Viimaseid aastakümneid on maailma ühiskondlikes, majanduslikes, keskkonna- ja kliimasuundumustes iseloomustanud hulk ootamatuid või varem piisava tähelepanuta jäänud arengusuundi ja sündmusi, millele on vastatud erakordsete meetmetega. Nii näiteks on püsinud 2008.–2009. […]
Kompetentsipõhine juhtimine ühendab strateegiliseks tervikuks tööjõu kavandamise, töötajate värbamise, hindamise ja arendamise protsessi ning annab töötajale selged ootused organisatsiooni vajaduste suhtes, võimaldades samal ajal oma […]
Kuigi mikrokvalifikatsioonide kasutuselevõttu ja toetamist on kirjeldatud mitmes Eestile väga olulises kavas ja suunises, on seni analüüsimata Eesti kutse- ja haridussüsteemi valmisolek mikrokvalifikatsioone ehk õpiampse […]
Kristjan Jaagu stipendiumiprogramm (edaspidi KJ) on riiklik programm, mille eesmärk on välislähetuste, välisõpingute ja kraadiõppe ehk õpirännete kaudu tugevdada Eesti kõrgkoolides pakutava hariduse rahvusvahelisust ja […]
Balti Uuringute Instituut koostöös valdkondlike ekspertidega teostas mõjuanalüüsi taastuvenergia ja energiatõhususe ettepanekutele. Käesolev mõjuanalüüs oli osa projektist “Ida-Virumaa õiglase ülemineku koosloomeprotsess taastuvenergia ja energiatõhususe valdkonnas”, […]
Uurisime kahe lõimumisalase projekti – sotsiaalkampaania “Karjäär Eestis” ja audiovisuaalmeediaprogramm “Meie Eestid” – tulemuslikkust ja mõju.
Uuringus on analüüsitud tööturuteenuste osutamise praktikaid Eestis, keskendudes Töötukassa poolt registreeritud töötutele pakutavatele teenustele. Fookuses olid eelkõige mitte-eestlastest töötud (eesti keelest erineva muu peamise suhtluskeelega inimesed) ning referentsgrupina eestlastest töötud.
Jõuame järeldusele, et programm ja programmist toetatud tegevused on vajalikud, aitamaks rahvuskaaslastel hoida sidet Eesti ja eesti kultuuriga ning talletamaks väliseesti kultuuripärandit. Küll aga on vajalik parandada programmi elluviimise korralduslikku poolt ja turundust väliskogukondade seas.
Leidsime, et Šveitsi Vabaühenduste Fond on andnud Eestis olulise panuse avaliku ja kolmanda sektori koostöö arendamisse avalike teenuste osutamisel ning aidanud täita sektoritevahelises koostöös valitsenud tühimikku. Olulisimad probleemkohad on toetuste abil arendatud teenuste turundamise nõrkus ning jätkuv vajadus tõsta teadlikkust sektoritevahelise koostöö võimalustest ja viisidest.
The report provides a picture of the labour market situation in the Central Baltic region, focusing on the issue of how cross-border labour mobility could be facilitated, particularly in the sectors with high demand for additional labour.
Eesti e-teenuste hindamine näitab nende selget positiivset mõju: e-teenuste kasutuselevõtt on toonud suure aja kokkuhoiu ja muutnud asjaajamise riigiga kättesaadavamaks.
2013. aastal täitus 15 aastat hetkest, mil valitsus kiitis heaks esimese riikliku integratsiooniprogrammi “Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000-2007” ning alustas lõimumist toetavate tegevuste elluviimist. Nõukogude perioodilt päritud ja iseseisvuse algaastatel süvenenud rahvuslikult lõhestunud ühiskonna ees seisvad väljakutsed olid suured, vaadates kasvõi seda, kui suur oli määratlemata kodakondsusega inimeste arv.