Uuringu eesmärk oli saada ülevaade noorsootöötajate pädevusest ja enesearendamisest ning selgitada välja nende koolitusvajadus. Selleks tugineti valdkondlikule (akadeemilisele) kirjandusele, noorsootöötajate seas tehtud ankeetküsitluse ja fookusrühmaarutelude tulemustele, samuti aruteludele ekspertidega. Tulemusi vaadati ka eelmiste samateemaliste uuringutulemuste taustal.

Selgus, et Eesti noorsootöö seisab silmitsi mitme nii põhjapaneva kitsaskohaga kui ka arusaamadest ja koolitusvajadustest tuleneva katsumusega. Noorsootöötajad on küll väga motiveeritud ja väärtustavad üldist kõrgharidust, kuid neil puudub sageli noorsootöö eriharidus ehk valdkonna teoreetiline taust. See mõjutab nende arusaama oma rollist ning enesehindamise ja -arendamise vajalikkuse mõistmist, sealhulgas suhtumist lisaülesannetesse ja noorsootöösse.

Olukorra parandamiseks on vaja ühiselt mõistetavat ja oluliseks peetavat noorsootöö visiooni, milles noorsootöötajad ennast ära tunnevad ja millega haakub noorsootöötaja kutse. Praegu on visioon olemas noortevaldkonna arengukava 2014–2020 kujul, kuid uuringutulemustest saab järeldada, et kõik noorsootöötajad ei tunneta, et see hõlmab ka nende tööd. Visiooni omaksvõtt seevastu teeks võimalikuks teadliku enesehindamise ja -arendamise, sh täienduskoolitustel osalemise.

Olgugi et uuring kajastas noorsootöö tahke, on valdkonna arendamise ja koolitustega seoses esmaolulised enesehindamist, enesetäiendamise kättesaadavust ja koolituste kvaliteedi küsimused. Nendes on veel rohkesti arenguruumi, mis omakorda sõltub noorsootöö osapoolte (riik, kohalik omavalitsus, koolitajad, tööandjad, noorsootöötajad, meedia) tõhusast koostööst.

Täienduskoolituste ja noorsootöö kvaliteeti arendades tuleb aga pidada silmas, et üks peamisi enesetäiendamise takistusi on ajapuudus. Uuringut läbivalt tuli ühe tõkkena esile ka noorsootöötajate eelarvamus, et koolitustel osaleda ei ole mõistlik. Küll aga on Eestis loodud märkimisväärselt head võimalused arendada noorsootöö valdkonda terviklikult (sh noorsootöötajate koolitussüsteemi), selle aluseks on enesehindamist toetavad materjalid. Samuti pööratakse järjest rohkem tähelepanu coaching’usüsteemi arendamisele, mis on üks kasulikumaks peetud enesetäiendusvorme.

Uuringuga leidis kinnitust, et valdkonna kvaliteedi arendamise keskmes on ka tulevikus teavitustöö ja koolitused laiemalt nii kogu ühiskonda kui ka kitsamaltnoorsootöötajate tööandjaid, noorsootöötajaid ja nende arenguvajadusi silmas pidades. Tuleb suurendada noorsootöötaja kutse väärtust noorsootöös, et see oleks see kasulik tööriist, mis aitab neil mõtestada oma pädevusi ning mida saab rakendada ka mujal töös ja enesearendamisel; ühtlasi oleks see abiks tööandjatele.

Uuringus on esitatud täpsemad lähtekohad arendustegevuste kavandamiseks ning suunised ja ettepanekud kõige silmapaistvamate kitsaskohtadega tegelemiseks.

Uuringu tellis SA Archimedese noorteagentuur.