Hea Kodaniku mõjuanalüüsi eesmärk oli anda Vabaühenduste Liidule (endine EMSL) analüütiline ülevaade ajakirja lugejatest ja nende ootustest kodanikuühiskonna teemasid kajastavale meediaväljaandele. Uuringu raames läbiviidud küsitluse ja intervjuude tulemused näitavad, et Heal Kodanikul on täna täita oluline roll kodanikuhariduses ja vabatahtlikku tööd väärtustavas Eesti mõtteruumis. Siiski ei ole Hea Kodanik isoleeritud muust Eestis ja välismaal pakutavast meediast, vaid on nendega otseses konkurentsis ning konkureerib üldjuhul ka samade lugejate pärast. Intervjuud ajakirja lugejatega näitavad lisaks, et vabakonnas töötamine ei too automaatselt kaasa ka ajakirja Hea Kodanik lugemist ja tarbimist. Lisaks konkureerib ajakiri ka kõikide teiste inimese tarbimisharjumuste või infoallikatega, sh sotsiaalmeediaga laiemalt. Sellest hoolimata peetakse ajakirja Hea Kodanik oluliseks ja huvitavaks infoallikaks ning ligi pooled lugejatest loevad ajakirja või selle artikleid regulaarselt.

Uuringu kohaselt loetakse ajakirja mh järgmistel põhjustel: silmaringi laiendamine, teiste kogemustest õppimine, kursis hoidmine valdkonnas oluliste sündmuste ja teemadega, ideede saamine oma organisatsiooni või kogukonna arendamiseks ning ühistegevusteks, uued meetodid ja kasulikud tööriistad, näited koolituste ja tundide rikastamiseks, ühiskonnaõpetuse tundide kavandamine ja läbiviimine.

Uuring näitab, et Hea Kodaniku lugejaskond on üsna kirju. See teeb ka ajakirja meeskonna töö Hea Kodaniku arendamisel üsna keeruliseks. Küll aga annab uuringu aruanne selleks mõningaid mõtteid. Järgnevalt toome välja mõned üksikud uuringust pärinevad faktid, huvilistel soovitame aruandega põhjalikumalt tutvuda:

  • 31% ajakirja lugejatest loeb seda vaid paberkandjal, 24% pigem digitaalselt ja 46% nii digitaalselt kui paberkandjal; Vabaühenduste Liitu kuulujad on mittekuulujatega võrreldes aktiivsemad digikanalitest lugejad.
  • Lugemiseks on oluline, et ajakiri kas paberkujul või digitaalselt n-ö lugeja trajektoorile ette jääks – selleks tuleks läbi mõelda, kus ja kuidas ajakirja ja artikleid levitatakse.
  • Juhul kui ajakiri muutuks vaid digitaalseks, peaks 66% paberkandja tellijatest muutma oma lugemisharjumusi ja väheneks võimalus, et ajakiri jääb nende liikumistrajektoorile ette. Paberversiooni kadumine mõjutaks rohkem just Vabaühenduste Liitu mitte kuulujaid ja väiksemate asulate organisatsioone.
  • Ajakirja sisu tarbimine näib sõltuvat mitmest erinevast asjaolust, mis sageli on seotud lugeja endaga (isiklikud või tööalased huvid, soovid, vajadused). Vähem mõjutab seda organisatsiooni tüüp, suurus, asukoht, kuuluvus Vabaühenduste Liitu vms.
  • Valdav enamus uuringus osalenutest peab ajakirja sisu oluliseks ja kvaliteetseks, tuues esile artiklite varieeruvust nii teemade, sisu kui pikkuse osas. Eriti just väikesed organisatsioonid tõid välja selliste teemade kajastamist, mille kohta muidu infot ei saa. 
  • Arvestades kasvavat konkurentsi informatsiooni tarbimises, tasub kodanikuühiskonna teadlikkuse suurendamiseks ja heade kodanike kujunemise toetamiseks teha tihedamat koostööd teiste organisatsioonide ning meediaväljaannetega. Samuti on soovitav ajakirja sisu sihistada ning kommunikeerida teemade ja sihtrühmade põhiselt. Oluline on, et sihtrühmad ennast ajakirja sihtrühmana tunneksid, hoolimata oma juriidilisest vormist.