29.05.2017.

Eestis on aastas tuhandeid kohtuasju, milles osalevad lapsed. Homme esitletavas uuringus „Lapsesõbralik õigusemõistmine: õigussüsteemis/menetluses osalevate laste vaatenurk ja kogemused“ rõhutatakse vajadust arvestada õigusemõistmisel rohkem laste tunnetega ning pöörata nii eeluurimise kui kohtumenetluse ajal rohkem tähelepanu laste kaitsmisele.

Uuring tõi välja, et peamised lastega seonduvad probleemid õigusmõistmisel puudutavad ühtse ja lapsesõbraliku praktika puudumist ning lastega tegelevate isikute kohati väheseid teadmisi laste kohtlemisest.

Lapsed osalevad õigusemõistmises nii ohvri kui tunnistajana juhtumites, mis nende elu väga sügavalt mõjutavad – näiteks perevägivalla või hooldusõiguse protsessides. Uuringust selgus, et laste kogemused eeluurimise ja kohtumenetluse ajal erinevad üksteisest märkimisväärselt. See tuleneb nii juhtumite eripalgelisusest kui lastega menetluse käigus kokku puutuvate spetsialistide erinevatest töövõtetest.

„Loomulikult leidub Eestis suurepäraseid oma ala professionaale, kes kohtlevad lapsi suure austusega, omavad laialdasi teadmisi lapsesõbraliku õigusemõistmise võtetest ning teavad, kuidas vajalikud toimingud läbi viia selliselt, et see last võimalikult vähe traumeeriks. Kahjuks ei oska aga kõik ametiisikud vähendada laste vaimset pinget ja toetada neid nii kohtumenetluse eel, ajal kui järel,“ nentis Balti Uuringute Instituudi analüütik Ingi Mihkelsoo.

Enamik uuringu käigus intervjueeritud lapsi tõi välja asjaolusid, kuidas menetlejad on niigi raske protsessi nendele veel stressirohkemaks muutnud.  Näiteks esines juhtum, kui vormis ja ametiautoga politseinik tuli last üle kuulama kooli. Kuigi politseinik lähtus parimatest kavatsustest, eeldades, et lapse tavapärases keskkonnas rääkimine on lapsele vähem traumeeriv kui politseiosakonda kutsumine, tähendas see lapsele, et nii õpetajad kui teised õpilased hakkasid toimuva vastu huvi tundma, nentis uuringu kaasautor, Tartu ülikooli sotsiaalpoliitika dotsent Judit Strömpl. Ka tuli ette juhtumeid, kus menetluses tunnistajana osalenud last koheldi kui potentsiaalset süüdlast; või ei teatatud lapsele menetluse lõppemisest, mistõttu laps elas pidevas stressis, kartes iga päev kutset politseisse.

Uuring tõi välja, et raskete ja last sügavalt puudutavate teemade puhul on lapsele oluline, et temaga tegeleks kogu protsessi jooksul üks või paar inimest, keda laps saaks tundma ja usaldama õppida – võõrastega raskel teemal rääkimine on lapsele sageli äärmiselt stressirikas ja traumeeriv.

Samuti saaks laps sel juhul pidevalt talle vajalikku infot: miks mingit toimingut sooritatakse, mida temalt tahetakse ja mis edaspidi juhtuma hakkab.

Lapsesõbraliku õigusemõistmise uuring viidi läbi kokku kümnes Euroopa Liidu riigis, Eestis teostas uuringu Balti Uuringute Instituut (IBS) Euroopa Liidu põhiõiguste ameti (FRA) eestvedamisel.

Uuringus keskenduti lastele, kes osalevad protsessides kas tunnistaja, ohvri või muu osalisena nii kriminaal- kui tsiviilprotsessides. Eestis kirjeldas oma kogemust 29 last vanuses 10–14 eluaastat.

Laste kogemusi ja vaatenurka tutvustava uuringu näol on tegemist jätkuva 2012. aastal Balti Uuringute Instituudi, poliitikauuringute keskuse Praxis ja Eesti Inimõiguste Keskuse läbi viidud uuringule, mis käsitles lastega kohtumenetluses kokku puutuvate spetsialistide kogemusi ning mille tulemused avalikustati 2015. aastal.

HEA AJAKIRJANIK! Oled oodatud uuringu esitlusele homme, 30. mail kell 13-16 justiitsministeeriumisse (Tõnismägi 5a, Tallinn). Ürituse ajakava on siin.

Kontaktid:
Ingi Mihkelsoo, Balti Uuringute Instituut (ingi@ibs.ee, 525 8702),
Dagne Mihkels, justiitsministeerium (dagne.mihkels@just.ee, 513 5506)