Balti Uuringute Instituudi ja HeiVäl OÜ koostöös läbi viidud uuringu „Teadust ja tehnoloogiat populariseerivate tegevuste kaardistamine ja analüüsi“ eesmärk oli anda ülevaade loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia (LTT) valdkonna populariseerimise hetkeolukorrast, tuvastada 2013.–2018. aastal LTT populariseerimises toimunud arengud ning teha soovitusi ja ettepanekuid LTT valdkonna tegevuste edasiseks planeerimiseks.  

Teadust ja tehnoloogiat populariseerivate tegevuste kaardistamiseks küsitleti enam kui 500 õpetajat, koolijuhti ja huviringide juhendajat, intervjueeriti ligi 40 valdkonna eksperti ja poliitikakujundajat ning analüüsiti teaduse populariseerimise riiklikul projektikonkursil aastatel 2014—2017 toetust saanud projektide aruandeid. 

Tegemist on jätku-uuringuga 2013. aastal Eesti Teadusagentuuri (ETAgi) poolt tellitud ja Praxise tehtud uuringule „Teadust ja tehnoloogiat populariseerivad tegevused Eestis“. 

  • Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine hõlmab tegevusi, millega tutvustatakse teadust ja inseneeriat ning tehakse need laiemale avalikkusele mõistetavamaks. See on teaduse ja teadussaavutuste, teadlaste ja inseneride töö tutvustamine ning huvi äratamine teadustegevuse ning teadlaste ja inseneride elukutse vastu. Nende tegevuste eesmärk on tekitada noortes huvi teaduse, sh LTT valdkonna ja selle karjäärivõimaluste vastu, samuti süvendada huvi ja tugevdada tahet selles valdkonnas tegutseda nii üld- ja huvihariduses ja -tegevuses kui ka hiljem kõrghariduse tasemel. 
  • LTT valdkond – loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkond, st matemaatika, füüsika, keemia, bioloogia, geograafia, geoloogia, töö- ja tehnoloogiaõpetus, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad ning tehnikaalad, sh inseneeria valdkonnad. 

Uuringu tulemused näitasid, et viimaste aastate jooksul on LTT valdkonna populariseerimises toimunud märgatav areng. Intervjueeritud ekspertide hinnangul on viimase viie aasta jooksul LTT maine ja populaarsus ühiskonnas tõusnud. Valdkonnad nagu robootika on tänu juhendajate koolitusele, õppeprogrammidele, abistavatele materjalidele ja võistlustele ühtlaselt üle Eesti arenenud. Kui varem tunti puudust nooremale kooliastmele pakutavatest tegevustest, siis tänaseks pakutakse põnevaid ringe, üritusi ja tegevusi igas vanuses koolilastele. 

Järgnevalt on lühidalt esitatud aga LTT valdkonna tegevustega seotud kõige olulisemad probleemid:  

  • Ebapiisav koordineerimine ja koostöö valdkonnas;  
  • Õpetajate ja populariseerijate järelkasvu ja pädevuse arendamise vajadus; 
  • Ebapiisav ja projektipõhine rahastamine; 
  • Õpilaste teadlikkus LTT karjäärivõimalustest on puudulik; 
  • Sügavama huvi hoidmisele pööratakse vähe tähelepanu; 
  • Lapsevanemate, vähem motiveeritud, hariduslike erivajadustega, väiksemate koolide, väiksemate asulate koolide või vene õppekeelega koolide õpilaste vähene kaasamine; 
  • LTT-d populariseerivate tegevuste vähene eesmärgistamine ja tulemuslikkuse hindamine. 

Lisaks soovitavad uuringu autorid lähiaastatel tähelepanu pöörata tegevuste kestlikumale toetamisele – kvaliteetsete tegevuste läbiviimiseks võiks anda kas püsitoetuse või toetada neid korraga mitmeks aastaks.  

Soovitused ja ettepanekud probleemide lahendamiseks ja edasiseks planeerimiseks nii poliitikakujundajatele kui ka tegevuste elluviijatele on pikemalt lahti kirjutatud uuringu lõpparuandes. 

Uuringut rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi RITA programmi tegevuse „Teadmisepõhise poliitikakujundamise toetamine“ raames.