Mitmekultuuriline haridus on muutumas üha olulisemaks hariduspoliitiliseks teemaks. Tänase päeva rändeolukord ja venekeelse kooli tuleviku küsimus on tekitanud nõudluse mitmekultuurilise hariduse kompetentsi järele. Nõustamist, koolitusi, teavet, toetusi jmt on hakanud pakkuma erinevad asutused ja organisatsioonid, tehes seda erinevate rahastusallikate toel. Samal ajal näitavad arengud, et olulisel määral on puudu keskne juhtimine või seda valdkonda ja valdkonnas tegutsejaid koordineeriv asutus. Samuti on täna puudu ülevaatest olemasolevast teenusepakkujate või osapoolte kompetentsist, rahastusest aga ka teenuse vajadusest erinevatele sihtgruppidele (nt õpilane, õpetaja, lapsevanem, koolijuht, KOV, kõik sisserändajate liigid). Nende teemade uurimiseks viiakse läbi uuring, mis kaardistab mitmekultuurilise hariduse valdkonnas tegutsevad asutused ning nende vajadused, murekohad ja pakub välja võimalikud lahendused olukorra edasiarendamiseks.

Uuringu eesmärk:

1. Kaardistada mitmekultuurilise hariduse teemaga  tegelevad asutused ja nende omavahelised seosed: ministeeriumid, riigiasutused, KOV tasandi  asutused, sihtasutused, mittetulundusühingud, avalik-õiguslikud juriidilised isikud (ERR, ülikoolid), eraettevõtted, eraõiguslikud riigi poolt juhitud organisatsioonid ja muud juriidilised isikud. Uuring keskendub üldharidusele (alusharidus, põhikool, gümnaasium), sh erivajadusega sisserändaja laps.

2. Kirjeldada rahastamisskeem (nt projektipõhine, riigieelarveline, EL vahendid, stabiilne tegevustoetus jne)

3. Anda ülevaade asutuses või organisatsioonides olemasolevast pädevusest ja võimekusest mitmekultuurilise hariduse vallas.

4. Anda ülevaade viimase 3 aasta jooksul asutuste või organisatsioonide poolt läbi viidud tegevustest mitmekultuurilise hariduse vallas.

Uuringu tulemusena valmib analüüsiaruanne, mis sisaldab ülevaadet olukorrast kõigi uurimisteemade lõikes, settepanekuid ja soovitusi lahendusteks ilmnenud probleemidele.