Balti Uuringute Instituut (IBS) tegi Sihtasutus Archimedese noorteagentuuri (SANA) tellimusel Noortekohtumiste programmi mõju uuringut. Uuringul oli kolm peamist eesmärki:

  1. hinnata programmi eesmärke ja mõju, selgitamaks välja, kuivõrd hästi aitab see kaasa väljatöötamisel oleva lõimumisvaldkonna arengukava Lõimuv Eesti 2030 põhieesmärkide saavutamisele ning Noortevaldkonna arengukava 2014-2020 läbivate põhimõtete ja eesmärkide saavutamisele;
  2. analüüsida, kuidas mõjutab programmis osalemine noorte avatud ja sallivate hoiakute kujunemist ja püsivamate positiivsete kontaktide tekkimist Eestis elavate rahvusgruppide vahel;
  3. hinnata, kuidas töötab Noortekohtumiste programm mitteformaalse hariduse tööriistana, kuidas soodustab mitteformaalset õpet ning mil moel on programmis osalemise kogemus mõjutanud noortejuhtide ehk noorsootöötajate ja teiste haridustöötajate pädevusi ja hoiakuid.

Noortekohtumiste programmi mõju uuring näitas, et projekti rahastuse taotlemise ning projekti elluviimise protsess toetavad Eestis elavate erineva emakeelega noorte omavahelist suhtlemist, koostööd, üksteise mõistmist ja ühist arengut. 

Uuringu autorid järeldasid, et kuna programm pöörab tähelepanu nii lõimumisele, erinevate kultuuride õppimisele, noorte pädevuste arendamisele kui ka noortejuhtide arendamisele, on PNK-l märkimisväärne potentsiaal nii Noortevaldkonna arengukava 2014-2020 kui ka koostatava Lõimuv Eesti 2030 eesmärkide täitmisesse panustamisel. 

Lisaks erineva emakeelega noorte omavahelise koostöö suurendamisele on programm väärtuslik ka noorsootöö põhimõtete mõistmise paranemise ja leviku seisukohast, noorsootöö korraldamise kompetentsi arendamisel, formaalse- ja mitteformaalse õppe paremal sidumisel ja praktikate vahetamisel. Programm annab ka võimaluse saada jalg ukse vahele projektimaailmas.

Uuringu käigus hinnati programmi mõju järgmistele sihtgruppidele:

  • Programmi mõju noortele – Noortekohtumistel on noorte pädevuste arengule suur mõju. Kõige enam areneb noortel suhtlus võõrkeeles, isiklik, kultuuridevaheline, sotsiaalne ja kodanikupädevus, algatusvõime ja ettevõtlikkus ning õppimisoskus. Seejuures areneb vene emakeelega noortel enam võõrkeeles suhtlemise julgus, eesti emakeelega noortel areneb aga mõnevõrra laiem ampluaa oskustest. Negatiivsete eelarvamuste kadumist teiste rahvuste suhtes kinnitasid nii intervjuud kui ka aruanded. 
  • Programmi mõju Noortevaldkonna arengukavale – Lisaks sellele, et noortekohtumised võimaldavad noorsootöös osalemist ka vähem kindlustatud või õppimises vähem edukatele või tagasihoidlikumatele noortele, aitavad nad noortele vastutusrikka rolli andmise kaudu oluliselt arendada noorte erinevaid elus hakkamasaamiseks vajalikke oskuseid. Ühtlasi aitavad noortekohtumised kaasa erinevate mitteformaalse hariduse võtete levimisele ja noorsootöö kvaliteedi paranemisele (õpieesmärkide seadmine, enese arengu analüüsimine, teadlikumad õppimisoskused).
  • Programmi mõju Lõimumiskava eesmärkidesse – Noortekohtumised panustavad kõikidesse Lõimuv Eesti 2030 eesmärkidesse. Väga otse ja efektiivselt aitavad nad kaasa suhete loomisele ja koos õppimisele. Sealhulgas toetavad need noorte sotsiaal-majandusliku toimetuleku ja ettevõtlikkuse arenemist ning vene emakeelega noorte eesti keele omandamist. 
  • Programmi mõju noorsootöötajate hoiakutele ja praktikatele – Uuring näitas, et kuna programm pöörab suurt tähelepanu noorte pädevuste arengule ja arengu analüüsile, võiks see anda noortejuhtidele suurema tõuke oma tegevusi sügavuti analüüsida. Välja tuli ka programmi positiivne mõju noorte suuremale usaldamisele ja neile suurema vastutuse andmisele ning noorte erisuste mõistmisele.