Praktikant mõtiskleb: Kes on analüütik?

Kõrvaltvaataja pilgu läbi

Alustasin IBSis 15. mail 2019 aastal, samal päeval, kui leidis aset mu viimane gümnaasiumi lõpueksam. Mäletan, et olin 10. klassis otsinud Google’ist, millistel töökohtadel on võimalik töötada sotsiaalteaduste huvide ja haridusega – lisaks sotsiaalteadlase, heategevusorganisatsiooni töötajale, mäletan, et seal oli nimetatud ka analüütiku positsioon. Analüütiku rolli olen nüüd saanud kõrvalt jälgida peaaegu aasta, mil olen IBSis erinevates projektides abiks olnud.

Eelarvamus

Analüütiku töö kõlas mulle esialgu teemade uurimise ning sünteesimisena. Peamiselt kujutasin ette, et see hõlmab erinevate uuringute lugemist ning kirjanduse ülevaate koostamist, info kogumist, statistilist analüüsi ning soovituste tegemist. Kuigi avastasin, et suures osas on ka need ülesanded IBSi analüütikute töös asjakohased, mõistan nüüd, et analüütiku roll on oluliselt mitmekesisem. Samuti on hea analüütiku oskuste tööriistakast palju kirjum kui kellegi oma, kes arvutis infot analüüsib – vajalikud on ka hea suhtlemis- ja läbirääkimisoskus, empaatiavõime ja võimekus tulla originaalsete mõtete peale.

Esimene mulje analüütiku tööst IBSis

Mul ei kujunenud kiiresti selget arusaama, milline on IBSi analüütikute töö. Seda osalt seetõttu, et analüütikud täidavad IBSis erinevaid ülesandeid sõltuvalt projektidest. Projekte teeb IBS viies põhivaldkonnas: ränne- ja lõimumine; tark linn ja jätkusuutlik areng; IT ja tehnoloogia kasutuselevõtt; noored, haridus ja tööturg: ning tulevikuseire, poliitikaanalüüs ja hindamine.  Olgugi et igal IBS analüütikul on oma põhivaldkonnad, on ka omajagu paindlikkust: nii võib üks analüütik tegeleda näiteks uussisserändajate heaolu teemaga Eestis, seejärel Eesti diasporaaliikmete uurimisega ning juhtida ka projekti, mis on seotud noorsootööga. Kuigi teemade vaheldumine nõuab analüütikult head ümberkohanemisvõimet ja võib seetõttu olla keeruline, tagab vaheldusrikkus kindlasti teataval määral põnevust. Usun, et töö mitmekesisus on üheks põhjuseks, miks vahel on analüütikud oma tööst positiivses mõttes haaratud ning neid võib näha ka ühises Wordi dokumendis aktiivselt öösel kell 2 arvamust avaldamas.

Lisaks üllatas mind positiivselt, et analüütikutel on vahel väga otsene mõju abivajavatele inimestele. Mõned projektid sisaldavad seminare või üritusi, mis on suunatud abi vajavatele noortele, uussisserändajatele või välisüliõpilastele. Näiteks Demokraatiaseminaride projekti juures märkasin, et paljudele põhikooliõpilastele oli kasulik, et nad said rääkida IBSi analüütikutele koolikiusamise või koolitoidu kvaliteedi muredest. See näitab, et analüütik on ka vahel keegi, kes empaatiliselt kuulab ning  mures aitab.

Analüütiku töö mõju

Ühe oma ülesandena IBSis aitasin läbi viia tagasisideuuringut möödunud projektide kohta. Tore oli kuulda, et IBSi analüütikute töö mõju hinnati üldjuhul väga positiivselt. Näiteks projektide tulemusena olid saanud paljud organisatsioonid kasulikke juhiseid oma edasiste tegevuste planeerimiseks ja ka ministeeriumid olid rahul analüütikute poliitikasoovitustega. Ka Demokraatiaseminaride projekti tagasisidest selgus õpetajate hinnangul, et õpilastele väga meeldis see projekt ning nad olid saanud vajalikku tuge ja nõuandeid. Need on vaid üksikud näited, mida oskan oma üheaastase kogemuse põhjal IBSis nimetada.

Kes siis on analüütik?

Analüütik on tõepoolest keegi, kes uurib, kogub ja sünteesib infot. Kuigi oma kogemust ei saa ma üldistada kõikidele analüütikutele, arvan, et IBSi analüütiku töö on siiski midagi enamat vaheldusrikkuse poolest. IBSi töö nõuab teadmisi ja kompetentsi mitmes valdkonnas, piisavalt empaatiat ning teataval määral seiklushimu. Seiklushimu, sest uute projektide ja teemadega silmitsi seismine, lähetustes käimine ja erinevate oma ala ekspertidega suhtlemine pakub väljakutseid, mis pole igaühele.

Anniki Mikelsaar
Balti Uuringute Instituudi praktikant