Uuringu eesmärk oli olemasolevate allikate ning noortega töötajate ja noorte intervjuude põhjal paremini aru saada, millised on noorsootöö, täpsemalt avatud noorsootöö, huvihariduse ja huvitegevuse võimalused noorte, eelkõige tõrjutusriskis noorte sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks ning kuidas peaks neid võimalusi arendama. Selleks analüüsiti noorsootööga seonduvaid varasemaid uuringuid ja strateegilisi dokumente ning tehti intervjuud noortega töötajate ja noortega. Lisaks küsiti käesoleva uuringu jaoks sisendit uuringus „Noorsootöös osalevate noorte rahulolu noorsootööga 2020“ osalenutelt.

Uuring näitab, et noorte majandusliku, sotsiaalse, poliitilise ja kultuurilise tõrjutuse ning vähese kaasatuse märkamine ja sellele reageerimine kõigi osaliste poolt on võtmeküsimus tõrjutuse vähendamisel. Koolis, avatud noortekeskustes, huviharidust ja -tegevust läbi viivates organisatsioonides ning mobiilsel noorsootööl on väga suur potentsiaal erinevate vormide ja meetoditega turvalist õhkkonda luua ja omavahelises koostöös tõrjutust märgata, noore usaldust võita, muresid kuulata, tõrjutust ja tõsisemaid probleeme ennetada, noori toetada (sh tööellu siirdumisel majandusliku tõrjutuse suurenemise vältimiseks), spetsialistide juurde suunata, probleemsete kampade tekkimist vältida ja lapsevanemaid noorte toetamisse kaasata. Turvalise keskkonna pakkumine on eriti oluline teistest erinevatele ja keerulise taustaga noortele: noorsootöö võimaldab luua selle ühe stabiilse ja turvalise keskkonna, kus noor saab vastavalt oma vajadustele ja võimetele areneda. Samas ei tohi keskenduda vaid keerulise taustaga noortele, sest tõrjutuks võib osutuda iga noor, ükskõik mis põhjusel ja ükskõik mis hetkel.

Noorsootöö potentsiaali ärakasutamine eeldab aga kõigile noortele võrdsete ja nende huvidest lähtuvate noorsootöö tegevustes osalemise võimaluste pakkumist. Lisaks on vajalik noortega töötajate oskus enam märgata ning noorest ja tema vajadustest lähtuda; kohati on noortega töötajate puhul vajalik ka märkamise, reageerimise ja toetamise võimekuse tõstmine. Sealhulgas on oluline nõustamisvõimekus ja teadlikkus, missugust infot ja kuidas seda noore huvides teiste spetsialistidega jagada ilma noore usaldust kaotamata. Seoses COVID-19-ga paistsid enam silma ka digilahenduste kättesaadavus ja digioskused, et noori virtuaalselt toetada ja kaasata. Enamik noortega töötajad leidis, et eriolukord ja COVID-19 laiemalt on vähendanud hoobasid noorteni jõuda ja neid toetada.