Tuleviku aed ehk toidusalu

Kas teadsid, et üks hästi rajatud aed võib toita mitte ainult sind ja su peret, vaid ka sinu lapselapsi ning loomi ja linde? Kujuta ette paika, mis kasvab ja õitseb aastakümneid, kus inimene ei pea igal kevadel nullist alustama, vaid loodus ise hoiab tasakaalu ja elu käimas. Sellist aeda kutsutakse toidusaluks. See on metsasarnane kooslus, kus puud, põõsad, ürdid, pinnakattetaimed ja isegi seened moodustavad elava ja isemajandava süsteemi, mis pakub rikkalikku saaki ning rõõmu aastateks.

Balti Uuringute Instituut loob, arendab ja testib koos Hispaania, Portugali ja Itaalia partneritega kaheaastase projekti raames kogukondliku toidusalu mudelit.

Mis on toidusalu?

Toidusalu on inimese loodud metsaaed, mis matkib looduslikku ökosüsteemi. Erinevalt klassikalisest peenramaast või monokultuursest viljapuuaiast on toidusalu mitmekihiline ja liigirikas. Toidusalu on metsa imiteeriv kooslus, mis koosneb üksteisele järgnevatest tasanditest ehk rinnetest. Oluline on kasvatada eri kõrgustel taimi. Rinnetesse jaotus võib olla paiguti veidi erinev, ent üks enimlevinud jaotusi on niisugune:

vanad kõrged puud, sh näiteks vanad õunapuud;
madalamad puud, näiteks viljapuud;
põõsad, nagu tikrid, sõstrad, söödav kuslapuu, kontpuu, sarapuu (mille oksi saab kasutada ka käsitööks) või läätspuu, mis seob mulda lämmastikku;
ronitaimed, näiteks humal või viinapuu;
rohttaimed, mis pakuvad toitu putukatele, tolmeldajatele ja inimestele;
juurviljad, näiteks porgand, peet ja redis;
pinnakattetaimed, mis hoiavad niiskust, näiteks metsmaasikas.

Nii kasutatakse ära kogu ruum juurtest kuni võrade tipuni.

Sarnast lähenemist on troopilistes koduaedades kasutatud juba tuhandeid aastaid.

Euroopasse jõudis idee 1980ndatel koos permakultuuri liikumisega. Eestis on toidusalusid samuti vähehaaval varemgi tehtud, aga laiemat teadmist on vähe.

Toidusalu on rohkemat kui kogukonnaaed

Toidusalude eripära peitub eelkõige põhimõttes. Esiteks on siin au sees mitmekesisus. Erinevad taimed ei kasva kõrvuti juhuslikult, vaid täiendavad ja kaitsevad üksteist. Taimed ei loo sobivaid tingimusi üksnes iseendale ja naabritele, vaid valmistavad pinnast ette ka järgmistele liikidele, näiteks neile, kes vajavad mullas rohkem õhku. Samuti aitavad nad tuua niiskust mullasügavustest ülespoole.

Oluline roll on ka mulla viljakusel. Toidusalus ei künta ega kaevata maad igal kevadel, vaid mulda hoitakse viljakana multši ja kompostiga. Nii saab sealne elustik rahulikult oma tööd teha ja tasapisi rikkust koguda.

Toidusalude aluseks on enamasti mitmeaastased taimed, seega ei kuulu porgand ja kartul klassikalise toidusalu koosseisu, kuigi paljud poetavad salusse neidki. Toidusalude olemus eeldab ka unustuse hõlma vajunud, vanarahva seas hästi tuntud taimede taas kasutusele võtmist, näiteks umbrohuks peetavate taimede pealseid või juuri. Samuti on toidusalude rajamisel oluline pikaajaline plaan: kui peenralt saab saaki juba samal aastal, siis toidusalus valmib suurem rikkus alles aastate pärast. Ent see, mis alguses tundub aeglane, tasub end hiljem kuhjaga ära, sest hästi rajatud süsteem võib toita terveid põlvkondi.

Toidusalus ei ole inimene valitseja ega sundija, vaid pigem aednik, kes seab alguses struktuuri paika ja lubab seejärel loodusel oma rada minna. Inimese roll on pigem suunata ja aeg-ajalt tasakaalu hoida, mitte igat sammu ette kirjutada.

Miks on toidusalusid vaja?

2021. aastal avaldatud rahvusvahelises uurimuses toidusalude kohta[i] analüüsiti üle kahesaja algatuse Euroopas ja Ameerikas ning tulemused näitasid, et salud pakuvad palju enamat kui toitu – alates loodusharidusest kuni kogukondade tugevdamiseni.

Toidusalust saab korjata puuvilju, marju, pähkleid, ürte ja köögivilju ning käsitöömaterjale, kuid sama tähtis on nende roll ka loodushariduses ja kogukonna loomises. Linnades ja külades on toidusaludel potentsiaali kujuneda kohtumispaikadeks, kus peetakse töötube, tehakse vabatahtlikku tööd ning õpitakse koos loodust tundma.

Hästi kavandatu ja juhituna võib toidusalu pakkuda ka uusi ärivõimalusi, näiteks värske ja maheda toidu müük otse tarbijatele, lisandväärtusega toodete (teed, tõmmised) tootmine, töötoad ja koolitused või ka konsultatsioonid huvilistele. Just sellised mitmekesised tuluallikad, kombineerituna väiksema tööjõuvajadusega, muudavad toidusalud atraktiivseks ärimudeliks, mis võib olla isegi jätkusuutlikum kui klassikaline põllumajandusettevõtlus.

Toidusalud panustavad ka kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse. Salud aitavad taastada mulda, suurendavad elurikkust, puhastavad õhku ja vett ning leevendavad suviseid kuumalaineid. Mööda ei saa vaadata ka nende ilust: mitmekihiline ja lopsakas aed on lihtsalt kaunis, seal on varju, lõhnu, värve ja alati midagi uut avastada. Kui inimene näeb silmapiiril eri kõrguses ja toonis taimi, mõjub see hästi vaimsele tervisele. Rohke taimestik meelitab aeda ka rohkem linde ning linnulaul aitab hoida sisemist tasakaalu ja tõstab heaolu. Seda kinnitab ka hiljutine uuring, kust selgus, et mida mitmekesisem ja liigirikkam on ümbritsev loodus, seda tugevam on positiivne mõju inimese vaimuseisule[ii].

Eestis on toidusaludel veel üks lisaväärtus: need laiendavad värske ja kodumaise toidu valikut ning pakuvad lastele võimalust oma silmaga näha, kuidas toit tegelikult kasvab. Lisaks aitavad toidusalud mitmekesistada inimeste toidulauda, sest valikusse jõuab rohkem eri liike ja toiduaineid, sealhulgas vanemaid ja vähemkasutatud taimi. See omakorda toetab mikrofloorat ja võib leevendada probleeme, mida tänapäeval seostatakse ühekülgse toitumisega.

Kust võib leida toidusalusid Eestis?

Kuigi toidusalud on Eestis veel populaarsust kogumas, on esimesed julged rajajad juba olemas. Üks näide on Tsirgumäe toidusalu Võrumaal. Seal katsetatakse eri taimede kooskasvatamist, jagatakse teadmisi töötubades ja suvel saadetakse kogukonnale laiali toidukaste.

Üks mitteammendav nimekiri Eesti toidusalude asukohtadest on järgmine: MTÜ Eikellegimaa Luunjal, Türi põhikool, Padise, Kiige talu, Hundiallika retriidi- ja koolituskeskus, Neemi küla Saaremaal. Toidusalusid saab rajada ka linna, nt Tallinna toidusalud leiad siit: https://www.tallinn.ee/et/linnaaiandus/toidusalud.

Mida saaks koos ära teha?

Kuigi sageli räägitakse toidusalust kui kogukondlikust algatusest, on maailmas ka suuri ärilisi toidusalusid, mis toimivad väga tulusalt. Sealjuures on märkimisväärne, et niisugused süsteemid on kujundatud töökindlalt ja reguleerivad end ise, nii et omanikel tuleb lausa mõelda, kuidas töötajatele piisavalt tegevust leida. Mitmekihiline istutamine, püsikultuuride kasutamine ja ökoloogiliste protsesside ärakasutamine vähendavad hooldusvajadust võrreldes tavapõllumajandusega märkimisväärselt.

Toidusalu roll ei piirdu kogukondliku kooskäimise või haridusliku väärtusega. Näiteks Saksamaal tegutsev Waldgarten CSA toidab üle saja pere ja loob hulganisti töökohti. Hollandis müüb üks toidusalu oma saaki otse restoranidele ja näitab, et ka väike krunt võib olla majanduslikult tulus. Brasiilias kasutatakse “süntroopset põllumajandust”, mis ühendab kõrge saagikuse ja ökosüsteemi taastamise.

Toidusaludel on potentsiaal olla atraktiivsed partnerid näiteks tipprestoranidele, mis otsivad kohalikke ja eripäraseid saadusi. Otsesuhtlus tootja ja restorani vahel võiks anda kasvatajatele kindlustunde ning võimaldada katsetusi uute ja põnevate taimesortidega. Lisaks võiksid ärimudeli osaks olla lisateenused, näiteks komposti tootmine või kogukondlik logistikavõrgustik, mis aitab väiketootjate toodangut koondada ja toimetada tarbijateni madala süsinikujäljega.

Tuleviku aed

Toidusalud on midagi enamat kui ainult “aianurgakesed” – need võivad kujuneda majanduslikult elujõuliseks, pakkudes ühtaegu toitu, töökohti ja keskkonnahüvesid. See on märk muutuvast suhtumisest, et me ei pea loodust painutama enda tahte järgi, vaid võime temaga koostööd teha. Samas ei ole idee sugugi uus. Ka Eestis oleme alati kasutanud oma toidulaual metsikuid ja poolmetsikuid taimi: marju, seeni, ravimtaimi. Paljud permakultuuri koolitustel osalejad on tõdenud, et tegelikult on nii nemad kui nende vanavanemad elanud paljuski permakultuuri põhimõtete järgi, seda nii uhkelt nimetamata. Nüüd on tekkinud teadlikkus ja selgem arusaam, miks vanad võtted hästi toimivad.

Toidusalu kui süsteemne ja teadlik mitmekihiline kooslus, kus eri tasandi taimed on kavandatud üksteist toetama, ei olnud meil varem kuigi tuntud, ei kirjeldatud ega õpetatud. Võib öelda, et teatud mõttes on toidusalu tagasipöördumine juurte juurde, ent seekord teadlikumalt, põhjendatumalt ja pikaajalisema visiooniga. See ühendab vana talupojatarkuse ja kaasaegse arusaama ökosüsteemide toimimisest ning loob nii silla mineviku ja tuleviku vahel. Ehk ongi tuleviku aed mitte ainult sirgete vagude ja plastkasvuhoonetega maalapp, vaid väike mets, mis toidab, kaitseb ja inspireerib. Toidusalu on samm parema tuleviku poole.

2025. aastal alanud toidusalude edendamise projekti kohta leiab infot https://www.ibs.ee/projektid/food-forest/. Projektis vastutab IBS toidusalude vajaduse analüüsi eest: uurime osaliste vajadusi, et mõista kitsaskohti ja eelistusi, mis puudutab just toidusalude arendamist ärimudelina ja nende laiemat rajamist. Projekti raames koostatakse mh koolitusmaterjalid toidusalude ja permakultuuri kui intensiivse põllumajanduse alternatiivi teadmiste laiemaks levitamiseks. Lisaks otsitakse võimalusi, kuidas toidusalude rajamist soodustada, sh poliitikasoovituste abil. Piloodina rajatakse toidusalu ka Tallinnasse Mustamäele. Ka kõigisse nendesse tegevustesse panustab IBS üheskoos teiste projektipartneritega.

[i] Albrecht & Wiek, Food forests: Their services and sustainability.

https://foodsystemsjournal.org/index.php/fsj/article/view/985

[ii] Hammoud et al., 2024.