Balti Uuringute Instituut viis 2017. aasta septembrist detsembrini puidutööstuse konkurentsivõime arendamise klastri (EU 49332) tellimusel ellu puidutööstuse tehnoloogiaseadmete kaardistamise projekti.

Selle käigus tehtud uuringu eesmärk oli ühelt poolt selgitada välja ettevõtete vajadus toodete testimise järele ning teiselt poolt analüüsida, millised testimis- ja katsetamisvõimalused on Eesti teadusasutustes juba olemas. Katsete all mõeldi puidutööstusega seotud toodete või toodetavate materjalide jaoks vajalikke katseid, teste, standardile vastavuse kontrolli ja sertifitseerimist.

Ettevõtete katsete tegemise võimaluste ja vajaduste tuvastamiseks kasutati järgmisi meetodeid:

  • intervjuud ja ühenduse võtmine puidutööstuse toodete katseid tegevate laboritega;
  • intervjuud ja ühenduse võtmine Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu ning puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuse TSENTER liikmetega;
  • ankeetküsitlus puidutööstuse ettevõtete seas.

Uuringust selgus, et Eestis tegutsevad katselaborid võib jagada kolme rühma:

  1. akrediteeritud katseid tegevad laborid (ettevõtjale väljastatakse sertifikaat);
  2. akrediteerimisnõuetele vastavaid katseid tegevad laborid (katse tegemine pole akrediteeritud ja/või ei väljastata sertifikaati);
  3. ettevõtete endi laborid, millest osa on akrediteeritud; teistele ettevõtetele teenust üldjuhul ei pakuta; katsetamise võimalus luuakse juhul, kui vajadus selle järele on suur.

Nii ettevõtete kui ka laborite hinnangul sõltub katsete tegemise võimalus (sh asjaolu, kas katse on sertifitseeritud) konkreetsest katsest ja nõudlusest selle järele. Nõudlus katsete järele sõltub omakorda konkreetsest ettevõttest, selle toodangust (sh direktiividest ja/või seadustest tulenevad nõuded), äriplaanist ja klientide nõuetest toodetele. Seejuures võib mõni klient nõuda katsete tegemist kindlas laboris.

Kui klient ei nõua katseid ega nõuetele vastavuse tõendamist ning ei otsi katse abil mõnele probleemile lahendust, ei pea ettevõtted katsete tegemist mõistlikuks, sest see vähendab kasumit, selgus uuringust.

Uuringu kohaselt on võimalik valdkonna konkurentsivõimet suurendada, kui ettevõtjad oleksid katsete tegemisest paremini informeeritud. Nad peaksid näiteks teadma, miks on katsete tegemine vajalik, millised on võimalikud konkurentsieelised, millised võimalused on Eestis ja välismaal katsete tegemiseks ning millised on arengusuunad seoses vabatahtlike ja kohustuslike väljatöötatavate katsetega.

Ettevõtjail tuleb arvestada, et riigi väiksuse tõttu ei ole Eestis mõistlik ega võimalik pakkuda kõikvõimalikke katsete tegemise võimalusi. Vähemalt sertifikaadi saamiseks tuleb Eesti ettevõtetel teha koostööd välismaa laboritega.

Et soodustada Eesti laborite ja ettevõtete koostööd, tuleb organisatsioonidel, kes pakuvad katsete tegemiseks vajalike tingimuste loomiseks toetust, vaadata üle toetatavate seadmete kasutamise tingimused. Samuti tuleks leevendada koostööd takistavaid piiranguid.

Puidutööstuse konkurentsivõime arendamise klastri tegevusi toetab Euroopa Regionaalarengu Fond Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse klastrite arendamise programmi kaudu.