Võimestame naisi: kuidas toetame sisserändajaid Eesti tööturule sisenemisel

Oleme IBSus viimastel aastatel toetanud naissoost sisserändajaid ja püüdnud neil aidata leida oma kohta Eesti tööturul. Väga erineva taustaga naistele koolitusi korraldades õpime ka ise pidevalt, mida nad tegelikult vajavad ja kuidas seda paremini pakkuda. CeMeWE projekti eesmärk on välja töötada terviklik mudel, mis võtab arvesse sihtrühma eripärasid, mitmekülgsust ja pakub sellest lähtuvalt konkreetseid tegevusi, mis toetavad sisserändajatest naiste kohanemist Eesti, aga ka teiste riikide tööturul.

Eestisse sisse rännanud inimeste taust, soovid ja ootused töökohale on samavõrd erinevad kui Eesti enda inimeste ootused tööturule. On neid, kes asutavad ise koristusfirma, neid, kes leiavad töö avalikus sektoris, kuid ka neid, kes soovivad jääda koju lapsi kasvatama. Kõik need valikud on võrdväärsed, kui põhinevad inimese enda soovidel ja ambitsioonidel. Tähelepanu tasub aga pöörata ühiskondlikule suundumusele, millest lähtuvalt nähakse sisserändajaid tõenäolisemalt lihttöö tegijatena. Nii see aga kindlasti ei ole. Ideaalis soovivad ka nemad oma erialast haridust ja olemasolevaid teadmisi Eesti tööturul ära kasutada ja Eesti ühiskonnale oleks kasulik, kui iga siia jõudnud spetsialist saaks end rakendada võimalikult kõrgel tasemel.

Mida sisserändajatele praegu pakutakse?

Ukraina sõjapõgenike Eestisse saabumise järel hakati sisserändajatele pakkuma tööturule sisenemiseks mitmekesisemaid võimalusi. Kuigi ka varem pakkusid teenuseid nii riik (nt Töötukassa kaudu) kui ka erasektor, lisandus sõja intensiivistumisega ka projektitoetustel põhinevaid algatusi. Olemuselt on enamik teenuseid aga küllaltki sarnased. Eestis elavatele välismaalastele pakutakse kas individuaalseid või grupis toimuvaid kursuseid või nõustamisteenuseid, mis keskenduvad osaleja CV, motivatsioonikirja ja intervjueerimisoskuste lihvimisele. Lisaks aitavad seesugused programmid luua väärtuslikke kontakte tööandjatega ning kaardistada inimese enda oskusi ja ambitsioone tööturul.

Millest on puudu?

Varasemad programmid ja võimalused on efektiivsust ja tulemuslikkust aastate jooksul hästi tõestanud. Küll aga peab tõdema, et olemasolevad lahendused sobivad paremini kõrge agiilsuse ja motivatsiooniga osalejatele. Tähelepanuta kipuvad jääma need sihtrühmad, kelle enesekindlus uues riigis töö leidmiseks on madalam või kellel puudub varasem kogemus tööturul.

Kolm aastat kestnud projekti jooksul oleme jõudnud katsetada eri metoodikaid mitmes riigis ja jõudnud järeldusele, et ühte toimivat lahendust niivõrd laia sihtrühma jaoks nagu sisserändajatest naised ei saagi olla. Küll on aga selge, et nemad vajavad individuaalset lähenemist ja võimestamist oluliselt rohkem, kui neile praegu pakutakse.

Meie koolitustele jõudvate naiste tunded Eesti tööturu suhtes on tihti vastuolulised. Ühelt poolt tajuvad nad Eestis palju võimalusi, kuid tunnevad, et need võimalused jooksevad neist kuidagi mööda. Vahel seisneb barjäär keeleoskuses või lasteaiakoha puudumises. Karjääri uues riigis üles ehitamine on väljakutse igaühele. Olukorras, kus oled olnud sunnitud kodust lahkuma sõja tõttu, võivad töö leidmisel lisanduda ka mitmesugused teised barjäärid, näiteks soov naasta esimesel võimalusel tagasi kodumaale. Sellises olukorras on oluline pakkuda Eestisse jõudnud naistele veelgi enam tuge ja võimestamist, et nad saaksid enesekindlalt liikuda just sellise töökoha poole, mis vastab nende oskustele, kogemustele ja olukorrale.

Kuidas meie tööotsijaid toetame?

Ühelt poolt pakume ka meie IBSus CeMeWE projekti raames tööotsijatele klassikalisi tugiteenuseid, nagu CV ja motivatsioonikirja koostamise töötoad ja koolitused. Nende tegevuste eesmärk on toetada tööotsijaid praktiliste oskustega, mida läheb vaja kandideerimisprotsessi vältel. Meie kogemused näitavad, et lisaks traditsioonilistele tegevustele vajavad naised ka ruumi, kus saaks jagada oma tundeid, kogemusi, tööturule sisenemisega kaasnevat ebakindlust, olla mõistetud ja tegeleda refleksiooniga. Selline toetav keskkond aitab oma elusituatsiooni paremini läbi mõelda ja mõnikord ka aktsepteerida, mis omakorda toetab edasi minemise ja vajalike muutuste käivitamise protsessi. Just sellist ruumi me soovimegi pakkuda. Oleme korraldanud hommikusi kohviklubisid, kus saab vabas ja toetavas õhkkonnas mentorlust pakkuda, ja loonud sarnase kogemusega naistele võimaluse kokku saada: näiteks tugiring sõja eest pagenud Ukraina naistele.

Võimalusi on aga veel. Üheks huvitavaks näiteks on meie Rootsis Uppsalas tegutsevate kolleegide algatus, mille käigus korraldatakse naistele jalgrattasõidu kursuseid. Riigis, kus üks põhiline liikumisvahend ongi just jalgratas, võib see oskus avada nii mõnegi ukse. Jalgrattaga sõitmise oskus võib olla äärmiselt kasulik näiteks koduhoolduses töötamisel. Isegi kui osaleja hiljem jalgratast töö tegemisel ei kasuta, võib sellest saada väärtuslik abivahend, mis lihtsustab igapäevaelu. Lisaks pakutakse CeMeWE raames naistele ujumiskursusi, zumba töötuba, networking‘u üritusi ning virtuaalset ja füüsilist mentorlusgruppi. Selliste tegevuste eesmärk ei ole pelgalt meeldiv ajaviide, vaid turvalise ja usaldusväärse keskkonna loomine, kus naised saavad jagada oma kogemusi, tunnetada kuuluvust ja tugevdada enesekindlust tööotsijana. Lisaks aitavad need tegevused kujundada harjumust olla aktiivne, võtta osa kogukondlikest tegemistest ning astuda järjepidevalt samme isikliku ja tööalase arengu suunas.

Iga tööotsija tee tööturule on ainulaadne ning tihti vajavad inimesed praktiliste oskuste kõrval ka personaalset lähenemist võimaldavaid tugisüsteeme. Kahjuks on mitteformaalsete tugimeetmete välja arendamine nii meil kui mujal alles lapsekingades ning praegu on selliseid teenuseid võimalik pakkuda vaid väiksele hulgale inimestele üksikute projektide raames. Usume aga, et suudame koolituste, turvalise ruumi loomise, toetava mentorluse ja julgustamise kaudu vähemalt mõnisada naist tööturule lähemale tuua, pakkudes neile praktilisi oskusi ja vaimset tuge kogu protsessi vältel.

Illustratsiooni autor: Merike Paberits