Sotsiaalne kaasatus ja sidusus tähendab ühiskonnaliikmete aktiivset osalemist ühiskondlikus elus, sealhulgas töötamist, majanduslikku aktiivsust ning vähe sotsiaalselt tõrjutuid. Sotsiaalne tõrjutus on olukord, kus inimese osalemine ühiskonna majanduslikus, sotsiaalses, poliitilises ja kultuurilises elus on väike.

Kuigi sotsiaalse tõrjutuse dimensioone on erinevaid, võib eristada peamistena majanduslikku ja sotsiaalset ehk suhetepõhist dimensiooni. Seejuures on teada, et majanduslik tõrjutus ja ilmajäetus mõjutab ka tõrjutuse sotsiaalset dimensiooni. Lisaks majanduslikule tõrjutusele on sotsiaalse tõrjutuse teguriteks tihti ka vähene haridus ja kehv (sh vaimne) tervis. Üheks viisiks nii majandusliku kui ka sotsiaalse tõrjutuse ennetamiseks ja vähendamiseks, aga majanduslikust tõrjutusest tuleneva negatiivsete mõju üle kandumiseks teistele elusfääridele on kaasamist soodustavate tingimuste loomine ja kaasamine. 

Noorsootöö, sh huvihariduse ja -tegevuse kaudu saab vähendada ebavõrdsust ja sotsiaalset tõrjutust ühiskonnas, andes vähemate võimalustega noortele täiendava arenguimpulsi, mis võimaldaks neil tööturul ja ühiskonnas laiemalt hästi hakkama saada.

Käesoleva uuringuga soovitakse saada paremat arusaama järgnevast: 

  • milliseid noortele avalduvaid sotsiaalsed tõrjutuse dimensioone Eesti noored tajuvad; 
  • kuidas saab noorsootöö, huviharidus ja -tegevus aidata kaasa tõrjutusriskiga noorte sotsiaalse kaasatuse suurenemisele; 
  • kuidas on vaja noorsootööd jm Eestis arendada, et aidata kaasa tõrjutusriskiga noorte sotsiaalse kaasatuse suurenemisele.

Küsimustele vastuste leidmiseks tutvutakse varasemate uuringute ja teaduskirjandusega, viiakse läbi intervjuud ning fookusgrupi intervjuud valdkondlike ekspertide ja noortega tegelejatega ning intervjuud noortega. Uuringu tulemused ja soovitused täpsustatakse ning kooskõlastatakse valdkonnaga seotud spetsialistidega toimuvas valideerimisseminaris.