Kuidas rääkida inimestega kestlikust investeerimisest nii, et see neid köidaks

Jätkusuutlikud investeeringute illustratsioon

Kui heidame pilgu globaalsetele trendidele, jääb mulje, nagu rohepööre oleks kaotanud taganttuule: purjed pole enam pingul ja mõnes kohas keeratakse kurssi tagasi. Maailmaliidrid suhtuvad kliimaeesmärkidesse leigemalt või koguni taganevad neist. Majanduses näeme kestlike investeeringute vähenemist ja see ei piirdu vaid rohepööret eest vedanud avaliku sektoriga. Puutumata pole ka Eesti turg, kus eelmisel aastal lõpetas sügavas miinuses tegevuse LHV Roheline fond.

Ometi võib öelda, et kestlikkus ei jäta inimesi ükskõikseks. Ükskõikseks jätab aga see, kuidas kestlikkusest räägitakse. Kõlab mõnevõrra vastuoluliselt, ent IBSu jätkusuutliku finantseerimise uuringu tulemuste üle mõeldes olen jõudnud just sellise järelduseni.

Kestlikkuse sõnumid kui võõrkeel

Üks probleem on selles, et kestlikkusest räägitakse justkui võõrkeeles ning isegi juhul, kui lugeja ka suudab žargoonist ja udukeelest kuidagi läbi närida, ei pruugi ta tajuda sisulisi erinevusi kestlike ja vähem kestlike investeerimistoodete vahel. Siin pole ka midagi imestada. Paljusid tooteid, millesse inimesed saavad investeerida, reklaamitakse väidetega, nagu “… eesmärk on luua positiivne keskkonna- ja sotsiaalne mõju, et aidata saavutada Pariisi kokkuleppe eesmärke“ või “fond edendab madalat süsinikdioksiidi heitkoguse taset, nullneto eesmärke ja ÜRO globaalseid eesmärke keskkonna- ja sotsiaalse kaasatuse dialoogi kaudu …“. Sageli ei ole selliste väidete taga aga sisu ja vormgi ei ole potentsiaalsele jaeinvestorile sobilik. Mure on ka selles, et suur osa reklaamist on küll paberil korrektne, kuid enamikule inimeste jaoks on see liiga üldine ja hoomamatu.

Kui miski on arusaamatu või jätab mulje, justkui aetaks sisutühja mulli, siis ongi raske eeldada, et see köidab. Minu tunnetus fondimaterjalide läbitöötamisel oli paljuski sarnane. Üks väide omistab fondile mõju, mis peaks ilmnema alles ettevõtete tasandil, järgmine viitab globaalsele mõjule ilma mingisuguse põhjenduseta ja kolmas loetleb ambitsioonikaid eesmärke, jättes mainimata tegevuskava. Mõistmist segab peale selle veel tõik, et nii kestlike kui ka mittekestlike fondide varade seast võime leida omajagu samu ettevõtteid. Kusjuures paljusid neid ettevõtteid ei oskakski esmapilgul kestlikkusega seostada. See kõik viib minu arvates lõpuks selleni, et vahet polegi näha ja seega pole loodud soodsat pinnast, et inimeste tähelepanu köita.

Pean küll tõdema, et mu tunnetuse kohaselt ei kaasneks ka murekohtade lahendamisega tingimata võimsat raha sissevoolu erasektorist, sest erainvesteeringute mahtu mõjutavad tegurid on igapäevasemad ja seotud toimetulekuga. Samas ei saa lisaraha tekkida ka sinna, kuhu ei ole sobivat pinnast loodud. Selle loomiseks peab turundus muutuma konkreetsemaks ehk võiks rääkida asjast, mitte peituda ambitsioonikate eesmärkide või ambivalentsete lühendite taha. Fondivalitsejad ei peaks varjama või moonutama seda, mida kestlikkus finantsmaailmas tähendab. Jaeinvestoreid mõjutaks hästi juba see, kui toodete kirjelduses oleks öeldud, mida on kestlikkuse all mõeldud.

Tark mees taskus – MyFairMoney

Õnneks on olemas vahendeid, mis teevad kestlikkusest arusaamise lihtsamaks ja aitavad inimesel teha teadlikumaid otsuseid lähtuvalt investeerimise eesmärkidest. Nagu öeldud, olukorras, kus info on võõrkeeles, on vaja tõlget. Meie partnerite välja töötatud ja hallatav veebilehekülg MyFairMoney muudab kestlikkusega seotud info arusaadavamaks ja annab konkreetsed näpunäited selleks, mida järgmises toote kirjelduses jälgida. Julgustan kõiki, kes on mõelnud, mida kestlikkus finantsmaailmas tähendab ja millised tooted on eri strateegiate lõikes kestlikud, seda lehekülge uurima ja tundma õppima.

Uuringu jooksul kogesin, et kestlikkus ei ole paljude inimeste jaoks eesmärk omaette ja sageli peetakse olulisemaks teisi näitajaid. Teisalt ei ole see ka enamiku jaoks tühiasi ning võib olla kaalukeeleks otsuste tegemisel. Ühtlasi, nagu väljendas nii mõnigi uuringus osaleja, kestlikkus on lihtsalt mõistlik printsiip, see ei peagi olema eesmärk omaette. Aga selleks, et üha rohkemad investorid peaksid seda mõistlikuks, tuleb see teha arusaadavamaks ja mõõdetavamaks. See nõuab paremat läbipaistvust ja lihtsust, aga mingil määral ka huvi õppida. Kui tooted on mõistetavad, siis saavad nendesse toodetesse liikuda ka vabad vahendid.