Uuringu eesmärk on kaardistada korteriühistute valmisolek korterelamute rekonstrueerimiseks, peamisi rekonstrueerimist takistavaid barjääre ning sihtrühmade teadlikkust toetustest, rahastusvõimalustest ja rekonstrueerimise kasudest.
Loe rohkemProjekti eesmärk on luua tõenduspõhine alus otsustamaks, kus ja kuidas kasutada Euroopa Liidu eelarveperioodil 2028–2034 rahastamisvahendeid ning millistes olukordades kombineerida neid toetustega. Eelhindamine aitab kaasa sellele, et Eestile kasutada olevad Euroopa Liidu vahendid jõuaksid sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse ja kus nende mõju on suurim.
Loe rohkemProjekti eesmärk on mõista, miks mõned renoveerimislahendused ei loo oodatud mugavustunnet.
Loe rohkemProjekti eesmärk on suurendada inimeste arusaamist EL-i laienemisest, vähendada sellega seotud väärarusaamu ning toetada teadlikumat avalikku arutelu Euroopa tuleviku üle.
Loe rohkemProjekti eesmärk on kaardistada sisserändajatest naiste kokkupuuted soolise vägivalla ja lähisuhtevägivallaga ((L)SV) ja abi leidmise võimalused.
Loe rohkemEesti integratsiooni monitooring analüüsib 2026. aasta seisuga Eesti ühiskonna sidusust peegeldavaid näitajaid, kohanemis- ja lõimumisprotsesse, sh uussisserändajate kohanemist ning toob välja pikaajalisi ühiskonna arengutrende võrdluses varasemate monitooringuperioodidega.
Loe rohkemProjekti BACKTRACK (Building Awareness and Critical Knowledge through Training, Reflection, Action, and Community Knowledge) eesmärk on kultuuriliselt kohandatud ja tõenduspõhiste sekkumiste kaudu edendada elanikkonna vastuvõtlikkust desinformatsioonile.
Loe rohkemProjekti keskne väljund on teaduslikult põhjendatud, kuid praktiliselt rakendatav metoodiline raamistik, mis võimaldab süsteemselt hinnata ettevõtete motivatsiooni, hoiakuid ja takistusi digilahenduste kasutuselevõtul.
Loe rohkemProjekti üldeesmärk on tugevdada rahvusvahelist avalikku arutelu õiglusest Euroopa Liidu digi- ja rändepoliitikas ning tuua kodanike ja sidusrühmade vaated sisuliselt riiklike ja Euroopa Liidu tasandi poliitikalahenduste kujundamisse.
Loe rohkemKultuuri ja demokraatia koostöö uuringu (Culture and Democracy Study and Peer Learning – School/Culture Collaborations for Civic Engagement and Critical Citizenship Education) eesmärk on kaardistada häid koostöönäiteid, analüüsida hetkeolukorda ja toetada riikidevahelist õppimist.
Loe rohkemUuring keskendub täpsemalt sellele, kuidas turvalisuse arenguprogramm tegevuste rakendamisel toimib, millist lisaväärtust see loob ning millised tingimused aitaksid programmi veel tulemuslikumaks kujundada. Samuti töötatakse uuringus välja hindamismetoodika, mis võimaldab hinnata arenguprogrammide mõju tulevikuski.
Loe rohkemProjekti raames on IBSu roll teha 1) kohanemismoodulite koolituste ja materjalide sisuanalüüs ning 2) kohanemisprogrammi vahehindamine. Nende tegevuste raames analüüsitakse kohanemisprogrammi koolituste sisu, kestust, ülesehitust, koolitusmaterjale ja koolituspakkumise mudelit.
Loe rohkemProjekti raames hindab ja selgitab Balti Uuringute Instituut Sidusa Eesti arengukava rakendamise tulemuslikkust, asjakohasust ja tõhusust.
Loe rohkemYAM ehk Youth Aware of Mental Health on rahvusvaheline koolipõhine ennetusprogramm, mis aitab suurendada noorte teadlikkust vaimse tervise teemadest ning tugevdada kaitsetegureid juba enne probleemide väljakujunemist.
Loe rohkemProjekti eesmärk on mõista, kuidas kujuneb inimese individuaalne vastutustunne kriisides tegutsemisel ning millised tegurid aitavad ületada kavatsuse ja käitumise vahet.
Loe rohkemToidusalu projekti eesmärk on arendada kestlikke toidutootmise lahendusi, mis aitavad leevendada kliimamuutusi ja taastada planeedi ökosüsteemi, kahjustamata inimeste toiduvajadusi ja loodusvarade kasutust.
Loe rohkemUuringu eesmärgiks on analüüsida ja parandada vanglate rehabilitatsiooniprotsesside tõhusust ja kinnipeetavate võimalusi ühiskonda reintegreerumiseks.
Loe rohkemUuringu eesmärk on saada ülevaade programmi toimimisest ehk 2024. aastal toimunud tegevustest ning nende esmasest mõjust.
Loe rohkemUuringuga soovitakse kaardistada E+ ja ESK programmides osalenute kogemusi ning saada teada, mil määral ja kuidas on osaluse õpiväljundeid võetud arvesse nende kõrgkooliõpingutes.
Loe rohkemEuroopa Kliimainitsiatiivi (EUKI) rahastatud projekti eesmärk on suurendada madala süsinikuheitega tehnoloogiate eksporti ja kasutuselevõttu ning tagada, et need majandustegevused vastaksid EL-i kliimaneutraalsuse eesmärkidele.
Loe rohkemRETIME uurib, kuidas muuta linnu kliimamuutustele vastupidavamaks ja paranada linnaelanike teadlikkust, võttes arvesse kohalikke riske, strateegiaid ja haavatavate gruppide vajadusi.
Loe rohkemClimaGeni projekti eesmärk on tuua kokku 9 Euroopa linna, et suurendada kliimakindlust ning aidata kaasa vähese süsinikuheitega ja sidusate linnade ja piirkondade kujunemisele.
Loe rohkemUuringu eesmärk on kaardistada psühhosotsiaalse kriisiabi pakkumise hetkeolukord ja koostada ettepanekud, kuidas ulatuslikes kriisides paremini toimida ning kriisiabi kiiremini ja mobiilsemalt pakkuda.
Loe rohkemProjekti eesmärk on selgitada välja taotlejate teadlikkus ja kogemused VÕTA-ga, saada ülevaade VÕTA kasutamise vähesuse põhjustest ning pakkuda parenduskohti ja võimalusi VÕTA kasutamise edendamiseks.
Loe rohkemUuringu eesmärk on mõista määratlemata kodakondsusega Eesti elanike takistusi kodakondsuse taotlemisel ja leida viise kodakondsuse taotlemise soodustamiseks.
Loe rohkemKultuuriministeeriumi tellimusel läbiviidud miniuuring keskendub huvihariduse töötajate töötingimuste ja motivatsiooni analüüsile Eestis.
Loe rohkemUuring selgitab välja, millised on kunsti, tantsu ja muusika erialade järelkasvu süsteemse haridusteekonna tugevused ja nõrkused.
Loe rohkemTallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti tellimusel viib IBS läbi uuringu, et analüüsida alates…
Loe rohkemSee projekt on oluline, kuna annab põhjaliku ülevaate noortekeskuste hetkeolukorrast ja arenguvõimalustest, aidates seeläbi parandada noorsootöö kvaliteeti.
Loe rohkemHoolduspere kasvatab oma kodus teistest vanematest sündinud last. Ta hoolitseb lapse eest…
Loe rohkemSelle uuringu keskmes on riikliku tähtsusega teadustaristu – see on oluline Eesti teadussüsteemile, ühiskonnale ja ettevõtlusele ning selle mõju suurendamiseks on mõistlik seda keskselt plaanida, prioriseerida ja riigieelarvest rahastada.
Loe rohkemProgrammi hindamise eesmärk on analüüsida programmi rakendamise tõhusust ja mõju programmi piirkonnale.
Loe rohkemProgramm toetab ühepoolseid projekte Eesti välispiiri regioonide toetamiseks, projekte on ellu viidud peamiselt Kirde-Eestis, Peipsi järve piirkonnas ja Setomaal.
Loe rohkemIBS uurib käesoleva projekti raames ACF-i toetuste asjakohasust, tõhusust ja tulemuslikkust. See eeldab projektikonkursside struktuuri ning projektide ja nende tulemuste panuse hindamist ja probleemkohtade kaardistamist.
Loe rohkemUuringu eesmärk on saada täiendavaid teadmisi pädevuste arendamisest Euroopa noorteprogrammide raames toimuvate koolituste kaudu, keskendudes eelkõige parendusvõimalustele.
Loe rohkemWork in Estonia (WiE) on 2015. aastal loodud programm, mille ülesanne on tutvustada Eestit kui atraktiivset töötamise ja elamise sihtriiki välismaa spetsialistidele, aidata kaasa välisspetsialistide sisseelamisele Eestis ning tõsta Eesti ettevõtjate teadlikkust välisvärbamisest, eelkõige IKT ja (töötleva) tööstussektori valdkonna ametikohtadele.
Loe rohkemINCREASE projekti eesmärk on arendada eri tüüpi ehitistesse integreeritud päikesepaneele, testida lahendusi erinevates riikides ja aidata kaasa integreeritud päikesepaneelide laiemale kasutuselevõtule. Projektis on kokku 9 pilootprojekti 6 Euroopa riigis, millest üks asub Tartus. Nimelt, Tartu Hansa Kooli külge planeeritakse integreeritud päikesepaneelidega kasvuhoonet, mille disain valmib 3 aasta jooksul koosloome käigus, et lõpptulemus oleks ilus, kvaliteetne ja kõigile sobiv.
Loe rohkemErasmus+ on programm, mis rahastab haridus-, koolitus- ja noortevaldkonna projekte Euroopa Liidus. Programmi eesmärk on arendada riikidevahelist koostööd, avardada õpilaste ja õpetajate silmaringi ning ühendada erinevaid kultuure. Toetust saab taotleda õpirändeks ja koostööprojektideks. Erasmus+ alla kuulub ka Jean Monnet’, mis toetab innovatsiooni, teadmiste jagamist ning Euroopa-teemalist teabevahetust.
Loe rohkemHorizon Europe projekt nimega Herit4Ages töötab välja kasutajakeskseid ja andmepõhiseid energiatõhusaid kaasavaid renoveerimislahendusi kultuuripärandi alla kuuluvate hoonete jaoks. Projekti koordineerib Corki ülikooli kolledž ja sellel on 12 partnerit 8 riigist, Eestit esindab Balti Uuringute Instituut.
Loe rohkemEuroopa Liidu uus finantsinstrumentide turgude direktiiv (MiFID II) ja kindlustustegevuse direktiiv (IDD) nõuavad, et investeerimisfondide ja kindlustustoodete müüjad arvestaksid investeerimissoovituste andmisel keskkonnahoiuga seotud eelistustega. Varasemad uuringud näitavad samas, et keskkonnasõbralike finantstoodete pakkumine jääb mitmetes Euroopa riikides, sh Eestis ja Rumeenias, jaeinvestorite poolsele huvile oluliselt alla.
Loe rohkemProjekti üldeesmärk on toetada Läänemere piirkonna linnu selliste linnatranspordisüsteemide arendamisel, mis on ohutud, juurdepääsetavad, kaasavad, taskukohased, arukad, vastupidavad ja heitevabad.
Loe rohkemUuringu eesmärk on hinnata kahe koolituskursuse – Gordoni õpetajate kooli ja Vaikuseminutite teadliku õpetaja kursuse – elluviimist ja teostatavust, kursuste võimalikku mõju õpetajate sotsiaal-emotsionaalsele pädevusele, kursuste rakendustäpsust ning sotsiaal-emotsionaalse pädevuse arendamist ja kasutamist soodustavaid ja takistavaid tegureid.
Loe rohkemUuringu eesmärgiks on viia läbi 2023. aastal toimunud ministeeriumide ümberkorraldamise protsessi analüüs ja tuua välja selle õppetunnid. Uuringu käigus selgitatakse välja ümberkorraldamise läbiviimise takistused ja edulood ning tehakse ettepanekud sarnaste protsesside läbiviimiseks tulevikus.
Loe rohkemCeMeWE ühendab partnereid Eestist, Lätist, Soomest ja Rootsist. Projekti eesmärk on välja töötada mudel suurendamaks sisserändajatest naiste tööalast konkurentsivõimet. Mudeli eesmärk on aidata neil naistel ületada individuaalseid, koduseid ja ühiskondlikke takistusi.
Loe rohkemKaardistamisega tuvastatakse nii ametlikud kui mitteametlikud kodanikuhariduse tegijad. Kaardistamisega kirjeldatakse, millistele teemadele ja ühiskonnagruppidele kodanikuhariduse tegijad keskenduvad ning uuritakse, kas ja kuidas nad koostööd teevad.
Loe rohkemVeebilehekülg globalestonian.com on infovärav eestlastele välismaal ja üleilmselt mõtlevatele eestlastele Eestis. Uuringu eesmärgiks on mõista paremini, kas välismaal elavad eestlased, kes on portaali olemasolust teadlikud, kasutavad seda ja kuidas.
Loe rohkemIntegratsiooni Sihtasutuse (INSA) poolt rakendatav ja elluviidav keelesõbra programm pakub eesti keele õppijatele hooajalise võimaluse suhtluskeele praktikaks vesteldes vabatahtlike eesti keele mentoritega e-kanalite kaudu või telefoni teel. Läbiviidaval analüüsil on kaks peamist eesmärki: esiteks täidetud andmestike andmete analüüs ning teiseks teiste riikide sarnaste programmide praktikate kaardistamine.
Loe rohkemProgramm eTwinning on lasteaia-, üldharidus- ja kutsekoolide õpetajatele loodud virtuaalne koostöövõrgustik ja platvorm, mis võimaldab õppida nii Eesti kui ka välismaa kolleegidelt, jagada omavahel kogemusi ja osaleda koos õpilastega mitmetes koolidevahelistes õpiprojektides. Käesoleva uuringuga soovitakse teada saada, millised tegurid motiveerivad üldhariduskoolide, lasteaedade ja kutsekoolide haridustöötajaid osalema eTwinning programmis ning millised tegureid nähakse peamise takistusena.
Loe rohkemOn teada, et sisserändajate lapsed kasvavad sageli üles erinevate sotsiaalsete mäluraamide taustal: ühelt poolt selle riigi domineeriv ajaloonarratiiv, kus nad elavad, teiselt poolt nende perekonna päritoluriigi ajaloonarratiiv. Siiski ei ole veel selge, kuidas ajalooliste narratiivide edasiandmine ühelt põlvkonnalt teisele kujundab sisserändajate suhet elukohariigiga ja pere päritoluriigiga. Läbiviidav uuring põhineb põlvkondadevahelise ajaloolise mälu edasikandumise ja teise põlvkonna transnatsionaalsuse ehk hargmaisuse teooriatel ning selle eesmärk on anda panus uurimislünga täitmisesse.
Loe rohkemKaasamine ja mitmekesisus on Erasmus+ programmi 2021–2027 üks läbiv prioriteet, millega tagatakse, et programmiga pakutavad võimalused oleksid kättesaadavad kõigile, ka vähemate võimalustega osalejatele. Selle uuringu eesmärk oli selgitada välja ja suurendada õpirändeprojekte elluviivate haridusvaldkondade töötajate teadlikkust vähemate võimalustega osalejate kaasamisest ning sellega seotud meetmetest õpirändeprojektides.
Loe rohkemUuringu eesmärk on anda ülevaade noorte (vanuserühmas 7–16 eluaastat) enim kasutatavatest e-mängudest ja nende mõjust noorte üldpädevuste arendamisele ning e-mängude potentsiaalsest seostamisest noorsootöös pakutavate võimaluste ja pädevustega nii Eestis kui ka teistes riikides.
Loe rohkemKogu uuringu terviklikuks eesmärgiks on selgitada välja Tartu vene õppekeelega koolide ja lasteaedade õpilaste lapsevanemate suhtumine ja selle suhtumise tagamaad üleminekusse eestikeelsele haridusele, st kaardistada lapsevanemate ootused ja peamised hirmud ning pakkuda vanemate keeleteadlikkuse kasvatamise abil lahendusi hirmude leevendamiseks.
Loe rohkemKui seni on keeleõppe sihtrühmadeks olnud kõik soovijad ja erinevad sihtrühmad, soovitakse lähitulevikus tähelepanu keeleõppe pakkumisel pöörata passiivse keeleoskusega vähelõimunud püsielanikele, pererände põhjustel Eestisse tulnutele ning ajutise kaitse saajatele. Selle uuringu eesmärk on tuvastada, millised on nende kolme rühma eripärad.
Loe rohkemAvatud valitsemise partnerlus (AVP) on rahvusvaheline algatus hea riigi valitsemise edendamiseks maailmas. Avatud valitsemine tähendab võimu teostamist ausalt, läbipaistvalt ja dialoogis kodanikega. Eesti liitus avatud valitsemise partnerlusega 2012. aastal.
Loe rohkemHorizoni Euroopa raames läbi viidava projekti drOp põhieesmärk on integreeritud renoveerimismetoodika (IRM) väljatöötamine, mille eesmärk on muuta sotsiaalelamupiirkonnad kaasavateks ja tarkadeks linnaosadeks.
Loe rohkemArenguseireprojekt uurib, millised tegurid ja trendid mõjutavad andmeühiskonna ja andmemajanduse arengut järgmise 10–15 aasta jooksul ning millised võiksid olla Eesti andmeühiskonna ja andmete valitsemise võimalikud tulevikustsenaariumid aastal 2035. Stsenaariumide põhjal sõnastatakse Eesti andmepoliitika valikute ruum ja peamised otsustuskohad andmevaldkonna edasiseks suunamiseks.
Loe rohkemTagasipöördumine kohustab Eestist lahkuma Eestis kehtiva viibimisaluseta välismaalast, sh tagasilükkava otsuse saanud varjupaigataotlejat või varjupaiga taotlemisest loobunud ja koduriiki tagasi pöörduda otsustanud varjupaigataotlejat. Kõigile neile sihtrühmadele ehk kaitse taotlejatele, saajatele ja tagasisaadetavatele korraldatakse individuaalset nõustamist.
Loe rohkemBalti Uuringute Instituut osaleb Smart Cities Marketplace tugistruktuuris, aidates eelkõige kaasa partnerluse loomise ja 1:1 nõustamisteenustega ning samuti temaatiliste arutelude ja fookusrühmade koordineerimisega. IBS on ka Smart Cities Marketplace’i kohalik kontaktpunkt Eestis.
Loe rohkemNoorsootöö olulisemaks kitsaskohaks on jätkuvalt professionaalse ja motiveeritud töötajaskonna olemasolu ning järelkasv, mille tagamisel on oluline roll motivatsioonil ja töötingimustel. Uuringu eesmärk on muu hulgas välja selgitada noortevaldkonna töötajaskonna suurus ja koosseis.
Loe rohkemSelleks, et parandada Eestisse saabuvate inimeste lõimumist ja suurendada nende heaolu, ning selleks, et Eesti ühiskond oleks oma mitmekesisuses sidus, on oluline pöörata tähelepanu selle sidususe edendamisele ja vastavate tegevuste arendamisele. Seda on Eesti riik oma poliitikaga ka ellu viinud ning olulist rolli mängib selles ELi struktuurivahendite toetatud kohanemis- ja lõimumismeede.
Loe rohkemKolmandate riikide kodanike eesti keele õppesse on panustatud palju nii Eesti riigi eelarvest kui ka rahvusvaheliste projektide kaudu. Keeleõpe peab aga ennekõike lähtuma sihtrühma vajadustest, mida on uuritud mitmete varasemate uuringutega ning mille tulemustega on arvestatud eesti keele õppe arendamisel.
Loe rohkemProjekti laiem eesmärk on tuvastada jäljendatavad, majanduslikult tasuvad lahenduste paketid, mida testida integreerituna linnakeskkonnas ja mille abiga rajada energiapositiivsed naabruskonnad. Projektis on suur rõhk kasutaja-kesksel kaasaval lähenemisel, mis sisaldab ka koosloomet.
Loe rohkemKäesoleva uuringu eesmärgiks on saada põhjalik ülevaade, milline on olnud kaugtöö areng maailmas ning milliseid tööandjatele ja töötajatele suunatud kaugtööd soodustavaid meetmeid ja sekkumisi ning milliste tulemuste ja mõjuga on erinevates riikides rakendatud. Lisaks uuritakse kaugtööga kaasneva mõju kohta laiemalt ning negatiivse mõju maandamise meetmete kohta. Läbivalt arvestatakse nii olukorraga enne COVID-19 pandeemiat kui ka selle ajal.
Loe rohkemProjekti eesmärk on tagada Eestis pikaajalise D-viisa ja lühiajalise töötamise raames saabunud kolmandate riikide kodanikele Eestis töötamiseks ja esmaseks kohanemiseks vajalikud aja- ja asjakohased teadmised.
Loe rohkemUuringu eesmärk Eesti biomajanduse ja selle põhiliste väärtusahelate arengute ja bioressursside kasutamise võimaluste väljaselgitamine, tõstmaks Eesti biomajanduse konkurentsivõimet. Biomajandus hõlmab põllumajandust, metsandust, kalandust, toidu-, kiu- ja paberitööstust ning osaliselt keemia-, biotehnoloogia- ja energiatööstust.
Loe rohkemVabaühenduste Liit ühendab avalikes huvides tegutsevaid vabaühendusi ja töötab selle nimel, et Eestis oleks mõjus kodanikuühiskond, kus inimesed tahavad, saavad ja oskavad osalemise ning koostöö kaudu ühiskondlikke muutusi juhtida.
Loe rohkemUuringu eesmärk on analüüsida erinevate alternatiivsete nikotiinitoodete kasutamist, sh nikotiini- ja tubakatoodete koostarbimise ulatust Eesti elanike, eriti noorte seas, ning saada teada erinevate toodete tarbimise põhjustest, toodete omaduste ning nendega seotud hoiakute ja uskumuste mõjust tarbimisele ning sellest, kuidas info erinevatest toodetest potentsiaalse tarbijani jõuab.
Loe rohkemVaatamata tippkeskuste meetme pikaajalisele rakendamisele ei ole ammendavaid andmeid selle kohta, milline on olnud meetme roll Eesti teaduse arendamisel tervikuna, kuidas on meede mõjutanud tippkeskuste uurimisrühmi ja nende jätkusuutlikkust ning Eesti teaduse konkurentsivõimet. Uuringu eesmärk on tippkeskuste meetme mõju ja tulemuslikkuse hindamine ning selle alusel soovituste tegemine jätkutegevusteks tippkeskustega.
Loe rohkemVahehindamine analüüsib, kuidas EMP ja Norra toetustega rahastatud arenguprogrammid toetavad kohalikke struktuurimuutusi ning lisavad väärtust ELi struktuurifondidele. Hindamist koordineerivad CREDA Consulting ja Blomeyer & Sanz.
Loe rohkemUuringu eesmärk on uurida erinevaid loomemajandusvaldkondi mõjutavaid trende ja töötada nende toel välja arengustsenaariumid ehk tulevikustsenaariumid, mis on oluline vahend tulevikutrendide näitamiseks ja mõtestamiseks. Arengustsenaariumite põhjal kujundatakse poliitikasoovitused loomevaldkondade kestlikkuse tagamiseks, mis on aluseks edasise kultuuripoliitika kujundamisele.
Loe rohkemUuringu eesmärk on leida sotsiaalprogramm(id), mis sobiks kasutamiseks, sh arendamiseks ja/või ajakohastamiseks kinnistes lasteasutustes, vanglates ja kriminaalhoolduses, et toetada abivajavate ja kõrge riskikäitumisega laste positiivset käitumist ja/või vähendada hoiakute, teadmiste või kogemuste kaudu negatiivset käitumist.
Loe rohkemMaastikuarhitekti töö eesmärk on maastiku kui välisruumi ruumilise terviklahenduse väljatöötamine. Maastikuarhitekt loob mugavaid, turvalisi ja huvitavaid maastikuruume – nii elamupiirkondi kui ka puhke- ja mängualasid, nii avalikke linnaruume kui ka privaatseid välisruume eraklientidele.
Loe rohkemUuringu eesmärgiks oli analüüsida REKK 2030 meetmete ning energia- ja kliimapoliitika eesmärkide täitmist toetavate meetmete rakendatavust kohalikes omavalitsustes ja kohalike omavalitsuste võrdlusena.
Loe rohkemUuringu eesmärgiks on hinnata Tartu noorte teadlikkust Tartu Linna Noortevolikogu tööst, selle tulemustest ja rollist linna noorte jaoks.
Loe rohkemUuringu eesmärk on uurida Robotexi suurürituse mõju ja tähtsust, mõista paremini selle korraldust ja arenguvajadusi.
Loe rohkemUuringu eesmärk on anda hinnang ASTRA meetme tulemuslikkusele, mõjule ning rakendamise tõhususele ja kirjeldada rakendamise õppetunde.
Loe rohkemKÜSK arenguhüppe projekti lähtepunktiks on IBSi soov kasvatada oma uuringute ja teiste…
Loe rohkemUuringu eesmärk on uurida välisriikide praktikaid mikrokvalifikatsioonide pakkumise reguleerimisel ja kasutamisel, analüüsida Eesti kutse- ja haridussüsteemi valmisolekut mikrokvalifikatsioone ehk õpiampse pakkuda ning seda, milline mikrokvalifikatsiooni süsteem sobiks Eesti konteksti kõige paremini.
Loe rohkemUuringu eesmärgiks on kohalike omavalitsuste ametnike ja töötajate koolitusvajaduse hindamise analüüs, mis sisaldab ettepanekuid kohalike omavalitsuste personali arendamise valdkonna probleemide lahendamiseks järgneval 5-10-aastasel perioodil.
Loe rohkemKristjan Jaagu stipendiumiprogramm on Haridus- ja Teadusministeeriumi ning sihtasutuse Archimedes (praegu Haridus- ja Noorteamet) koostöös 2002….
Loe rohkemNoorsootöö on üsna lai valdkond, hõlmates noorte (7-26-aastased) nt avatud noorsootöös (noortekeskused), huvihariduses (nt kunsti- või muusikakool), huvitegevuses (nt koolis või noortekeskuses toimuvad ringid või trennid), noortemalevates, laagrites, noorteühingutes ja -osaluskogudes ning projektides tehtavat.
Loe rohkemBalti Uuringute Instituut viib koostöös Tartu ja Tallinna Ülikooli ning Poliitikauuringute Keskusega…
Loe rohkemKäesoleva protsessi raames teostab Balti Uuringute Instituut mõjuanalüüsi Ida-Virumaa roheplaani väljatöötamise käigus…
Loe rohkemRegulaarse liikumisharrastusega tegelevate inimeste arv on kasvamas. 2018. aastal toimunud Eesti elanike…
Loe rohkemUuring keskendub Eesti väliskogukondade uurimisele ja sellel on kaks eesmärki. Esiteks soovime…
Loe rohkemAllthings.bioPRO on fookuses on soodustada biomajandusele üleminekut kaasavalt ja läbi koosloome protsessi.
Loe rohkemAastal 2021 pakub Integratsiooni Sihtasutus (INSA) 500-le kolmandate riikide kodanikule (KRK) eesti…
Loe rohkemKuigi seda on raske kvantifitseerida, on võimalike isikut tõendavate dokumentide pettuste mitmekesisus piiridel reaalsus, mis ohustab nii piiride eest vastutavaid poliitikuid kui ka ELi kodanikke. Praktikute poolt väljendatud vajadustest lähtuvalt on iMARSi konsortsium käivitanud Horisont 2020 projekti, mis parandab passitaotluste ja piirikontrolli operaatorite tegevussuutlikkust, pakkudes nii lühiajalisi ajutisi lahendusi, mis tagavad usaldusväärsed passitaotluste menetlused, kui ka keskmise tähtajaga lahendusi, mis hõlmavad viitamata ja diferentseeritud analüüsi lahendusi, mis võimaldavad eelkõige tuvastada manipuleeritud ja muudetud passipilte ning dokumendipettusi.
Loe rohkemKasvava sisserände tõttu muutub Eesti aina mitmekeelsemaks ja –kultuurilisemaks ning üldhariduskoolides, kuhu…
Loe rohkemSotsiaalne kaasatus ja sidusus tähendab ühiskonnaliikmete aktiivset osalemist ühiskondlikus elus, sealhulgas töötamist,…
Loe rohkemKuigi paljudes sektorites on töökäte puudus üsna terav ja paljud Eestis õppivad…
Loe rohkemAnalüüsi eesmärk on hinnata, kui hästi tugisüsteem aitab kaasa 16–26aastaste mitteaktiivsete noorte tööturul osalemisele ja tööalaste konkurentsivõime suurendamisele.
Loe rohkemUuringu eesmärk on hinnata, kas programmi eraldatud rahalised vahendid põhjustasid positiivseid muutusi programmi piirkonnas või ka sellest väljaspool.
Loe rohkemBalti Uuringute Instituudi tegevuse ühiskondliku mõju kasvu toetamiseks analüüsime arenguvõimalusi sidusrühmade kaasamise praktikas ja kommunikatsioonis ning töötame analüüsitulemuste põhjal välja kaasamis- ja kommunikatsioonivõimekuse arendamise tegevuskava.
Loe rohkemHindamise eesmärk on saada teada, kuidas koolid näevad kogukonnapraktika programmi jätkusuutlikkust ja milline on nende hinnangul Vabaühenduste Liidu roll selles ning saada teada, kas ja kuidas on võimalik ning mõistlik hinnata programmis osalevate õpilaste hoiakute muutumist.
Loe rohkemMõjuanalüüsi eesmärk on teada saada, kes paberkandjal ajakirja tellinutest seda tegelikult loevad, mida nad ajakirjast õpivad ja mis muutuks, kui ajakiri enam trükituna ei ilmuks.
Loe rohkemBalti Uuringute Instituudi roll projektis on analüüsida kultuuriturismi ja majandusarengu seoseid, pakkuda sellest tulenevalt välja mõjude hindamise alaseid lähenemisi ning aidata kaasa uudsete andmeanalüütiliste meetodide rakendamisele.
Loe rohkemUuringu põhiküsimus on järgmine: kuivõrd sobib seniste monitooringute teoreetiline lähenemine, meetodid ning korraldus, et hinnata Eesti lõimumispoliitika muutuvas demograafilises, sotsiaalmajanduslikus ja kultuurilises kontekstis?
Loe rohkemUuring kaardistab mitmekultuurilise hariduse valdkonnas tegutsevad asutused ning nende vajadused, murekohad ja pakub välja võimalikud lahendused olukorra edasiarendamiseks.
Loe rohkemSeminaride eesmärk on tutvustada õpilastele interaktiivsete kaasamismeetodite kaudu demokraatliku osalemise ja inim-/põhiõigustealaseid teemavaldkondi ning koolitada õpetajad/juhtkonda teemadel, kuidas demokraatlikku kaasamist klassiruumis praktiliselt rakendada ning milliste meetoditega suurendada või käsitleda õpilaste teadlikkust inim- ja põhiõigustest teemadel.
Loe rohkemProjekt GreenSAM soovib näidata, kuidas väiksed muudatused otsustusprotsessides võivad suurendada eakate vastuvõtlikkust uutele mobiilsuslahendustele, mis on väga oluline vananeva rahvastiku ja demograafiliste muutuste valguses. IBS on projektis vastutav kaasamistööriistade kogumise ja analüüsi eest
Loe rohkemBalti Uuringute Instituut (IBS) teeb SA Archimedese noorteagentuuri (SANA) tellimusel Noortekohtumiste programmi mõju-uuringut.
Loe rohkemBalti Uuringute Instituut koostab Uussisserändajate Eestis kohanemise analüüsi, milles käsitletakse uussisserändajate Eestis kohanemist soodustavaid ja takistavaid tegureid ning teenuseid analüüsiva rakendusuuringu läbiviimisest.
Loe rohkemBalti Uuringute Instituut viib koostöös Technopolis Group Eesti, Ernst & Young Baltic ja Praxisega läbi Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 vahehindamist, mille eesmärgiks on hinnata rakenduskava ja selle raames tehtava asjakohasust, efektiivsust, mõju ning jätkusuutlikkust.
Loe rohkemBalti Uuringute Instituut koostab koostöös AS Turu-Uuringutega uuringu “Vabatahtlikus tegevuses osalise uuring 2018”, mille eesmärk on analüüsida vabatahtliku tegevuse olukorda Eestis, selles toimunud muutusi võrreldes 2013. aastaga ja nende muutuste võimalikke põhjuseid.
Loe rohkemKogukonnapraktika tagasiside analüüsi eesmärk on hinnata, millised on programmis osalemise tulemused osalejatele – õpetajatele, juhendajatele ja õpilastele.
Loe rohkemMõjuanalüüs on vajalik, et hinnata fakti- ja teadmistepõhiselt 2015-2020 aastaks koostatud Kodanikuühiskonna arengukava (KODAR) eesmärkide täitmist ning saada sisendit koostatavasse Kodanikuühiskonna programmi 2021-2030.
Loe rohkemErasmus+ noortevaldkonna õpirändeprojektide mõju uuringu eesmärk on selgitada välja, milline on nende projektide mõju programmis osalevate organisatsioonide ja koostöövõrgustike arengule.
Loe rohkemESF-i ja ERF-i kasutamise ulatuslikkuse ja viisi uuring liikmesriikides nende õigussüsteemide toetamiseks
Loe rohkemEXCEPT-i projekti eesmärk on anda mitmekülgne pilt sellest, kuidas noorte tööturu haavatavus mõjutab nende sotsiaalse tõrjutuse riski Euroopas.
Loe rohkemUuringu eesmärk on ühelt poolt selgitada välja ettevõtete vajadus toodete testimise järele ning teiselt poolt uurida, millised testimisvõimalused on Eesti teadusasutustes juba olemas.
Loe rohkemUuringu eesmärk on saada ülevaade sellest, mida tehakse Eestis praegu loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia (LTT) populariseerimiseks, millised on nende tegevuste peamised sihtrühmad ja tegevussuunad ning mida ootavad eri osapooltelt üldhariduskoolid.
Loe rohkemProgrammi eesmärk on anda kindlad teaduslikud vastused küsimusele, kas siseneda globaalsetesse väärtusahelatesse, toetades ühte suurt riiklikku ettevõtet või väikeste ja dünaamiliste ettevõtete komplekti, pöörates erilist tähelepanu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ees seisvatele väljakutsetele.
Loe rohkemBalti Uuringute Instituudi roll HEAT projektis on koos teiste partneritega välja arendada nutikas IT lahendus kodanike paremaks kaasamiseks, aidata kaasa Tartu linna strateegilisele planeerimisele seoses tulevase rattaringluse ja kergliiklusteedega ning panustada tervete ja roheliste linnade arengusse Läänemere-maades.
Loe rohkemH2020 projekti „REnewable Low TEmperature District“ (RELaTED) käigus töötatakse välja eriti madala temperatuuriga (ingl ultra-low temperature) detsentraliseeritud kütte uuenduslik võrgustikulahendus.
Loe rohkemCities.multimodal (CMM) projekti eesmärgiks on eraautode kasutamise vähendamiseks lihtsustada Läänemereümbruse linnade elanikel kõndimise, rattasõidu, ühistranspordi ja autojagamisteenuse kasutamise kombineerimist.
Loe rohkemViisime läbi kahe Integratsiooni Sihtasutuse projekti – sotsiaalkampaania “Karjäär Eestis” ja audiovisuaalmeediaprogramm „Meie Eestid“ – tulemuslikkuse hindamise.
Loe rohkemBSR Electric projekti eesmärk on edendada elektrisõidukite kasutust linnatranspordis, avalikus ja jagatud transpordis, et vähendada CO2 emissioone ja saastet.
Loe rohkemKaardistame noorsootöötajate pädevusi ning selgitame välja nende koolitusvajadused.
Loe rohkemViime läbi VEPA Käitumisoskuste Mängu rakendamise vahehindamise: vaatame, kuidas on tegevused esimeste rakendamisaastate jooksul käivitunud ning kas ja millisel moel tuleks neid muuta.
Loe rohkemAnalüüsime teisest rahvusest töötute tööturule integreerimise praktikaid ning töötame välja soovitused tööturuteenuste paremaks korraldamiseks.
Loe rohkemUurime inimõiguste ja nende alusväärtuste (sh võrdsus, inimväärikus, kaasamine, mittediskrimineerimine) avaldumist Eesti hariduspoliitilistes dokumentides ja koolikultuuris.
Loe rohkemViime ellu rahvusvahelise projekti (MIGRASCOPE), mille keskmes on tööandjad ning mille eesmärk on aidata kaasa sisserändajate sisenemisele ja lõimumisele Eesti tööturul.
Loe rohkemUurime, millised on viimased lõimumisalased arengud Eesti ühiskonnas.
Loe rohkemViime Tartu koolides läbi küsitlusuuringu “Euroopa noored 2016. Noored ja heaolu. Euroopa noorte eluolu ja elutingimuste uuring”.
Loe rohkemViime läbi Eesti Töötukassa poolt rakendatava tegevuse „Minu esimene töökoht“ vahehindamise.
Loe rohkemUuringu eesmärgiks on välja selgitada eesti keele staatuse, õppe, uurimise ja arendamise olukord ning anda sisend uude loodavasse Eesti keele strateegiasse (2018-2024).
Loe rohkemAnalüüsime Sihtasutuse Archimedes poolt rakendatud EMP ja Norra stipendiumiprogrammi tulemuslikkust.
Loe rohkemAnalüüsime rändestatistikat ning teeme ettepanekud rändega seotud andmete kogumise, väljastamise ja esitamise parendamiseks.
Loe rohkemViisime läbi meta-analüüsi uurimaks rahvuspõhist ebavõrdsust Eesti tööturul.
Loe rohkemSuurendame kohalike omavalitsuste võimekust kolmandate riikide kodanikele teabe vahendamisel ja avalike teenuste pakkumisel.
Loe rohkemHindamise käigus analüüsitakse vaadeldavate programmide asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust, lisanduvust nii programmide rakendamise kui ka oodatavate tulemuste ja mõjude seisukohast.
Loe rohkemKoostame ülevaate e-teenuste ja digilahenduste kasutamisest noortevaldkonnas ning töötame välja soovitused uute e-teenuste ja digilahenduste kasutuselevõtuks.
Loe rohkemThe ATENA project proposes an innovative and modernised logical framework with design improvements for IACS (Industrial and Automation Control Systems).
Loe rohkemKaardistame Eesti silmapaistvaimad sotsiaalse ja tehnoloogilise innovatsiooni näited.
Loe rohkemArendame Tartu kesklinna hruštšovka planeeringuga piirkonna nutika linnaosaga targaks linnaks.
Loe rohkemBuilding the knowledge basis for the effective implementation of the Victims’ Directive by proposing model practices for institutions in different critical aspects of victim’s rights.
Loe rohkemViime läbi küsitlusuuringu üksikvanemate elukorraldusest ja toimetulekust Eestis.
Loe rohkemHindame „Rahvuskaaslaste programmi 2009–2013“ raames ellu viidud tegevuste edukust. Ühtlasi tuvastame ja soovitame tegevusi, mis aitavad kaasa rahvuskaaslaste sidemete hoidmisele ja tugevnemisele Eesti ning eesti keele ja kultuuriga.
Loe rohkemViime läbi uuringu tuvastamaks kui kerge või keeruline on Euroopa Liidu kodanikel vaba liikumine EL liikmesriikide vahel.
Loe rohkemHindame Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi toel perioodil 2011-2013 ellu viidud tegevusi ning nende tulemuslikkust, mõju ja tõhusust.
Loe rohkemMõjuanalüüs hindab SVÜF-i toel aastatel 2011-2015 ellu viidud avalike teenuste osutamise äriplaanide tegevuste vastavust püstitatud eesmärkidele, meetme tulemuslikkust ja mõju ning toetatud tegevuste jätkusuutlikkust.
Loe rohkemEesti ühiskonna integratsiooni monitooring keskendub valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ strateegiliste eesmärkide realiseerumist toetavate või takistavate faktorite analüüsimisele.
Loe rohkemHindamise eesmärgiks on anda ülevaade Euroopa Pagulasfondist, Euroopa Tagasipöördumisfondist ning Välispiirifondist kaasrahastatud meetmete tulemuste ja mõju kohta.
Loe rohkemUuringu eesmärgiks on saada tagasisidet üldhariduskoolides töötavate õpetajate täiendusõppe süsteemile, selgitada välja õpetajate täiendusõppe vajadus ning teha ettepanekud õpetajate täiendusõppe süsteemi arendamiseks.
Loe rohkemEesmärgiks on saada ajakohane ülevaade Eesti kohalike omavalitsuste (KOV) ja vabaühenduste koostööst avalike teenuste osutamisel.
Loe rohkemKoordineerime lõimumisvaldkonna arengukava “Lõimuv Eesti 2020” ettepanekute koostamist uuringute planeerimiseks, teadusnõukogu tööpõhimõtete loomiseks, arengukava eesmärkide mõõdikute määramiseks ning lõimumisprotsesside seiremudeli väljatöötamiseks.
Loe rohkemThe project ORIGINS aims to study the security of the extended border and more particularly e-passport breeder document security.
Loe rohkemArendame Valgevene nooremas põlvkonnas demokraatlikke väärtusi ning suurendame noorte osalust ühiskondlike protsesside kujundamises.
Loe rohkemKoostame TLÜ Kasvatusteaduste instituudi õppekavade võrdluse ja analüüsi tuginedes kutsestandarditele ja Elukestva õppe strateegiale 2020.
Loe rohkemUurime identiteedivarguste fenomeni Euroopas ja soovitame õiguslikke mehhanisme selle vastu võitlemiseks.
Loe rohkemEesti maaelu arengukava 2014-2020 eelhindamise eesmärk on parandada selle väljatöötamise ja rakendamise kvaliteeti, toimivust ja tõhusust. Lisaks teeme soovitusi eelarvevahendite optimaalse jaotamise osas.
Loe rohkemThe aim of the project is to develop a common platform for providing innovative services to increase the interaction among international talents – expats -, locals and private and public service providers.
Loe rohkemMõõdame lõimumise tulemuslikkust, lõimumispoliitikaid ning teisi tegureid, mis võivad mõjutada lõimumispoliitika efektiivsust.
Loe rohkemKes on uusisserändajad Eestis, kuidas toimub nende kohanemine ning milline peaks olema kõige optimaalsem ja tõhusam sisserände tugiteenuste süsteem Eestis?
Loe rohkemSeitsme lõimumisalase taustainfo teemalehe koostamine, eesmärgiga koguda taustainfot lõimumisvaldkonna kohta ning anda sisend uude lõimumiskavasse “Lõimuv Eesti 2020”.
Loe rohkemKultuuriministeeriumi algatusel toimus lõimumisvaldkonna arengukava „Eesti 2020“ koostamine. Osalejatel oli võimalus vastata küsitlusele, teha ettepanekuid aruteluseminaril, tutvuda arutelude kokkuvõtetega ning teha omapoolseid soovitusi.
Loe rohkemAnname ülevaate Eestis varjupaigataotlejatele ja rahvusvahelise kaitse saanud isikutele pakutavatest tugiteenustest ning hindame nende vajalikkust ja tõhusust.
Loe rohkemUuringu raames kirjeldame detailselt eluslabori äriprotsesseja teenuseid, selgitame välja võimalused erinevate kasutajagruppide ja segmentide kaasamiseks eluslabori tegevusse. Lisaks planeerime eluslabori rahvusvahelist tegevust ning kavandame selle jätkusuutliku arengu.
Loe rohkemFrom November 2012 until October 2013 Praxis Center for Policy Studies and Institute of Baltic Studies (IBS) implemented the project “National Debates on Integration for Third Country Nationals in Estonia”. The main objective of the project was to include third country nationals and people with undetermined citizenship living in Estonia (TCN) in policy making processes in the field of integration policy in Estonia.
Loe rohkemAnalüüsime võrdse kohtlemise edendamise olukorda tööturul ning teadlikkust Eesti ühiskonnas. Lisaks hindamine ka võrdse kohtlemise alaseid projekte ning vaatleme teiste riikide häid praktikaid.
Loe rohkemViime läbi Eesti puidusektori konkurentsivõime analüüsi ja selgitame välja edutegurid, et luua alused riiklikul tasandil sektori kitsaskohtade leevendamiseks ja tugevuste võimendamiseks ning pakkuda kvaliteetset infot otsuste tegemiseks ettevõtete tasandil.
Loe rohkemUurime Eesti e-teenuste kasutamise tulemuslikkust ja mõju, mille tulemusena valmib Eesti e-teenuste tulemuslikkuse hindamise raamistik.
Loe rohkemInterdistsiplinaarse lähenemisega analüüsime biomeetriliste reisidokumentide puudujääke ja haavatavust ning töötame välja soovitused ja tehnilised lahendused nende ületamiseks.
Loe rohkemGRINCOH addresses two issues affecting Central and Eastern European economies: the disjuncture between fast productivity growth and poor performance in developing innovative capacities for longer-term sustainable growth; and the pronounced economic, social and environmental territorial disparities resulting from accelerated growth.
Uudse kaasamismeetodi – kodanike paneel – abil julgustame Narva vene keelt emakeelena kõnelevaid koolinoori aktiivsemalt kaasa rääkima ühiskonnaelus ning osalema seeläbi rohkem poliitilises protsessis.
Loe rohkemHindasime Kristjan Jaagu mobiilsusskeemide asjakohasust, tulemuslikkust ja tõhusust ning tegime soovitused stipendiumite paremaks rakendamiseks ja tulemuslikkuse ning jätkusuutlikkuse tõstmiseks.
Loe rohkemHow the countries surrounding the Baltic Sea could learn to make the most of their human capital, both native and foreign-born?
Loe rohkemJuhtumianalüüside abil kaardistame Eesti IKT toodete ja lahenduste tellijate kogemused ning IKT projektidega kaasnevad kasutegurid.
Loe rohkemEL struktuurivahenditest toetatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja kõrghariduse meetmete vahehindamise keskseteks küsimusteks olid meetmete sobivus ja rakendatavus valdkondlike strateegiliste eesmärkide elluviimisel ning meetmete rakendusprotsessi tõhusus.
Loe rohkemTõime töötuppa kokku poliitikakujundajad, poliitikate elluviijad ning uurijad ja analüütikud, et arutada Eesti lõimumispoliitika mõõdikute süsteemi üle, vahetada mõtteid ja kogemusi ning et tuua esile praeguse süsteemi tugevused ja nõrkused.
Loe rohkemFRANET Eesti ametliku partnerina tagame Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile (FRA) usaldusväärsed, objektiivsed ja võrreldavad sotsiaal-õiguslikud andmed ja alusuuringud põhiõiguste teemadel.
Loe rohkemEdendame Eesti, Läti, Soome ja Rootsi ühise tööturu arengut, toetades tööjõu piiriülest mobiilsust ning erinevate tööturuosaliste omavahelist koostööd.
Loe rohkemAnalüüsime rahvusvahelise kaitse saanud isikute (pagulaste) integreeritust Eesti ühiskonda, kaardistame nende hetkeolukorra ja probleemid ning koostame soovitused olukorra parandamiseks.
Loe rohkemKoos seitsme suurema erakonna esindajatega arutasime Eesti lõimumise viie järgneva aasta suurimaid väljakutseid ning nende potentsiaalseid lahendusi, aga ka seda, kuhu integratsiooniprotsess välja peaks viima.
Loe rohkemThe goal of the project was to find an answer to the…
Loe rohkemAnname hinnangu Eestis erivajadustega varjupaigataotlejate vastuvõtutingimustele võrdluses Euroopa Liidu vastuvõtutingimuste direktiivi ja teiste liikmesriikide praktikatega. Lisaks teeme ettepanekuid välismaalastele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmiseks erivajadustega isikutele pakutavate vastuvõtutingimuste osas.
Loe rohkemEdendame uusi suure kasvupotentsiaaliga ettevõtteid ergutades ettevõtlikku loovust, pakkudes vajaminevat toetust ning hindame varases staadiumis riskitoetuse vajadusi.
Loe rohkemEdendame IKT teenuseid pakkuvate VKE-de rahvusvahelistumist läbi partnerriikide vastava valdkonna hetkeolukorra- ja arengute kaardistamise ning töötame välja soovitused aitamaks kaasa IKT VKE-de oma portaali loomisele ja rahvusvahelistumisele.
Loe rohkemArendame ja tõhustame riiklike e-lahendusi väike- ja keskmise suurusega ettevõtetega (VKE) seotud valdkondades, eesmärgiga muuta avaliku sektori e-teenused ettevõtetele rohkem kättesaadavamaks, lihtsustada (välis)tööjõu värbamist ning edendada VKEde sisenemist avaliku sektori ja ärivõrgustikesse.
Loe rohkemTöötasime välja kodanikeühenduste finantsiliste toetusvõimaluste fondide andmebaasi, milles esitatud fondid finantseerivad tegevusi Eestile olulistel teemadel nagu kodanikuühiskonna ja demokraatia areng, sotsiaalne sidusus ja integratsioon, vähemuste õigused ning võrdõiguslikkus ja diskrimineerimisvastane võitlus.
Loe rohkemEesti koordinaatorina vastutame Eestiga seonduva info kogumise, kontrollimise ning täiendamise eest ning kogume kohalikke häid praktikaid
Loe rohkemHindamisega mõõtsime programmi efektiivsust, asjakohasust ja edukust ning töötasime välja soovitused programmi strateegia ning elluviimise kohandamiseks muutunud majandusoludega.
Loe rohkemErinevaid kvantitatiivseid ning kvalitatiivseid uurimismeetodeid kasutades analüüsiti põhjalikult ministeeriumide 2007-2010 aastate kaasamispraktikaid, töötati välja sobiv metoodika sarnaste hindamiste jätkamiseks tulevikus ning töötati välja ettepanekud valitsusasutuste kaasamispraktikate tõhustamiseks.
Loe rohkemHindamisega anti ülevaade, kas EL toetuste jagamise aluseks olevate rakenduskavade sisu ja vahendute jaotus vastab ka Eesti vajadustele halvenenud majanduskeskkonnas.
Loe rohkemHindasime, kas Struktuurifondide meetmete tingimustes määratletud kriteeriumid võimaldavad valida projekte, mis panustavad rakenduskavades sätestatud eesmärkide saavutamisse parimal moel ning kas need kriteeriumid võimaldavad liikuda eesmärkide saavutamise suunas võimalikult kiiresti ja tähtsustavad samal ajal projektide jätkusuutlikkust.
Loe rohkemKaardistasime IKT alase teadus- ja arendustegevuse hetkeolukorra ning potentsiaali, sealhulgas arengutakistused ja –võimalused.
Loe rohkemAnalüüsisime rahvusvahelisi integratsioonialaseid praktikaid, koolitasime KOV-e, korraldasime konsultatsiooniseminare ministeeriumites ja asjassepuutuvates KOV-des. Seejärel töötasime välja ettepanekud, mille jaoks küsisime hinnanguid ulatuslikel tagasisideseminaridel KOV-des.
Loe rohkemProposing measures in order to increase competitiveness of the industry in Banská Bystrica Self-governing Region through supporting R&D innovation potential of the region.
Loe rohkemAnalysis of the recent patterns of industrial restructuring in the new EU member states and in selected NIS in order to reveal the role played by the varying degree of economic integration in the progress of economic transition and restructuring, activities of foreign investors (especially regarding technology transfer, innovation activities, management practices and resulting changes in production and trade specialisation).
Loe rohkemGAL-EDGE developed a package of incentives encouraging significant business investment in the region to help diversify the economy and stimulate new private sector job creation. The goals of this partnership were to stimulate the transformation of knowledge created by the regional and EU research and enterprises into innovations that build strong local and regional economies, with trans-regional partnerships.
Loe rohkemEconomic development and national competitiveness are very much dependent on the quality…
Loe rohkemIT-, auto- ja toiduainetetööstuse ja globaalsete innovatsiooni- ja tootmisvõrgustike väärtusahelate analüüs hindamaks globaliseerumine mõju Euroopa Liidu poliitikatele.
Loe rohkemSelgitasime välja peamised poliitilised tegurid, mis puudutavad ja mõjutavad tõrjutud noorte immigrantide liikumist haridusmaastikult tööturule (või töötuks jäämiseni), hinnates ka sellest tulenevaid tagajärgi nende sotsiaalsele kaasatusele või tõrjutusele ning kodanikuaktiivsusele.
Loe rohkemUurisime, millistes valdkondades suudavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad järgmise kümne aasta jooksul enim Eesti majanduse ja ühiskonna arengusse panustada
Loe rohkemOffering a platform for cross-regional learning and providing concrete regional development concepts for knowledge-based technology regions in Europe.
Loe rohkemExploring the role national minorities had played in the process of democratic transition in South, Central and Eastern Europe and to identifying best practices developed in the target countries to support minorities in realising their interests.
Loe rohkemEesti riikliku lõimumiskava 2008-2013 välja töötamine ning sellega seonduvate tegevuste korraldamine.
Loe rohkemDevelopment and implementation of strategic policy intelligence tools for better science and technology investment strategies in Europe’s regions.
Loe rohkemHelping to make RTD policies directed to SMEs of EU Member States and acceding countries alike more effective and therefore to promote innovation in Europe resulting in higher growth rates of Europe’s future-oriented sectors of the economy.
Loe rohkemOffering the the participating regions a framework in which they can develop and test methodologies and tools in transnational partnership project aiming at the assessment of the impact of their RTD policies and allowing benchmarking of these policies.
Loe rohkemSupporting the national and sub-national research and innovation policy actors by providing a comprehensive methodology to translate the available results produced with the R&D activities into concrete policy making decisions by the means of innovative assessment tools.
Loe rohkemAnalüüsisime erinevate Euroopa regioonide võrdluses arenguseire kogemusi.
Loe rohkemCarrying out activities to create and to work as a laboratory for innovative ideas to address the issues of access to innovation financing in the healthcare-dedicated Biotech sector, both from the investors side and from the biotech companies sides.
Loe rohkemDeveloping specific guides and tools targeting innovative enterprises in the medical device sector, and validating such guides and tools through specific roundtable discussions between representatives from the financing community and the companies.
Loe rohkemCreating an overall strategic framework and three regional action plans to enable to improve support actions on regional and national level and to coordinate better the developments in the field of innovation. In addition, the project helped to develop on bottom-up basis the priorities for the next National Development Plan outlining the usage of structural funds resources in Estonia during the next programming period as well as the renewed version of national innovation strategy – Knowledge Based Estonia.
Loe rohkemTeaduse arendamiseks aitame luua sidemeid avalikkuse ja kõrgkoolide vahel, et proovida luua Eestisse „teaduspoed“.
Loe rohkemHindasime Eesti, Poola, Slovakkia, Austria, Prantsusmaa, Suurbritannia jt Euroopa riikide regionaalsete innovatsioonipoliitikate mõjusid.
Loe rohkemKaardistasime info-, bio- ja nanotehnoloogia sektori hetkeolukorra, arengutakistused ja -võimalused ning töötasime välja poliitikasoovitused.
Loe rohkemContribution to the knowledge to help to better integrate environmental issues in regional development plans and management and to integrate environmental protection with economic development and social policy.
Loe rohkemIntegrating the Estonian leading IST research and development labs and companies through the everyday collaborative RTD projects with the European academia, industry and innovation networks.
Loe rohkem