Välismaal elavatele rahvuskaaslastele on Eesti riigi tugi väga oluline ning rahvuskaaslaste programm ja selle raames läbiviidud senised tegevused on olnud tulemuslikud, sest võimaldavad suuremal arvul Eesti päritolu lastel õppida oma emakeelt, näitab programmi mõju-uuring.

Rahvuskaaslased ise peavad kõige olulisemaks programmi neid tegevusi, mis aitavad inimestel füüsiliselt eesti keele ja kultuuri keskkonda tulla: Eestis õppimine, praktika Eesti ettevõtetes, noorte keele- ja kultuurilaagrid jms. Eesti keele oskus on väliseesti lastele ja noortele oluline identiteedi kujundamiseks ja loob ka eelduse tihedamaks suhtluseks siin elavate sugulastega ning annab parema võimaluse siduda end tulevikus Eestiga.

Programmi peamine sihtrühm on taasiseseisvumise ja ELiga liitumise järel Eestist lahkunud inimesed, kelle hulgas on palju noori ja lapsi. Eesti laste arv välismaal on viimase viie aasta jooksul kasvanud, mistõttu on suurenenud ka nende õpetuskohtade arv, kes Eesti riigilt tuge ootavad. Ministeeriumile teadaolevalt õpib 2015/2016. õppeaastal välismaal eesti keelt 3500 last. 2011/2012. õppeaastal oli vastav arv 1700.

Oluline sihtrühm, kellele on seni vähe tähelepanu pööratud, on Eestisse tagasipöördujad ja nende lapsed. Tagasipöördumistoetuse maksmise kõrval peetakse väga oluliseks ka nõustamist, mis aitaks peredel ja lastel Eesti ühiskonnas paremini toime tulla. Näiteks ootavad tagasipöördujad rohkem tuge sobivate töökohtade ning lastele kooli- ja lasteaiakohtade leidmisel.

Tutvu uuringuaruande ja infograafikaga siin.

  • Uuringu koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskus RAKE ja Balti Uuringute Instituut.
  • Uuringu käigus viidi programmi sihtrühmade hulgas läbi veebiküsitlus, millele vastas 747 rahvuskaaslast, ja üldküsitlus, millele vastas kokku 1161 rahvuskaaslast. Lisaks tehti dokumendianalüüs, fookusgrupi intervjuud ja 62 süvaintervjuud.
  • Rahvuskaaslaste programmiga toetab Eesti riik välismaal elavaid eestlasi järjepidevalt alates 2004. aastast. Väljaspool Eestit elab hinnanguliselt 150 000 – 200 000 rahvuskaaslast.