Kuidas luua elanike näoga naabruskonda?

Kui mõelda Elva vallale Eestis, Ermua linnale Hispaanias või Matera linnale Itaalias, tundub, et neil pole palju ühist – üks on järvede ja kõrgete mändidega, teine asub järskude mäenõlvade vahel ja kolmas sügava kuristiku serval. Tegelikult on neil ühine eesmärk: neis linnades tahetakse muuta elamupiirkonnad toredamaks, kaasavamaks ja kestlikumaks ning renoveerida (sotsiaal)elamuid ja naabruskonda koos kohalike kogukondadega.

Tänapäeval ei tähenda linnade ja linnaosade uuendamine enam lihtsalt fassaadide värvimist või teede parandamist. Tegemist on palju terviklikuma protsessiga, kus tähtsad on nii energiatõhusus, ligipääsetavus, elukvaliteet, kogukonna sidusus ja kohaliku majanduse elujõulisus. Et kõik see päriselt realiseeruks, tuleb avaliku ruumi uuendamisel aktiivselt kogukonda kaasata – kestlikud ja päriselt toimivad lahendused sünnivad ainult siis, kui inimesed ise asja sees on.

Väärtuslik tööriistakast

Et aidata elamupiirkondi muuta kaasavateks naabruskondadeks, sündis projekt nimega drOp. Selle raames tõsteti tähelepanu keskpunkti uuenduslik integreeritud renoveerimise metoodika ehk IRM. Metoodika seob omavahel kohaliku omavalitsuse, korteriühistute ja kogukonna huvid, arvestab piirkonna eripärade, majandusarengu ja koostöövõimalustega ning toetab koosvalitsemist ja koosloomet.

IRM koos selle juurde kuuluva teekaardiga moodustab kasuliku tööriistakasti, mida saavad kasutada nii avaliku sektori asutused kui ka rohujuuretasandi organisatsioonid. Selle kasutamisel on esmane aga meeles pidada, et ühegi piirkonna arengut ei saa korraldada distantsilt. Kõik algab kohaliku elu tundmaõppimisest ja kogukonna ootuste kuulamisest – just nii sünnivad päriselt toimivad lahendused.

Strateegia, planeerimine ja sekkumine

IRM koondab kõik olulised sammud – strateegia, planeerimine ja sekkumine –, mida kohalik omavalitsus vajab, et hakata naabruskonna tuleviku kujundamise nimel (sotsiaal)elamuid renoveerima või kogukonda kaasama. Metoodika on mõnusalt paindlik, jättes selle kasutajale palju mänguruumi: seda võib kasutada ühtse tervikuna või osade kaupa – täpselt nii, nagu kohalikud vajadused ja võimalused nõuavad.

Elva kogemus

Eestis rakendati IRM-i esimest korda drOpi pilootlinnas Elvas. Koosloomes elanikega uuendati seal naabruskonda, mis liitis kuut kortermaja. Piirkonna potentsiaal oli suur: rohealad majade vahel, hea asukoht ja hooned, mis olid juba renoveeritud või varsti renoveeritavad. Samas puudus aktiivne kogukond ja terviklik arusaam, kuidas piirkonda edasi arendada.

Probleemi lahendamiseks toodi piirkonna elanikud kokku ja loodi võimalus omavaheliseks aruteluks ja koostööks – midagi, mida varem oli tehtud väga vähe. Kõige olulisem oli aru saada, millist naabruskonda kogukond ise soovib, sest sotsiaalse innovatsiooni keskmes ei ole ainult probleemidele reageerimine, vaid tingimuste loomine selleks, et kogukond saab ise oma tulevikku kujundada. Loodame siiralt, et sealne kogukond kestab ja jätkab oma piirkonna arendamist – et koosloomes kasvaks välja naabruskond, mis elanike nägu ja tegu.

Projekti teekaart ja IRM-i metoodika on kasulik teejuht kogukondadele, omavalitsustele ja korteriühistutele, kellel varasem kogemus ühistegevuses on olnud napp. Loodame, et see tööriistakast julgustab nii korteriühistuid kui ka kohalikke omavalitsusi tegema oma elukeskkonna arendamisel järgmisi julgeid samme.

Projekt „drOp – sotsiaalset innovatsiooni ja kohalikku majandusarengut soodustavad ning digitaalselt toetatud elamupiirkondade renoveerimisprotsessid“ on rahastatud Euroopa Liidu teadus- ja innovatsiooniprogrammist „Euroopa horisont“.