Uuringu eesmärgiks oli kaardistada mitmekultuurilise hariduse valdkonnas tegutsevad organisatsioonid ja nende tegevused viimaste aastate jooksul, anda ülevaade nende pädevusest ja võimekusest ning koguda valdkonnas tegutsejatelt mõtteid mitmekultuurilise valdkonnaga seonduvate probleemide ning nende võimalike lahenduste kohta.

Uuringu raames kaardistatud organisatsioonide mitmekultuurilise hariduse sihtrühmadeks on kõige sagedamini haridusasutuste personal – õpetajad, koolijuhid, ka lasteaedade personal. Väljaspool kooli on sihtrühmaks õpilased ning uussisserändajatest lapsed, kuigi nendesuunalisi tegevusi on oluliselt vähemalt määral kui koolipersonalile suunatud tegevusi.

Haridusasutuste personali koolitamise puhul avaldati arvamust, et koolikeskkonnale peab lähenema terviklikult ning toetama ja läbi viia tuleb eelkõige koolimeeskonna koolitusi, kuhu oleks kaasatud koolijuht, õppealajuhataja ning olulisemad õpetajad, sh võimaluste korral ka hoolekogu juht lastevanemate esindajana. Lisaks personali koolitusele leiti, et puudu on õppematerjalidest koolidele ja lasteaedadele, aga ka teistele lastega kokkupuutuvatele organisatsioonidele ja isikutele, sealjuures just eriti täpseid juhtnööre ja praktilisi nippe andvatest materjalidest.

Kuigi valdkonnas tegutsevad organisatsioonid teevad üldjuhul koostööd vähemalt mitme teise organisatsiooniga, leitakse, et omavaheline koostöö valdkonnas on pigem vähene ja killustunud. Üheks oluliseks valdkondlikuks probleemiks nii pädevuse aga ka koostöövõrgustiku puhul on pädevuse ja kogemuse kinnistumine konkreetsetesse inimestesse, kelle lahkudes kaob organisatsioonist sageli ka vastav teadmine.

Valdkonnas tegutsejad tõid mitmekultuurilise hariduse sisu puhul välja mitu peamist mõtet, millest valdkonna arendamisel lähtuda. Esiteks rõhutatakse mitmekultuurilisuse kui rikastava ressursi teadvustamist – diskursus peaks muutuma ‘probleemi’ nägemiselt ‘võimaluse’ nägemisele. Fookus peaks seega muutuma sellelt, kuidas erinevate õpilastega hakkama saada, sellele, kuidas kõigi erinevust ressursina kasutada. Teiseks leitakse, et mitmekultuurilises hariduses tuleb edasi liikuda keelekesksest lähenemisest ja keeleõppest mitmekultuurilise hariduse teistele aspektidele, haarates sh sihtrühmana kogu õpilaskonna ja teised haridusasutustega seotud isikud, mitte vaid erinevad rahvus- või rändetaustaga vähemused.