolu noorsootööga 2020

Maarja Käger
Sotsiaalse kaasatuse analüüsi projektijuht, Balti Uuringute Instituudi analüütik

Kaanepilt: Mette Mari Kaljas (Koostööd noorkunstnikuga toetab Kodanikühiskonna Sihtkapital)