Välismaalastel aitaks kiiremini kohaneda info parem kättesaadavus

Eestisse asuvate välismaalaste paremaks kohanemiseks on tarvis lihtsustada neile vajaliku info kättesaadavust ja tõhusat kohanemisprogrammi.

Siseministeerium tutvustas täna uuringut „Uussisserändajate kohanemine Eestis: valikud ja poliitikaettepanekud tervikliku ja jätkusuutliku süsteemi kujundamiseks“, milles intervjueeritud välismaalased ning neid värbavad organisatsioonid juhtisid tähelepanu raskustele olulise praktilise ja riigi toimimist tutvustava info hankimisel ning riigi senisele tagasihoidlikule rollile kohanemise soodustamisel.

Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja Ruth Annuse sõnul kinnitas uuring mitme juba töös oleva tegevuse vajalikkust ehk näitas, et välismaalaste kohanemise soodustamiseks liigutakse õiges suunas.

„Töötame sel aastal välja uussisserändajatele mõeldud kohanemisprogrammi, mille raames saavad Eestisse kolinud välismaalased koolitusi näiteks siinseist töö-, ettevõtlus- ja õppimisvõimalustest ning baastasemel eesti keele õpet. Lisaks kavandame välismaalastele mõeldud infoväravat“ ütles Annus. „Tegutseme selle nimel, et luua rännet toetav terviklik ja efektiivne tugisüsteem, et muuta kohanemine uussisserändajatele võimalikult mugavaks ja meelitada siia kõrgelt haritud töötajaid.“

Uuring näitas, et tarvis on parandada infovahetuse ja koostöö kvaliteeti nii kohalikul (ülikoolid, tööandjad, kohalikud omavalitsused, Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus- ja migratsioonibürood jne) kui riiklikul tasandil (katusorganisatsioonid, ministeeriumid jne). Samuti tuleb tõsta tööandjate teadlikkust ja valmisolekut värvata Eestis kõrghariduse omandanud välismaalaseid, kes on siin juba kohanenud ja annaksid tööturule lisandväärtust.

„Kohanemist soodustavaid teenuseid peetakse tänapäeval investeeringuks, mis võimaldab uussisserändajatel uues ühiskonnas aktiivselt osalema ja panustama hakata koheselt pärast riiki saabumist,“ lausus Annus. „ Uuringus analüüsitud teiste riikide praktikatest saame õppida, kuidas rännet ja kohanemist paremini korraldada ning seeläbi Eesti kuvandit veelgi parandada.“

Uuring tõi esile, et Eesti hea kuvandi hoidmisel tuleb tähelepanu pöörata ka selliste väljendite ennetamisele, mida välismaalased võivad tajuda solvanguna või isegi vihakõnena. Kuigi kokkupuuted vihakõnega on harvad ja see pole põhjus, miks Eestisse ei tulda, võib see olla põhjuseks riigist lahkumiseks.

Annuse sõnul on märkimisväärne, et mitmetel Eesti tööandjatel ja teadusasutustel on toimivad tugiteenused välismaalaste kohanemise toetamiseks olemas. „Keskne roll välismaalase kohanemisel jääb ka edaspidi värbavale organisatsioonile, kuid suurendame riigi toetavat rolli,“ lisas ta. “Uuringus nimetati mitmeid näiteid riigi võimalikust panusest, näiteks vajadus keskenduda info kättesaadavuse parandamisele, teenuste mugavamaks arendamisele ja tervikliku talendipoliitika väljatöötamine.”

Uussisserändajaks loetakse legaalselt Eestisse sisserännanud välismaalast, kes on riigis viibinud vähem kui viis aastat.

Uuringu viis läbi Balti Uuringute Instituut koostöös HeiVäl Consultinguga. Uuringu algatasid Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Justiitsministeerium. Uuringu juhtkomisjonis osalesid ka Haridus- ja Teadusministeerium ning Kultuuriministeerium. Uuring viidi läbi Riigikantselei tarkade otsuste fondi toel, mida rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.

Uuringu lõpparuande ja lühikokkuvõtetega saab tutvuda siin.