Käesolevas töös on analüüsitud tööturuteenuste osutamise praktikaid Eestis, keskendudes Töötukassa poolt registreeritud töötutele pakutavatele teenustele. Fookuses olid eelkõige mitte-eestlastest töötud (eesti keelest erineva muu peamise suhtluskeelega inimesed) ning referentsgrupina eestlastest töötud. Mitte-eestlaste sihtrühm on antud uuringu raames ja kasutatud andmestikust tulenevalt defineeritud kui eesti keelest erineva muu peamise suhtluskeelega isikud. Analüüsi aluseks on Töötukassa andmestik, mis koondab endas 2015. ja 2016. aastal Ida-Virumaa ja Harjumaa Töötukassa osakonnas arvel olevate töötute anonümiseeritud andmeid. Uuringu tulemuste tõlgendamisel tuleb silmas pidada, et andmestiku eripärast tulenevalt on analüüsi aluseks võetud ainult need arvel olnud töötud, kellele on osutatud vähemalt üht tööturuteenust. Töö raames viidi läbi ka teiste riikide tööturuteenuste praktikate analüüs ning saadud tulemusi täiendati kolme fookusgrupi intervjuuga.

Analüüsi tulemused näitavad, et Töötukassasse arvel olekule liikumine, teenuste kasutamine ning arveolekult lahkumine on eestlaste ja mitte-eestlaste sihtrühma omavahelises võrdluses mitmes aspektis erinev. Näiteks on muu suhtluskeelega arvel olijate seas oluliselt rohkem riskirühma kuulujaid (sh eesti keele mitteoskamise riski arvestamata), nende töötusperiood on keskmiselt pikem, neil võtab kauem aega esimesse teenusesse sisenemine ning nad kasutavad tõenäolisemalt teenuseid nagu näiteks tööpraktika ja tööklubi, vähem tõenäolisemalt aga teenuseid nagu näiteks tööalane koolitus ja karjäärinõustamine.

Samuti esineb suuri erinevusi kahe vaatluse all oleva regiooni vahel (Harjumaa ja Ida-Virumaa), kusjuures mitmetel juhtudel on erinevused regioonide vahel suuremad kui erinevused kahe rahvusrühma vahel ühe regiooni siseselt – näiteks Ida-Virumaa töötud kasutavad tõenäolisemalt peaaegu kõiki uuringus analüüsitud teenuseid, v.a. tööotsingu töötuba ja tööklubi, Ida-Virumaa töötud sisenevad keskmiselt kiiremini tööalase koolituse teenusesse, aga aeglasemini tööotsingu töötuppa. Samal ajal ennustab pärast teiste tegurite mõju kontrollimist töötusperioodi pikkust ja pikaajaliseks töötuks jäämist eelkõige suhtluskeel, kuid mitte regioon, mille mõju ei ole pärast teiste tegurite kontrollimist enam statistiliselt oluline. Sellised tulemused viitavad asjaolule, et mõlemad – nii Töötukassas registreeritud isiku peamine suhtluskeel kui ka arvele võtmise regioon – mõjutavad vastava isiku töötuna arvel olekut, perioodi ja teenuste kasutamist.