Balti Uuringute Instituut (IBS) esitas omapoolsed ettepanekud Narva venekeelsete noorte kaasamise ja osaluse suurendamiseks läbi sihitud lõimumistegevuste. Ettepanekud baseeruvad IBS poolt 2012. a. aprillis läbi viidud küsitlusel ja kohtumistel Narva gümnasistidega.

Eesti lõimumiskava 2008-2013 üheks aluspõhimõtteks on kõigi elanike kaasamine ühiskonna arendamisse, kuna edukas lõimumine eeldab, et igal Eesti püsielanikul on võimalus aktiivselt osaleda demokraatliku ühiskonna arendamises ühiskonnaelu kõikidel tasemetel. Aktiivne osalemine nii riiklikul kui kogukonna tasandil muuhulgas eeldab suurenenud kodanikuaktiivsust samas kui vähene kodanikuaktiivsus, mis on seni olnud probleemiks nii eest- kui venekeelsete elanikegruppide hulgas, kasvatab isoleeritust ja nõrgendab kuuluvuse ja turvatunnet. Eesti lõimumispoliitika üheks põhimõtteks on ka piirkondlikest iseärasustest või sotsiaalsest eemaldumisest tingitud rahvusliku ja kultuurilise kapseldumise vältimine. Narva linn oma geograafilisest ja keelelisest eraldatusest tingitud probleemide tõttu peab kujunema Eesti lõimumispoliitika üheks fookuskohaks. Lõimumisprobleemide seas on eriti oluline just pealekasvava Narva noorte põlvkonna kapseldumise vältimine. Narva noorte kodanikuaktiivsus nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil vähendab isoleeritust, suurendab lõimitust ning ühiskondlikku sotsiaalset sidusust ja see omakorda tugevdab demokraatliku süsteemi.

Senises lõimumispoliitikas on venekeelsete noorte kaasatuse suurendamiseks keskendutud peamiselt kahele tegevusele – esiteks eesti keele õpetamisele ja teiseks kultuuride erinevuste ja mitmekultuurilisuse mõiste teadlikkuse tõstmisele ja sallivuse suurendamisele nii eest- kui venekeelsete noorte hulgas. Lisaks on väikeses mahus tõlgitud ka noorsootöö materjale vene keelde ja finantseeritud projekte, mis tutvustavad Eesti ajalugu ja kultuuri. Peaaegu täielikult aga puuduvad rakendusplaanidest tegevused, mis arendaksid noorte teadmisi demokraatiast, põhiõigustest ja ühiskondlikust ning poliitilisest osalemisest. Tegemist on aga teadmiste ja teadlikkusega, mis on vajalik demokraatlikus süsteemis aktiivseks ja osalevaks kodanikuks kujunemisel. Ida-Virumaa ja eelkõige just Narva venekeelsete noorte isoleerituse vähendamiseks ei ole aga suunitletult kujundatud ühtegi rakendusmeedet.

Käesolevad poliitikasoovitused keskenduvad Narva noorte teadmiste ja teadlikkuse suurendamisele ning kodanikuaktiivsuse arendamisele läbi riikliku lõimumispoliitika ja ka kohaliku võimu tegevuste. Poliitikasoovitused põhinevad Narva gümnasistide hulgas läbiviidud küsitlusel (aprill 2012) ja Narva noorte kodanikepaneeli kohtumistel (mai 2012).

Poliitikasoovitused riikliku lõimumispoliitika meetmete arendamiseks:

  • toetada meetmeid (projekte), mis parandavad Narva noorte teadlikkust poliitikast, poliitilisest ja ühiskondlikust osalusest ning kaasamise vormidest. Näitena noored tulid kodanikepaneeli arutelul välja ideega poliitikaklubi loomiseks Narvas.
  • arendada Narva noorteorganisatsioonide koostööd teiste Eesti piirkondade noorteorganisatsioonidega ja kodanikeühendustega eesmärgiga suurendada Narva organisatsioonide tegevussuutlikkust ja oskusi. Näitena noored tulid kodanikepaneeli arutelul välja ideega luua Narva MTÜdele mentorite programm, mille kaudu tugevad kodanikeühendused Eesti teistest piirkondadest hakkaksid Narva organisatsioonidele mentoriteks. Narva organisatsioonide suutlikkuse kasvu ja koostööd teiste Eesti piirkondade organisatsioonidega saab arendada ka läbi projektikonkurside kus on toetuse saamisel tingimuseks Narva partnerorganisatsiooni kaasamine.
  • luua senisest rohkem võimalusi vabatahtlikuks tegevuseks ka venekeelsetele noortele Ida-Virumaal ja Narvas ning toetada tegevusi, mis teavitavad ja propageerivad vabatahtlikku tegevust Ida-Virumaa venekeelsete noorte hulgas. Oluline on toetada vabatahtliku tegevust poliitikas, sh riigi- või linnavõimu teostamises (mitte üksnes parteilises tegevuses), mis suurendaks noorte osalemist poliitikate kujundamises ja teadmisi ning teadlikkust poliitilisest osalusest.
  • suuremat tähelepanu on vaja pöörata põhiõiguste õpetamisele nii õppekava alusel koolides kui ka mitteformaalse hariduse tegevuste raames. Teadlikkus põhiõigustest on kodanikuaktiivsuse üks oluline alustala.

Ettepanekud edastati osalusveebis “Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ koostamise ettepanek” avaliku konsultatsiooni juurde.