Balti Uuringute Instituudi pressiteade 01.06.2016

EL Põhiõiguste Amet kiidab Eesti edusamme lastekaitse vallas, kuid taunib võõrapelgust ja soolist palgalõhet

Sel nädalal ilmus Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) aastaaruanne, mille mitmes teemapeatükis leiab mainimist ka Eesti. Nii pälvib Eesti taas negatiivset tähelepanu kui Euroopa suurima soolise palgalõhega riik, samuti kritiseeritakse kasvava võõrapelguse ilminguid Eesti poliitikute sõnavõttudes. Samal ajal tunnustatakse Eesti samme lastekaitse valdkonnas, mille heaks näiteks on riikliku elatisraha fondi loomine üksikvanemaga peredele. EL Põhiõiguste Ameti iga-aastane aruanne võtab kokku EL liikmesriikide arengud erinevates valdkondades, nagu võrdõiguslikkus, võõraviha ja sallimatus, infoühiskond, eraelu puutumatus ja andmekaitse, laste õigused jpm.

Tänavuse aruande peateemaks on rändekriis. Eelmisel aastal otsis Euroopa Liidust varjupaika üle miljoni inimese. Sellega seoses täheldatakse rassistlike ja võõravihast kannustatud vahejuhtumite sagenemist paljudes liikmesriikides. Enim on neist puudutatud islami- ja juudiusuliste kogukonnad üle Euroopa. Märgatav on ka moslemitega seotud negatiivsete stereotüüpide kasv poliitilises retoorikas, sealhulgas Eestis. Samuti on Eestis jätkuvalt probleemiks vihakuritegude registreerimine. Äsja sel teemal välja antud uuringus leidis põhiõiguste amet, et kuniks karistusseadustik ei käsitle vihakuritegusid eraldi kuriteoliigina, jäävad paljud eelarvamusest motiveeritud kuriteod Eestis uurimata. Samuti märgitakse, et vaatamata registreeritud juhtumite vähesusele on vihakuritegude tegelik arv ja mõju inimõigusorganisatsioonide sõnul tugevalt alahinnatud.

Eestit mainitakse ka soolise palgalõhe kontekstis, mida aruanne hindab Eurostati andmete põhjal Euroopa Liidu keskmisest ligi poole suuremaks. Kui keskmiselt teenivad Euroopa naised iga töötatud tunni kohta meestest 16% vähem, siis Eestis on naiste brutotunnitasu meeste omast ligi 30% väiksem. Euroopa väikseim palgalõhe on aga Sloveenias, kus palgaerinevus on kõigest 3%.

Samal ajal pälvib Eesti kiidusõnu edusammude eest lapse õiguste valdkonnas. Heade näidetena mainitakse riikliku elatisraha fondi loomist üksikvanemaga peredele, noori internetiohtude eest hoiatavat algatust „Targalt internetis“ ning seadusemuudatusi, mis tagavad haavatavas olukorras lapsohvritele kohtumenetlustes senisest parema kaitse. Samuti tõstetakse esile tööandjatele suunatud toetusmeetmeid noorte tööhõive suurendamiseks.

Aruandega saab põhjalikumalt tutvuda ameti kodulehel: http://fra.europa.eu/en/publication/2016/fundamental-rights-report-2016.
Sealsamas on kättesaadav ka hiljutine vihakuritegude uuring: http://fra.europa.eu/en/publication/2016/ensuring-justice-hate-crime-victims-professional-perspectives.

EL Põhiõiguste Amet pakub tõenduspõhist nõu Euroopa Liidu ja liikmesriikide otsustajatele, et aidata muuta põhiõiguste arutelu ja poliitikakujundamist teadmistepõhisemaks. Ameti uurimisvõrgustiku Eesti koordinaator on Balti Uuringute Instituut, kelle eksperdid panustasid koostöös Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS, Tartu Ülikooli ja teiste oma ala ekspertidega ka käesoleva aastaaruande valmimisse.

Lisainfo:

EL Põhiõiguste Amet
media@fra.europa.eu
+43 1 580 30 642