2020. aastal registreeriti Eestis alaealiste õigusrikkumistena 834 toimepandud kuritegu ja 4239 väärtegu. Levinumad noorte poolt toime pandud kuriteod olid vargused ja kehaline väärkohtlemine. Levinumad väärteod alkoholi ja narkootikumide tarbimine, pisivargused, liiklusrikkumised ning suitsetamine.  

Eesti seadusandlus põhineb alaealiste õigusrikkumise korral lapsesõbraliku õigusemõistmise kontseptsioonil, mis sisaldab ennetust, koolitust, sekkumist ning lapse parimatest huvidest ja õigustest lähtuvaid abivahendeid. Seega on ennetustöö eesmärk vähendada korduvaid ja üha tõsisemaid õigusrikkumisi.  

Uuringu eesmärk on leida sotsiaalprogramm(id), mis sobiks kasutamiseks, sh arendamiseks ja/või ajakohastamiseks kinnistes lasteasutustes, vanglates ja kriminaalhoolduses, et toetada abivajavate ja kõrge riskikäitumisega laste positiivset käitumist ja/või vähendada hoiakute, teadmiste või kogemuste kaudu negatiivset käitumist.

Uuringus analüüsitakse ja võrreldakse Eestis ja mujal riikides kasutatavaid teadus- ja tõenduspõhiseid sotsiaalprogramme, mis on suunatud kõrge abivajaduse ja riskikäitumisega noorte toimetuleku parandamiseks, nende sotsiaalsete oskuste arendamiseks, emotsioonidega toimetuleku parendamiseks ning väärtushinnangute kujundamiseks. Uuritakse programmide sisu ja teaduspõhist alust, sh käitumise muutumist toetavat loogikat, kasutamiskogemust ning tulemuslikkust ja seda mõjutavad tegureid. Senise rakendamiskogemuse ning Eesti kontekstis kasutuselevõtu plusside ja miinuste põhjal valitakse välja sotsiaalprogramm(id), mida võiks kasutada kinnistes lasteasutustes ja kriminaalhoolduses.  

Programmide võrdluse teostamiseks analüüsitakse sekundaarallikaid, intervjueeritakse programmidega seotud ja valdkonnas töötavaid spetsialiste ning arutatakse valdkonna ekspertidega erinevate programmide võimalikku kasutamist ja efektiivsust Eestis.