PRESSITEADE

05.03.2014

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet: naistevastane vägivald on suures osas varjatud

Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) läbiviidud uuringust selgus, et Euroopa Liidu naistest on sattunud psühholoogilise vägivalla ohvriks pea iga kolmas ning füüsilise või seksuaalse vägivalla ohvriks iga viies. Samas vaid väga vähesed vägivallajuhtumid jõuavad korrakaitsjateni, mistõttu naistevastane vägivald jääb enamasti varjatuks ning ei kajastu ka ametlikus statistikas.

FRA täna avaldatud uuringus naistevastase vägivalla ulatuse kohta Euroopa Liidu liikmesriikides analüüsiti naiste kogemusi füüsilise, seksuaalse ja psüühilise vägivallaga, sealhulgas koduvägivalla, jälitamise, seksuaalse ahistamise ning lapsepõlves kogetud vägivalla kohta. Samuti vaadeldi uute tehnoloogiate rolli naiste vägivallakogemuses. Uuringu näol on tegemist valdkonna kõige laiaulatuslikuma uuringuga Euroopa Liidus ja ka maailmas, kus osales kokku 42 000 naist, sealhulgas 1500 eestlannat.

Naistevastase vägivalla juhtumid on sagedasemad Põhja-Euroopas kui Lõuna-Euroopas. Vastuste alusel selgus muuhulgas:

  • 33% naistest oli pärast 15.eluaastat kogenud füüsilist ja/või seksuaalset vägivalda. 33% tähendab kokku 62 miljonit naist kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides.
  • 22% oli kogenud partneri füüsilist ja/või seksuaalset vägivalda.
  • 5% küsitletud naistest oli vägistatud. Ligi kümnendik naistest, kes on kogenud seksuaalset vägivalda kellegi muu kui partneri poolt märkisid, et kõige raskemas juhtumis osales mitu ründajat.
  • 43% naistest oli kogenud praeguse või endise partneri poolt mingis vormis psühholoogilist vägivalda, näiteks teiste ees alandamist, kodust lahkumise keeldu või koju lukustamist, sundi vaadata pornograafiat ja vägivallaähvardusi.
  • 33% naistest oli lapsepõlves kogenud täiskasvanu füüsilist või seksuaalset vägivalda. 12% oli lapsepõlves kogenud seksuaalset vägivalda, kusjuures pooled juhtumitest panid toime nende naiste jaoks tundmatud mehed. Need väärkohtlemise vormid seisnevad tavaliselt selles, et täiskasvanu näitab oma suguelundeid või puudutab lapse suguelundeid või rindu.
  • 18% naisi oli pärast 15.eluaastat jälitatud ja 5% oli seda kogenud küsitlusele eelnenud 12 kuu jooksul. see teeb kokku 9 miljonit naist. 21% jälitatud naistest märkisid, et jälitamine kestis kauem kui kaks aastat.
  • 11% naistest oli kogenud kohatuid lähenemiskatseid sotsiaalmeedias või saanud seksuaalse alatooniga e-kirju või lühisõnumeid. Noortest naistest (18–29a) on sellise küberahistamise ohvriks langenuid aga koguni 20%.
  • 55% naistest oli kogenud mingis vormis seksuaalset ahistamist. 32% kõigist seksuaalse ahistamise ohvritest märkisid, et nende ahistajaks oli ülemus, kolleeg või klient.
  • 67% ei teatanud isegi kõige raskemast partneri rünnakust politseile ega mõnele muule organisatsioonile.

Uuringu kohaselt on Eestis naised alates 15. eluaastast enim kokku puutunud psühholoogilise vägivallaga, mida on enda sõnul kogenud tervenisti 50% küsitletud naistest, ning mis on märkimisväärselt kõrgem Euroopa keskmisest (43%). Kõige rohkem on psühholoogilise vägivallaga naised kokku puutunud aga Lätis ja Taanis (kuni 60% ulatuses), kõige vähem Hispaanias (33%) ja Iirimaal (31%). Partneri poolset psühholoogilist väljapressimist või laste kasutamist väljapressimise vahendina  on Eestis kogenud 10% uuringus osalenud naistest, mis on veidi üle Euroopa keskmise (8%). Füüsilise või seksuaalse vägivallaga on alates 15. eluaastast kogemusi igal kolmandal Eesti naisel, mis on samaväärne Euroopa keskmise tasemega. Kõige rohkem füüsilise ja seksuaalse vägivallaga on naised kokku puutunud Taanis (52%) ja Soomes (47%) ning kõige vähem Austrias (20%) ja Poolas (19%). Viimase 12 kuu jooksul on füüsilise või seksuaalse vägivallaga kokku puutunud 5% Eesti naistest.

Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti sõnul õõnestab vägivald naiste vastu nende põhiõiguseid nagu eneseväärikus, sooline võrdõiguslikkus ning juurdepääs õigusemõistmisele. Võitluses naistevastase vägivallaga ei piisa üksnes Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide pingutustest, vaid probleemiga tuleb tegeleda mitmes valdkonnas ja mitmel tasandil, seda näiteks nii tööandjate, terviseedendajate, internetiteenuse pakkujate kui ka teiste poolt. Lisaks andmete analüüsile esitatakse raportis ka järeldused ja ettepanekud praeguse olukorra parendamiseks. Uuringuaruanne on kättesaadav FRA kodulehel:

http://fra.europa.eu/en/press-release/2014/violence-against-women-every-day-and-everywhere

Lisainfo:
FRA meediaüksus
E-post:
media@fra.europa.eu
Tel +43 1 58030-642