Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2020

Balti Uuringute Instituut viib koostöös Tartu ja Tallinna Ülikooli ning Poliitikauuringute Keskusega PRAXIS läbi Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu aastal 2020.

Uuringu ’Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2020’ (EIM 2020) teoreetiline kontseptsioon lähtub vajadusest mõista Eestis toimuvaid kohanemis- ja lõimumisprotsesse ning anda sisend riigi kohanemis- ja lõimumispoliitika kavandamisse ja rakendamisse, sealhulgas (kuid mitte ainult) õigusaktide eelnõude, programmide ja teavitusmaterjalide loomisesse. EIM 2020 kontseptsiooni kujundamise aluseks on:

• valdkondlik arengukava ’Lõimuv Eesti 2020’ (LE 2020) ja selle rakendusplaanis sõnastatud eesmärgid perioodiks 2016-2020, ning
• Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukavast (RSÜ), mis asendab alates 2021. aastast LE 2020, ning hõlmab kohanemis- ja lõimumispoliitikat tervikuna.

EIM 2020 eesmärgiks on:

• mõista Eestis toimuvaid kohanemis- ja lõimumisprotsesse, lisades hetkepildile juurde ka viimase kahekümne aasta arenguid kokkuvõtva analüüsi;
• seirata LE 2020 ja selle rakendusplaani mõõdikuid ning välja töötada mõõdikud RSÜ-le (nt uussisserändajate kohanemine Eestis);
• anda sisend kohanemis- ja lõimumispoliitika kavandamisega seotud õigusaktide eelnõudele, programmidele, riigihangetele ja teavitusmaterjalidele;
• toetada ja anda sisendit ka teistele poliitikavaldkondadele, kes puutuvad kokku kultuurilise mitmekesisusega.
• pakkuda võrdlevaid andmeid olulisimatele kohanemis- ja lõimumisindikaatoritele Euroopa Liidu tasandil.

Uuringu sihtrühma moodustavad kõik Eesti püsielanikud vanuses 15-85 ning sisse- ja tagasirännanud (uussisserändajad ja tagasipöördujad), kes on Eestisse elama asunud viimasel viiel aastal. Täpsemalt on antud uuringul neli olulist sihtrühma:

• eestlased,
• eesti keelest erineva emakeelega püsielanikud
• uussisserändajad ja teised väljaspool Eestit sündinud välismaalased
• tagasipöördujad.

EIM 2020 uuringu teoreetiline kontseptsioon põhineb suures osas 2014-2017 aasta monitooringu kontseptsioonil. See põhineb lõimumise mõtestamisel riigiidentiteedi mõiste kaudu, mis seob Eesti ühiskonna üheks tervikuks sõltumata inimeste erinevast etnilisest taustast (Vetik 2017; Vetik 2019). Uuringukontseptsioon lähtub kaheksast temaatilisest rõhuasetusest, mis on olulised tänastes lõimumisprotsessides Eestis: 1) haridus; 2) tööturg; 3) toimetulek ja heaolu; 3) meedia ja infoväli; 4) vähemusrahvuste ja etniliste gruppide keel ja kultuur; 5) võrdne kohtlemine; 6) kodakondsus; 7) keeleõpe ning 8) uussisserändajate kohanemine, ning 9) riigiidentiteet.

Monitooring viiakse läbi koostöös Tartu ja Tallinna Ülikooli ning Poliitikauuringute Keskusega PRAXIS, elanikkonna hulgas viib küsitluse läbi Turu-Uuringute AS ning kommunikatsioonitegevusi korraldab kommunikatsiooniekspert Martin Jaško. Uuringu lõpparuanne valmib aprillis 2021.