Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel viis Balti Uuringute Instituut läbi uuringu „Õpetajate täiendusõppe vajadused”. Uuringu eesmärgiks oli saada tagasisidet üldhariduskoolides töötavate õpetajate täiendusõppe süsteemile, selgitada välja õpetajate täiendusõppe vajadus ning teha ettepanekud õpetajate täiendusõppe süsteemi arendamiseks. Tegemist oli kaardistava uuringuga, mis võimaldas saada laiaulatusliku ülevaate õpetajate täiendusõppe vajadustest, anda suunised täiendusõppe süsteemi arendamiseks ning saada asja- ja ajakohast teavet prioriteetsete koolitusvaldkondade määratlemisel järgnevatel aastatel.

Uute andmete kogumiseks rakendati mitmeid erinevaid meetodeid: intervjueeriti õpetajate täiendusõppe valdkonna eksperte, täiendusõppe korralduse eest vastutavaid osapooli ning täiendusõppe pakkujaid; seejärel viidi läbi üle-eestiline õpetajate ja koolijuhtide veebipõhine küsitlus ning kuus fookusgrupiintervjuud koolijuhtide ja õpetajatega Tallinnas, Tartus ja Narvas. Veebiküsitlusest osavõtt oli väga aktiivne: koolijuhtidest täitis küsimustiku 200 ja õpetajatest 901 küsitletut. Uuringu viimases etapis viidi läbi aruteluseminar, kus tutvustati uuringu esialgseid tulemusi, arutati koos osalejatega läbi peamised järeldused ning formuleeriti soovitused.

Uuring kinnitas, et Eesti õpetajad näitavad küll tugevat poolehoidu kaasaegsele õpikäsitusele, kuid see ei ole koolides veel piisavalt rakendunud. Põhjusena toovad õpetajad ja koolijuhid välja täienduskoolituste liigset keskendumist teooriale, kooli füüsilist õppekeskkonda ja vajalike õppevahendite puudumist ning suurt töökoormust, mis ei jäta aega koolitustel õpitu rakendamiseks. Uuringust ilmnes ka, et õpetajad eelistavad üldpedagoogiliste oskuste arendamise asemel ainealaseid koolitusi. Samas leiab ligi kolmandik koolijuhte, et just õpetajate üldpedagoogiliste pädevuste puudumine on takistanud kaasaegse õpikäsituse rakendamist koolitunnis. Hea täienduskoolitus koosneb õpetajate ja koolijuhtide hinnangul nii teoreetilisest kui praktilisest osast, kus üheks komponendiks on ka õpitu praktiseerimine klassis.

Uuringu tulemused näitasid, et mida pikem on koolitus ning mida rohkem on koolituse raames vaja teha iseseisvat tööd ja eneseanalüüsi, seda väiksem on õpetajate huvi selles osaleda. Samuti selgus, et õpetajad pole muutunud õpikäsitust enda jaoks veel piisavalt lahti mõtestanud.