Eesti õpetajad on aktiivsed täienduskoolitustel osalejad ja tugevad aineõpetajad, kuid peavad koolitusi liiga teoreetiliseks, ilmneb õpetajate täiendusõppe vajaduste uuringu tulemustest.

Haridus- ja Teadusministeeriumi tellitud Balti Uuringute Instituudi uuring „Õpetajate täiendusõppe vajadused“ kinnitas, et Eesti õpetajad näitavad küll tugevat poolehoidu kaasaegsele õpikäsitusele, kuid see ei ole koolides veel piisavalt rakendunud. Põhjusena toovad õpetajad ja koolijuhid välja täienduskoolituste liigset keskendumist teooriale, kooli füüsilist õppekeskkonda ja vajalike õppevahendite puudumist ning suurt töökoormust, mis ei jäta aega koolitustel õpitu rakendamiseks.

Õpetajad eelistavad lühiajalisi ainealaseid koolitusi

Uuringust ilmnes, et õpetajad eelistavad üldpedagoogiliste oskuste arendamise asemel ainealaseid koolitusi. Samas leiab ligi kolmandik koolijuhte, et just õpetajate üldpedagoogiliste pädevuste puudumine on takistanud kaasaegse õpikäsituse rakendamist koolitunnis. Hea täienduskoolitus koosneb õpetajate ja koolijuhtide hinnangul nii teoreetilisest kui praktilisest osast, kus üheks komponendiks on ka õpitu praktiseerimine klassis.

Uuringu tulemused näitasid, et mida pikem on koolitus ning mida rohkem on koolituse raames vaja teha iseseisvat tööd ja eneseanalüüsi, seda väiksem on õpetajate huvi selles osaleda. Samuti selgus, et õpetajad pole muutunud õpikäsitust enda jaoks veel piisavalt lahti mõtestanud.

Esimene omalaadne

Õpetajate täiendusõppe vajaduste uuring on esimene omalaadne kõiki seotud osapooli kaasav analüüs õpetajate täiendusõppe olukorrast. Uuringu eesmärk oli saada tagasisidet üldhariduskoolide õpetajate täiendusõppele, analüüsida õpetajate ja koolijuhtide hinnanguid õpetajate pädevusele, hoiakuid ja ettepanekuid täiendusõppesüsteemi kohta ning selgitada välja õpetajate vajadus täiendusõppe järele.

Uuringus esitatakse mitmeid soovitusi õpetajate täiendusõppesüsteemi kujundamiseks. Näiteks leitakse, et riigil peab olema suurem roll koolituste tellijana ja täiendusõppe sisu kujundajana. Samuti peavad koolitused tänasest enam lõimima üldpedagoogilisi ja ainealaseid teadmisi. Samuti on vaja tähelepanu pöörata  rahvusvaheliste koolitajate kasutamise suurendamisele, täiendusõppe vormid peavad muutuma mitmekesisemaks ja praktilisemaks.

Loe uuringut siin

Vaata ka: Haridus- ja Teadusministeeriumi pressiteade