This national report for Estonia and the manual are the outcomes of the EU-wide project “The reality of free movement for young European citizens migrating in times of crisis” that looked into the reality of free movement from the viewpoint of young Europeans (age 25-35) who exercise or plan to exercise this right.
Järjekorras seitsmes integratsiooni monitooring annab ülevaate lõimumisprotsessidest Eesti ühiskonnas ning toob välja erinevate valdkondade peamised positiivsed arengud ning põhilised murekohad.
Uuring annab ülevaate Eesti kohtumenetlustes osalevate laste vaatenurkadest ja kogemustest lapsesõbraliku kohtumõistmise osas.
Uuring näitab, millised on erinevate ohvriabi valdkonnaga seotud asutuste praktikad ohvrite tuvastamisel, kaitsevajaduse hindamisel ning teistesse asutustesse edasi suunamisel.
Balti Uuringute Instituut viis Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi Euroopa Sotsiaalfondist toetatava ja Eesti Töötukassa poolt rakendatava tegevuse „Minu esimene töökoht“ vahehindamise. Tegevus „Minu esimene töökoht“ on […]
Viisime läbi meta-analüüsi uurimaks rahvuspõhist ebavõrdsust Eesti tööturul.
Näitame, et digivõimalusi saab ja tuleb rohkem kasutada noorte kaasamiseks noorsootöö tegevustesse. Vaja on aga ületada mitmeid väljakutseid, sealhulgas vähendada digilõhet noorte ja noorsootöötajate vahel.
Milline on üksikvanema toimetulek ja elukorraldus Eestis ning kuidas toimub ülalpidamiskohustuse täitmine lapse ees?
We conclude that progress is made on the research and innovation strategies for smart specialisation initiatives, but it’s still a bumpy road lying ahead.
Uuring kinnitab, et Eesti õpetajad näitavad küll tugevat poolehoidu kaasaegsele õpikäsitusele, kuid see ei ole koolides veel piisavalt rakendunud. Põhjusteks on täienduskoolituste liigne keskendumine teooriale, kooli füüsiline õppekeskkond ja vajalike õppevahendite puudumine ning suur töökoormus.
Jõuame järeldusele, et programm ja programmist toetatud tegevused on vajalikud, aitamaks rahvuskaaslastel hoida sidet Eesti ja eesti kultuuriga ning talletamaks väliseesti kultuuripärandit. Küll aga on vajalik parandada programmi elluviimise korralduslikku poolt ja turundust väliskogukondade seas.
Eesti lõimumispoliitikad on Kesk- ja Ida-Euroopa esirinnas, kuid teistest arenenud riikidest lahutavad meid kehvad tulemused kodakondsuspoliitika, tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja poliitilise osaluse vallas.