{"id":3741,"date":"2017-08-09T16:04:00","date_gmt":"2017-08-09T13:04:00","guid":{"rendered":"https:\/\/www.ibs.ee\/?post_type=publications&#038;p=3741"},"modified":"2022-08-09T16:05:33","modified_gmt":"2022-08-09T13:05:33","slug":"eesti-keeleseisund","status":"publish","type":"publications","link":"https:\/\/www.ibs.ee\/en\/publications\/eesti-keeleseisund\/","title":{"rendered":"Eesti keeleseisund"},"content":{"rendered":"<p><strong>Uuringu eesm\u00e4rk oli v\u00e4lja selgitada eesti keele ja v\u00f5\u00f5rkeelte staatuse, \u00f5ppe, uurimise ja arendamise olukord nii Eestis, kui ka v\u00e4ljaspool Eestit. Selleks anti \u00fclevaade eesti keele ja teiste keelte seisundist, selgitati iga valdkonna uurimisobjektide tugevad k\u00fcljed ja arenguvajadused, anal\u00fc\u00fcsiti viimase 15 aasta arengutendentse ja probleeme.<\/strong><\/p>\n<p>Uuring on eelk\u00f5ige alus loodavale \u201eEesti keelestrateegiale (2018\u22122027)\u201d, kuid samuti tutvumiseks k\u00f5igile huvilistele. Uuringutulemuste aluseks on intervjuuainestiku anal\u00fc\u00fcs, mis v\u00f5imaldas avastada uut ja p\u00f5histada olemasolevat informatsiooni, seda t\u00e4iendab ka sekundaarsete andmete (kirjeldav) anal\u00fc\u00fcs. Uuring kestis detsembrist 2016 maini 2017. K\u00f5ik intervjuud keelepoliitika valdkonna rakendamise ja arendamisega seotud partneritega, EKA ja VKSi elluviijate ja arvamusliidritega (13 individuaalintervjuud ning 14 grupiintervjuud) tehti 2017. a m\u00e4rtsis.<\/p>\n<ul>\n<li>Uuringu peamised tulemused, mida t\u00e4iendavad uuringuaruandes toodud soovitused Eesti keeleseisundi olukorra parendamiseks, on j\u00e4rgmised:<\/li>\n<li>Eesti keelel on riiklik staatus ja Euroopa Liidu ametliku keele staatus, ent on piirkondi (venekeelse enamusega Ida-Virumaa linnad, v\u00e4liseesti ja hargmaised eesti kodukeelega kogukonnad) ja valdkondi (k\u00f5rgharidus, IT), kus eesti keele de facto staatus on n\u00f5rgem ja haavatavam.<\/li>\n<li>Eesti keele maine on valdavalt hea, paljud mitte-eesti ema- ja\/v\u00f5i kodukeelega inimesed soovivad eesti keelt \u00f5ppida, nii teisest rahvusest p\u00fcsielanikud kui ka uussisser\u00e4ndajad.<\/li>\n<li>Eesti seadusandlus ei toeta veel t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral mitmekeelsust. Mitmekeelsust kui n\u00e4htust\/praktikat ja mitmekeelseid hoiakuid tuleks veelgi enam soosida ning toetada eesti keele k\u00f5rval teiste keelte mainet.<\/li>\n<li>Eesti keele kui teise keele \u00f5ppe p\u00f5hir\u00f5hk on seni liigselt olnud g\u00fcmnaasiumiastmel \u2013 ressursid tuleb koondada eesti keele \u00f5ppele p\u00f5hikoolis (ja alushariduses). P\u00f5hikooli l\u00f5petajate kasin eesti keele oskus kandub omakorda edasi j\u00e4rgmistesse haridusastmetesse. Probleemiks on nii \u00f5petajate p\u00e4devus ehk \u00f5petamismeetodid ja \u00f5petajate eesti keele oskus, aga ka metoodikate ja \u00f5ppematerjalide k\u00e4ttesaadavus jmt seonduvad teemad.<\/li>\n<li>Eesti keele \u00f5petajate ja v\u00f5\u00f5rkeele\u00f5petajate puhul on \u00f5petajaameti atraktiivsusega \u00fcldiselt samasugused probleemid nagu \u00fclej\u00e4\u00e4nud \u00f5petajaskonnas. T\u00f6\u00f6j\u00f5upuudus loob surve v\u00f5tta t\u00f6\u00f6le erialase kvalifikatsioonita inimesi v\u00f5i kutset alles omandavaid \u00fcli\u00f5pilasi.<\/li>\n<li>\u00dcha enam toetatakse ekspertide hulgas m\u00f5tet, et v\u00f5\u00f5rkeelte \u00f5pe peaks senisest oluliselt suuremal m\u00e4\u00e4ral algama juba alushariduses. Sarnaselt eesti keele \u00f5ppega (nii emakeele kui ka teise keelena) ei piisa ka v\u00f5\u00f5rkeelte \u00f5ppeks alushariduses p\u00e4devaid \u00f5petajaid, k\u00fcsimus on samuti sobivate meetodite rakendamises.<\/li>\n<li>Ingliskeelse \u00f5ppe osakaal k\u00f5rghariduses on viimase k\u00fcmne aasta jooksul nii \u00fcli\u00f5pilaste arvu kui ka \u00f5ppekavade j\u00e4rgi j\u00e4rsult suurenenud. K\u00f5rgkoolide rahvusvahelistumise seisukohast on see positiivne areng, kuid ettevaatlikuks teeb k\u00f5rghariduse keelekasutuse m\u00f5ju eelnevate haridusastmete keelekasutusele. Seega m\u00f5jutab k\u00f5rghariduse ingliskeelestumine \u00fchiskonda palju laiemalt.<\/li>\n<li>Nii t\u00e4iskasvanutel kui ka noortel on mitmeid v\u00f5imalusi osaleda keele\u00f5ppes v\u00e4ljaspool hariduss\u00fcsteemi, kuid valdkond on v\u00e4he reguleeritud ning keele\u00f5ppe kvaliteet ei ole \u00fchtlane.<\/li>\n<li>V\u00e4lismaal suurtest keskustest eemal olevad v\u00e4liseestlased ei p\u00e4\u00e4se lihtsalt rahvuskaaslaste kogukonna infov\u00e4lja, mist\u00f5ttu rahvuskaaslaste programmi lahutamatu osana tuleb j\u00f5uda ka v\u00e4lismaal elavate eestlaste infov\u00e4lja.<\/li>\n<li>Mitmekesisus ja selle v\u00e4\u00e4rtustamine on muutumas \u00fcha olulisemaks aruteluteemaks, mist\u00f5ttu on vaja n\u00f5ustada ja toetada mitmekeelsuse edendamisel mitmekeelsete laste vanemaid.<\/li>\n<li>J\u00e4rjepidevalt ja \u00fchtse riikliku s\u00fcsteemi kaudu on vaja toetada murdekeelte \u00f5pet ja s\u00e4ilimist, kui on selle murdekeele kasutajaid (sh \u00f5ppijaid).<\/li>\n<li>Uus-sisser\u00e4ndajate keele\u00f5pe ei vasta t\u00e4nastele vajadustele: v\u00e4hene on eesti keele \u00f5ppe tundide arv, on palju ebakindlust nende uus-sisser\u00e4ndajate \u00f5petamisel, kellega puudub \u00fchine vahenduskeel; rahvusvahelise kaitse saajate keele\u00f5ppe pakkumisel ja rahastamisel esinevad paralleelsed s\u00fcsteemid ja rahastusskeemid (tundide arvul p\u00f5hinev vs maksimaalsest summast l\u00e4htuv, kohustuslik seotus \u00fche keele\u00f5ppeasutusega vs v\u00f5imalus ise \u00f5ppeasutust valida).<\/li>\n<li>Viipekeele t\u00f5lke teenus ei ole piisavalt k\u00e4ttesaadav eelk\u00f5ige viipekeele t\u00f5lkide v\u00e4hesuse t\u00f5ttu. Oluline on s\u00e4ilitada viipekeele t\u00f5lkide v\u00e4lja\u00f5pe, et parandada teenuse k\u00e4ttesaadavust.<\/li>\n<li>Eesti keele oskus ja keele \u00f5pe on lahutamatult seotud \u00fchiskondlike l\u00f5imumisprotsessidega, mis muudab keelega seotud k\u00fcsimused ministeeriumide\u00fcleseks valdkonnaks. Keeleoskus ja -\u00f5pe ei ole seotud ainult haridus- ja teadusministeeriumi (keelepoliitika) ning kultuuriministeeriumi (l\u00f5imumispoliitika) vastutusalaga. Suurim \u00fclesanne on k\u00f5ik osalised kokku viia ja koost\u00f6\u00f6ks motiveerida.<\/li>\n<li>Eestikeelsete teadusajakirjade probleemiks on napp inimressurss, spetsiifilisel teemal p\u00e4devate inimeste v\u00e4hesus, mis m\u00f5jutab retsenseerimise kaudu ajakirjade kvaliteeti.<\/li>\n<li>Riiklik keeletehnoloogia programm v\u00f5imaldab tagada pikemaajalise ja j\u00e4rjepideva keeletaristu arengu. Puudu on \u00fchtne kasutajas\u00f5bralik keskkond, kus kasutaja saaks kasutada k\u00f5iki keeletaristu komponente \u00fches kohas.<\/li>\n<li>Keeleinspektsiooni maine vajab parandamist ning funktsioonid \u00fcmberkujundamist. Kuigi need on aastatega muutunud, vajab keeleinspektsiooni roll ja funktsioonid endiselt l\u00e4bim\u00f5tlemist just keelekasutuse ja -\u00f5ppe parandamises.<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Uuringu eesm\u00e4rk oli v\u00e4lja selgitada eesti keele ja v\u00f5\u00f5rkeelte staatuse, \u00f5ppe, uurimise&#8230;<\/p>\n","protected":false},"featured_media":0,"template":"","publication-category":[118,115],"publication-financier":[],"publication-tag":[],"class_list":["post-3741","publications","type-publications","status-publish","hentry","publication-category-evaluation-and-policy-analysis","publication-category-migration-and-integration"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.3 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Eesti keeleseisund | IBS<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.ibs.ee\/en\/publications\/eesti-keeleseisund\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"en_US\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Eesti keeleseisund | IBS\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Uuringu eesm\u00e4rk oli v\u00e4lja selgitada eesti keele ja v\u00f5\u00f5rkeelte staatuse, \u00f5ppe, uurimise...\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.ibs.ee\/en\/publications\/eesti-keeleseisund\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"IBS\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2022-08-09T13:05:33+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"4 minutes\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.ibs.ee\\\/en\\\/publications\\\/eesti-keeleseisund\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.ibs.ee\\\/en\\\/publications\\\/eesti-keeleseisund\\\/\",\"name\":\"Eesti keeleseisund | IBS\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.ibs.ee\\\/en\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2017-08-09T13:04:00+00:00\",\"dateModified\":\"2022-08-09T13:05:33+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.ibs.ee\\\/en\\\/publications\\\/eesti-keeleseisund\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"en-US\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.ibs.ee\\\/en\\\/publications\\\/eesti-keeleseisund\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.ibs.ee\\\/en\\\/publications\\\/eesti-keeleseisund\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.ibs.ee\\\/en\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Publications\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.ibs.ee\\\/en\\\/publications\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Eesti keeleseisund\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.ibs.ee\\\/en\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.ibs.ee\\\/en\\\/\",\"name\":\"IBS\",\"description\":\"Institute of Baltic Studies\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.ibs.ee\\\/en\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"en-US\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Eesti keeleseisund | IBS","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.ibs.ee\/en\/publications\/eesti-keeleseisund\/","og_locale":"en_US","og_type":"article","og_title":"Eesti keeleseisund | IBS","og_description":"Uuringu eesm\u00e4rk oli v\u00e4lja selgitada eesti keele ja v\u00f5\u00f5rkeelte staatuse, \u00f5ppe, uurimise...","og_url":"https:\/\/www.ibs.ee\/en\/publications\/eesti-keeleseisund\/","og_site_name":"IBS","article_modified_time":"2022-08-09T13:05:33+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"4 minutes"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.ibs.ee\/en\/publications\/eesti-keeleseisund\/","url":"https:\/\/www.ibs.ee\/en\/publications\/eesti-keeleseisund\/","name":"Eesti keeleseisund | IBS","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.ibs.ee\/en\/#website"},"datePublished":"2017-08-09T13:04:00+00:00","dateModified":"2022-08-09T13:05:33+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.ibs.ee\/en\/publications\/eesti-keeleseisund\/#breadcrumb"},"inLanguage":"en-US","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.ibs.ee\/en\/publications\/eesti-keeleseisund\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.ibs.ee\/en\/publications\/eesti-keeleseisund\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.ibs.ee\/en\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Publications","item":"https:\/\/www.ibs.ee\/en\/publications\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Eesti keeleseisund"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.ibs.ee\/en\/#website","url":"https:\/\/www.ibs.ee\/en\/","name":"IBS","description":"Institute of Baltic Studies","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.ibs.ee\/en\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"en-US"}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.ibs.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/publications\/3741","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.ibs.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/publications"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.ibs.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/publications"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.ibs.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/publications\/3741\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3742,"href":"https:\/\/www.ibs.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/publications\/3741\/revisions\/3742"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.ibs.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3741"}],"wp:term":[{"taxonomy":"publication-category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ibs.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/publication-category?post=3741"},{"taxonomy":"publication-financier","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ibs.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/publication-financier?post=3741"},{"taxonomy":"publication-tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ibs.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/publication-tag?post=3741"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}