\u00dchelt poolt n\u00e4itavad meie globaalse k\u00fcsitlusuuringu tulemused, et Eesti v\u00e4liskogukonnad \u2013 vaatamata oma suuresti p\u00fcsivale elule v\u00e4ljaspool Eestit \u2013 ei ole Eestist kuidagi kauged, eemal ega v\u00f5\u00f5randunud. Nad ei ole t\u00e4iesti teistsugune v\u00f5i eraldiseisev kogukond v\u00f5rreldes Eestis elavate eestlastega, vaid on vaimselt ja osati ka f\u00fc\u00fcsiliselt Eestiga tugevalt seotud. Enamik neist on oma eluga (uues) asukohariigis rahul ja seal kohanenud, kuid samal ajal p\u00fcsib neil ka tugev kuuluvusutunne Eestiga. Nad suhestuvad Eestiga aktiivselt mitmel moel ja viisil \u2013 alates l\u00e4bik\u00e4imisest oma elukohariigi kohaliku eestlaskonnaga, osalemisega formaalsetes organisatsioonides ning mitteformaalsetes tegevustes, kuni sotsiaalmeedias teiste eestlastega suhtlemise ja Eesti f\u00fc\u00fcsilise k\u00fclastamiseni. \u00dcle poolte vastanutest t\u00e4histavad Eestiga seotud p\u00fchasid, ning sarnaselt Eestis elavate eestlastega kasutavad nad oma valimis\u00f5igust h\u00e4\u00e4letades aktiivselt Eesti valimistel. Lastega peredest soovib suur osa eesti keelt, kultuuri ja kombeid oma lastele edasi anda ning valdav enamus soovib s\u00e4ilitada ka oma Eesti Vabariigi kodakondsust.<\/p>\n\n\n\n
V\u00e4liskogukondade rikas mitmekesisus<\/strong><\/h2>\n\n\n\nSamal ajal n\u00e4eme, et Eesti v\u00e4liskogukond on v\u00e4ga mitmekesine \u2013 ei ole olemas sellist asja nagu ideaalt\u00fc\u00fcpiline \u201ev\u00e4liseestlane\u201c, nagu ei ole ka \u00fchtset ja koherentset \u201ev\u00e4liseesti kogukonda\u201c. Eestlaste v\u00e4ljar\u00e4nde, aga ka potentsiaalse tagasip\u00f6\u00f6rdumise p\u00f5hjused on aina mitmekesisemad ning kombinatsioonis mitmete erinevate neid takistavate ja soodustavate teguritega, enam kui viiendik Eesti v\u00e4liskogukonna liikmetest on topelt\u2013 v\u00f5i mitmikkodakondsusega, \u00fcle poolte peredest n\u00e4ivad olevat segapered (kus \u00fcks vanem on eestlane ja teine m\u00f5nest teisest rahvusest ning kus kodus r\u00e4\u00e4gitakse eri keeli), m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed erinevused hoiakutes ja suhtumises esinevad nii vanuser\u00fchmade l\u00f5ikes kui p\u00f5lvkondade vahel, ning isegi kui suurel enamusel Eesti v\u00e4liskogukonnast on emakeeleks eesti keel, on ligi viiendikul neist nende tegelik eesti keele oskus juba alla nn emakeele tasemel k\u00f5neleja taseme.<\/p>\n\n\n\n
Eestlus ei ole absoluutne ega jagamatu<\/strong><\/h2>\n\n\n\nKa kuuluvustunde osas n\u00e4eme, et tugev kuuluvustunne oma elukohariigi p\u00f5hirahvusega ei v\u00e4lista mitte kuidagi tugevat kuuluvustunnet Eesti riigi v\u00f5i Eestis elavate eestlastega (ja vastupidi). Teisis\u00f5nu \u2013 Eesti v\u00f5i eestlaseks olemise identiteet on suurel osal Eesti v\u00e4liskogukonnast mitmekultuuriline ehk s\u00fcmbioosis m\u00f5ne muu (rahvusliku) identiteedi v\u00f5i kuuluvusega. Ning veelgi enam \u2013 me n\u00e4eme tulemustest selgelt ka seda, et osad v\u00e4ljar\u00e4nnanud Eesti venekeelsest elanikkonnast peavad end Eesti v\u00e4liskogukonna liikmeks ning soovivad tegevustes kaasa l\u00fc\u00fca, kuid pelgavad seda teha, sest pole kindlad, kas nad on oodatud.<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5igele lisaks on Eesti identiteet v\u00e4lismaal teisenemas ka m\u00f5istete ja terminoloogia tasandil \u2013 ei ole ainult \u00fchte ja konkreetset terminit, mille kaudu eestlased v\u00e4lismaal soovivad ennast defineerida. Nagu siinse teksti alguses s\u00f5nastatud, on selle sihtr\u00fchma iseloomustamiseks kasutatud mitmeid eri m\u00f5isteid \u2013 alates etnilise ja osati rahvusromantilise konnotatsiooniga v\u00e4liseestlasest kuni avatud rahvusluse konnotatsiooniga globaalse eestlaseni. Sealjuures osad ei tunne aga \u00fcldse (enam) mingit kuuluvust v\u00f5i seost Eestiga ning t\u00f5devad, et mitte kellelegi ei tohiks omistada v\u00f5i neilt vaikimisi eeldada automaatset kuuluvust \u00fchte v\u00f5i teise kogukonda.<\/p>\n\n\n\n
Kuidas edasi?<\/strong><\/h2>\n\n\n\nSeet\u00f5ttu tuleb hoolega l\u00e4bi m\u00f5elda Eesti v\u00e4liskogukonnaga seotud m\u00f5iste(te) kasutamine nii poliitikakujundamises ja poliitikas kui avalikkuses, aga ka andmete kogumisel, sest ainult m\u00f5nda kitsast m\u00f5istet v\u00f5i l\u00e4henemist kasutades ei pruugi k\u00f5nealused ennast selle m\u00f5iste sees \u00e4ra tunda ega reageeri \u00fcleskutsetele \u2013 olgu selleks siis uuringutes v\u00f5i Eesti riigi tegevustes ning teenustes osalemine.<\/p>\n\n\n\n
Kokkuv\u00f5tlikult \u2013 meie uuringu tulemused n\u00e4itavad selgelt, et eestlus v\u00e4lismaal on v\u00e4ga mitmekesine, d\u00fcnaamiline ja pidevas muutuses. Eesti v\u00e4liskogukondadele tuleb l\u00e4heneda erinevalt, sest erisused on t\u00e4heldatavad nii p\u00f5lvkondade, vanuse, v\u00e4ljar\u00e4nde p\u00f5hjuste kui ka maailma eri regioonide l\u00f5ikes. Seega k\u00f5ik, kes selle sihtr\u00fchmaga tegelevad v\u00f5i kes soovivad Eesti v\u00e4liskogukondade kohta rohkem teada saada, on v\u00e4ga oodatud lugema meie uuringuaruannet<\/a><\/strong>! <\/p>\n\n\n\nKristjan Kaldur
Balti Uuringute Instituudi r\u00e4nde ja l\u00f5imumise programmijuht ning Eesti v\u00e4liskogukondade uuringu projektijuht<\/p>\n\n\n\n
Ka kuuluvustunde osas n\u00e4eme, et tugev kuuluvustunne oma elukohariigi p\u00f5hirahvusega ei v\u00e4lista mitte kuidagi tugevat kuuluvustunnet Eesti riigi v\u00f5i Eestis elavate eestlastega (ja vastupidi). Teisis\u00f5nu \u2013 Eesti v\u00f5i eestlaseks olemise identiteet on suurel osal Eesti v\u00e4liskogukonnast mitmekultuuriline ehk s\u00fcmbioosis m\u00f5ne muu (rahvusliku) identiteedi v\u00f5i kuuluvusega. Ning veelgi enam \u2013 me n\u00e4eme tulemustest selgelt ka seda, et osad v\u00e4ljar\u00e4nnanud Eesti venekeelsest elanikkonnast peavad end Eesti v\u00e4liskogukonna liikmeks ning soovivad tegevustes kaasa l\u00fc\u00fca, kuid pelgavad seda teha, sest pole kindlad, kas nad on oodatud.<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5igele lisaks on Eesti identiteet v\u00e4lismaal teisenemas ka m\u00f5istete ja terminoloogia tasandil \u2013 ei ole ainult \u00fchte ja konkreetset terminit, mille kaudu eestlased v\u00e4lismaal soovivad ennast defineerida. Nagu siinse teksti alguses s\u00f5nastatud, on selle sihtr\u00fchma iseloomustamiseks kasutatud mitmeid eri m\u00f5isteid \u2013 alates etnilise ja osati rahvusromantilise konnotatsiooniga v\u00e4liseestlasest kuni avatud rahvusluse konnotatsiooniga globaalse eestlaseni. Sealjuures osad ei tunne aga \u00fcldse (enam) mingit kuuluvust v\u00f5i seost Eestiga ning t\u00f5devad, et mitte kellelegi ei tohiks omistada v\u00f5i neilt vaikimisi eeldada automaatset kuuluvust \u00fchte v\u00f5i teise kogukonda.<\/p>\n\n\n\n
Kuidas edasi?<\/strong><\/h2>\n\n\n\nSeet\u00f5ttu tuleb hoolega l\u00e4bi m\u00f5elda Eesti v\u00e4liskogukonnaga seotud m\u00f5iste(te) kasutamine nii poliitikakujundamises ja poliitikas kui avalikkuses, aga ka andmete kogumisel, sest ainult m\u00f5nda kitsast m\u00f5istet v\u00f5i l\u00e4henemist kasutades ei pruugi k\u00f5nealused ennast selle m\u00f5iste sees \u00e4ra tunda ega reageeri \u00fcleskutsetele \u2013 olgu selleks siis uuringutes v\u00f5i Eesti riigi tegevustes ning teenustes osalemine.<\/p>\n\n\n\n
Kokkuv\u00f5tlikult \u2013 meie uuringu tulemused n\u00e4itavad selgelt, et eestlus v\u00e4lismaal on v\u00e4ga mitmekesine, d\u00fcnaamiline ja pidevas muutuses. Eesti v\u00e4liskogukondadele tuleb l\u00e4heneda erinevalt, sest erisused on t\u00e4heldatavad nii p\u00f5lvkondade, vanuse, v\u00e4ljar\u00e4nde p\u00f5hjuste kui ka maailma eri regioonide l\u00f5ikes. Seega k\u00f5ik, kes selle sihtr\u00fchmaga tegelevad v\u00f5i kes soovivad Eesti v\u00e4liskogukondade kohta rohkem teada saada, on v\u00e4ga oodatud lugema meie uuringuaruannet<\/a><\/strong>! <\/p>\n\n\n\nKristjan Kaldur
Balti Uuringute Instituudi r\u00e4nde ja l\u00f5imumise programmijuht ning Eesti v\u00e4liskogukondade uuringu projektijuht<\/p>\n\n\n\n
Kristjan Kaldur
Balti Uuringute Instituudi r\u00e4nde ja l\u00f5imumise programmijuht ning Eesti v\u00e4liskogukondade uuringu projektijuht<\/p>\n\n\n\n
![\"\"](\"https:\/\/www.ibs.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/07\/21_Kristjan_diasporaa-1594x1230.jpg\")