Praxis, Tartu Ülikool, Balti Uuringute Instituut, Hill&Knowlton ja Geomedia osalesid konsortsiumina riigihankes „Riikliku Integratsiooniprogrammi 2008-2013 väljatöötamine”, mille raames viidi läbi 6 teostatavus- ja vajadusuuringut järgnevates temaatilistes valdkondades:

  1. Haridus (sh täiskasvanute ja õpilaste keeleõpe, ajaloo-ja ühiskonnaõpetus, kodanikukasvatus)
  2. Sallivus ja kultuuridevaheline dialoog, meedia
  3. Naturalisatsioon, kodanikutunne
  4. Sotsiaalsed riskirühmad
  5. Tööturg
  6. Kohalike omavalitsuste uuring

Vastavalt sellele on struktureeritud ka käesolev lõpparuanne, mis koosneb käesolevast sissejuhatavast osas ning kuuest valdkondlikust osaaruandest. Sissejuhatavas osas anname ülevaate kõigi vajadus- ja teostatavusuuringute ühisest raamistikust (eesmärkidest, metodoloogiast), ühiskondlikust kontekstist, kvantitatiivuuringute alusel selgitatud empiirilistest lähtekohtadest, mis puudutavad integratsiooni üldisi eesmärke, nende tulemuslikkuse hindamist ning integratsiooni sihtrühmi, samuti esitame kõigi uuringute põhjal tehtud kokkuvõtvad ettepanekud integratsioonistrateegia prioriteetide osas. Sissejuhatava osa-aruande lisana on esitatud ka uurimisrühmade ettepanek integratsiooni tulemuslikkuse mõõdikute süsteemi edasise väljaarendamise kohta.

RIP 2008-2013 vajadus- ja teostatavusuuringute üldeesmärgid tulenevad Riigihanke nr 034118 ‘Riikliku integratsiooniprogrammi 2008-2013 väljatöötamine’ lähtearuandes seatud kogu projekti eesmärkidest, millest otseselt uuringutele viitavad järgmised: 

  • parandada uue integratsiooniprogrammi tulemuslikkust ja tõhusust vajadusja teostatavusuuringute läbiviimise kaudu integratsiooni peamistes valdkondades;
  • kaasata integratsiooniprogrammi väljatöötamisse sihtrühmade esindajaid ja kasusaajaid läbi koolitus- ja teavitusürituste ning tagasiside korraldamise mehhanismide;
  • suurendada kohalike omavalitsuste rolli integratsiooniprotsessis ning luua sidemeid kohaliku ja riikliku tasandi vahel läbi nõustamistegevuse KOVide kaasamise vallas, vajadus- ja teostatavusuuringute ning integratsioonimeetmete ettepanekute tegemise kohalikesse arengukavadesse.

Kuna integratsiooniga seotud nähtusi on viimase kümnendi jooksul süstemaatiliselt kvantitatiivsete meetoditega uuritud ning integratsiooniprobleemidega seonduvaid andmeid on kogutud ka mitmetes üldsotsiologilistes uuringutes ja arvamisküsitlustes, oli nende küsitlusandmete näol olemas piisav empiiriline alus vajadus-ja teostatavusuuringute planeerimiseks ja läbiviimiseks teatud sõlmprobleemidele RIP 2008-2013 Vajadus ja teostatavusuuringute lõpparuanne. I osa. Sissejuhatus. 6 fokuseeritud kvalitatiivuuringutena. Nende uuringute konkreetseid eesmärke ja uurimisküsimusi tutvustatakse alljärgnevalt iga valdkonna uurimisaruandes eraldi.

Üldistatult võib erinevaid uuringute valdkondi läbivaid eesmärke sõnastada järgmiselt: 

  • süvendada teadmisi integratsiooni valupunktidest, uutest esilekerkinud probleemidest, 
  • kaardistada uue integratsioonistrateegia siht- ja sidusrühmad, täpsustada erinevate sihtrühmade hoiakuid, ootusi ning kriteeriume integratsiooni olemuse ja tulemuslikkuse suhtes;
  • hinnata integratsioonipoliitika subjektide tahet ja valmisolekut lõimumisprotsessi toetamiseks ja selles aktiivseks osalemiseks;
  • hinnata senises integratsioonistrateegias välja kujunenud tegevussuundade ja meetodite tulemuslikkust ning uute rõhuasetuste, prioriteetide ja meetodite kavandamise vajalikkust.

Uuringute kavandamise perioodi langes oluline poliitiline sündmus, nn aprillikriis, mis paljude arvamusliidrite ja ekspertide arvates oluliselt muutis hinnanguid integratsiooni tulemuslikkusele kui ka arusaamist integratsiooni tähendusest nii erinevate rahvusrühmade kui kogu ühiskonna jaoks. Sellest lähtudes tellis RMB juunis 2007, täiendavalt esialgses lähteülesandes kavandatud uuringutele, TÜ uurimisgrupi liikmetelt ja küsitlusfirmalt ‘SaarPoll’ sotsioloogilise küsitluse ‘Rahvussuhted ja integratsioonipoliitika väljavaated pärast Pronkssõduri kriisi’ (vt Andrus Saar 2007) läbiviimise, milles oluline koht oli senise integratsioonipoliitika hindamisel ning integratsiooniga seotud ootuste väljaselgitamisel. Sisulise seotuse tõttu käesolevas aruandes esitatud valdkondade uuringutega on käeolevas aruandes toetutud ka nimetatud uuringu tulemuste analüüsile.