Massilise ebaseadusliku sisserändega kaasnevad probleemid on Euroopale põhiõiguste tagamisel tõsiseks proovikiviks, leiab eile avalikustatud EL Põhiõiguste Ameti aastaaruanne. Ameti sõnul näitab rekordarvu sisserändajate hukkumine Vahemerel 2014. aastal, et riigid peaksid pakkuma rahvusvahelise kaitse vajajatele rohkem seaduslikke võimalusi Euroopa Liitu sisenemiseks. Oma iga-aastases aruandes hindab amet põhiõiguste olukorda erinevates valdkondades kõigis Euroopa Liidu riikides.

Eelmise aasta arenguid kajastav aruanne mainib väljakutsetena muuhulgas probleeme sisserändega seotud menetlustoimingutes ja sisserände negatiivset avalikku käsitlust. Positiivseks arenguks peetakse uusi rahastamismehhanisme Euroopa Liidu rände-, varjupaiga- ja solidaarsuspoliitika elluviimiseks. Aruande hinnangul aitaks mitmeid probleeme lahendada ühtne üle-euroopaline rändepoliitika, mis tegeleks nii rände põhjuste kui tagajärgedega. Hiljuti vastu võetud Euroopa rände tegevuskava on põhiõiguste ameti sõnul samm õiges suunas.

Kogu Euroopas levinud probleemide seas nimetab aruanne vihakuritegusid ja naiste väärkohtlemist, mis jäävad sarnaselt teistele diskrimineerimisjuhtudele sageli ametlikult registreerimata. Olukorra parandamiseks soovitatakse riikidel võtta täiendavaid meetmeid ohvriabi tagamiseks ja koolitada kuriteoohvritega kokku puutuvaid politsei- ja kohtuametnikke. Lisaks leiab aruanne puudujääke lapse õiguste kaitses. Probleemiks on nii laste vaesus, sotsiaalne tõrjutus kui ka lapsohvrite ja vanemliku hoolitsuseta laste õiguskaitse. Aruanne soovitab riikidel juurutada ühtseid kvaliteedistandardeid ning arendada tõhusaid seiremehhanisme, et tagada lapse õiguste kaitse kõigis eluvaldkondades.

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA) kogub ja analüüsib andmeid põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus, et kujundada tõenduspõhiste poliitikasoovituste kaudu mõjusamaid poliitikaid. Eestis on FRA uurimisvõrgustiku ametlikuks partneriks Balti Uuringute Instituut.

Ameti iga-aastane aruanne hõlmab andmeid põhiõiguste olukorrast kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides ning hindab väljakutseid ja edusamme valdkondades, nagu võrdne kohtlemine, rassism, võõraviha ja sallimatus, varjupaiga-, rände- ja lõimumispoliitika, infoühiskond ja andmekaitse, lapse õigused jpm.

Loe täismahus aruannet siit: Fundamental rights: challenges and achievements in 2014