Seitse näpunäidet hea infograafika tellimiseks

Mistahes disain on subjektiivne, mis teeb ka sellest rääkimise keeruliseks. Kuidas anda kõige paremini edasi enda nägemust, et lõpptulemus vastaks ootustele ja et ka kujundaja-kunstniku elu oleks lihtsam? 2020. aasta lõpus tellisime HEAT projekti raames mitmesugust infograafikat – animatsioone ning kujundatud postreid ja illustratsioone – ja õppisime sellest protsessist palju. Panime kirja seitse näpunäidet, mis meie kogemuse põhjal võiksid aidata teha selle protsessi lihtsamaks, meeldivamaks ja sujuvamaks.

1. Mida parem algtekst, seda parem tulemus. Ükskõik, kas valmistad ette video või animatsiooni käsikirja või infograafilist plakatit, algtekst peab olema hea ja läbi mõeldud – see on sinu töö alguspunkt ja illustraatori esimene kokkupuude sinu ideega. Teksti stiil ja toon peaksid mõjuma kunstnikule suunavalt. Mõtle, kas ka ilma illustratsioonita kannab tekst seda mõtet, mida sa soovid.

2. Tea, mida su visuaal ütlema peab. Tihti loodetakse ekslikult, et kujundajale mistahes teksti ette söötes on tema ülesanne sealt põhiline välja noppida ja kujunduses esile tuua. Tegelikult on sul kui autoril kohustus selgelt väljendada, mis on valmiva töö eesmärk – isegi kui sulle tundub, et algtekst on juba lihtne või iseenesestmõistetav. Kirjelda, kes seda kujundust hiljem kasutab või vaatab, mis on selle tegemise suurem eesmärk (nt su projekti või ettevõtmise eesmärk) ning mis sõnumit see peab edastama. See aitab kunstnikul su teksti mitte ainult paremini mõista, vaid ka illustreerida.

3. Näidised, näidised, näidised! Mistahes visuaalide loomisel on oluline, et ka sul kui tellijal oleks teada, mida sa tahad. Mõistagi pole me kõik disainerid ja erialast sõnavara me ei tunne – meie kogemus infograafika, videote ja animatsioonidega piirdub tihti sellega, mida näeme meedias, trükistes jmt. Aga ka see on kujundajatele oluline: otsi välja kõik näidised heast stiilist, selgest kujundusest või toredatest karakteritest, mis sulle meeldivad, ja jaga neid oma illustraatoriga. Mida paremini ta sinu eelistusi mõistab, seda tõenäolisemalt vastab lõpptulemus su soovitule.

Näide HEAT projekti raames illustraatorile antud käsikirjast ja lõpptulemusest

4. Kui pildist jääb väheseks, kasuta sõnu. Lisaks visuaalsetele näidistele on videote ja animatsioonide puhul abiks ka kirjeldused. Näiteks koostades animatsioonikäsikirja on animaatorile suureks abiks, kui juba käsikirjas on sees illustratsiooniideed: kui algtekst räägib planeerimisest, võid juurde lisada enda illustratsiooniideed nagu „käsi joonistab paberil skeemi“ või „hammasrattad pöörlevad“. Kunstnik ei pea nendega alati arvestama, aga see annab talle parema arusaama, kuidas klient lõpptulemust ette kujutab.

Mitmekesine visuaal HEAT projektis

5. Visuaal olgu sama mitmekesine kui maailm meie ümber. Kui su videos või animatsioonis on ka inimtegelaskujud, siis pea meeles, et inimesi on igasuguse väljanägemisega. Animatsioonid mõjuvad kummaliselt, kui iga kaadrit illustreerib sama välimusega standardtegelane (kas alateadlikult või mitte, siis see kipub tihti olema valge nahatooniga mees). Kirjuta oma käsikiri mitmekesisemaks ja lisa julgelt ka vastavad näited: naine ratastoolis, laps koeraga, tumedama nahatooniga mees lapsega,  vanem mees rattaga jne.

6. Numbrites on jõud. Mida rohkem inimesi või tiimiliikmeid su algteksti, käsikirja või juba valminud video või animatsiooni mustandit üle vaatab, seda parem. Värske pilk aitab palju paremini leida vigu või ebakõlasid, mida asja sees olevad inimesed enam ei pruugi märgata. Eriti oluline on selline „väline kontroll“ videote ja animatsioonide puhul – iga vaataja loeb näiteks subtiitreid erineva kiirusega ja haarab visuaalset infot erinevalt, mistõttu on selline tagasiside video viimistlemisel hädavajalik, et lõpptulemus oleks kõigile lihtsasti jälgitav ja mõistetav.

7. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Mistahes disainiprotsess hõlmab alati mitut tagasisideringi ja mustandite ülevaatamist. Et seda hõlbustada, on kujundajatele suureks abiks, kui kõik kommentaarid ja tagasiside laekuvad korraga – mitmes eri meilis oma soovide kirjeldamine on tülikas ja tähendab, et illustraatoril jääb tõenäoliselt mingi kliendi kommentaar kahe silma vahele. Koguge kõik tagasiside korraga kokku, süstematiseerige see ja tehke võimalusel võimalikult konkreetsed muudatusettepanekud. Kommentaarid nagu „see pole kõige parem“ ei aita edasi – katsuge mõelda, mis täpselt ei meeldi ja öelge seda oma illustraatorile. Nii säästate kõigi asjaosaliste aega ja närve ning jõuate soovitud lõpptulemuseni kiiremini.

Andra Somelar
Balti Uuringute Instituudi analüütik