Work in Estonia (WiE) on 2015. aastal loodud programm, mille ülesanne on tutvustada Eestit kui atraktiivset töötamise ja elamise sihtriiki välismaa spetsialistidele, aidata kaasa välisspetsialistide sisseelamisele Eestis ning tõsta Eesti ettevõtjate teadlikkust välisvärbamisest, eelkõige IKT ja (töötleva) tööstussektori valdkonna ametikohtadele.
Loe rohkemCeMeWE ühendab partnereid Eestist, Lätist, Soomest ja Rootsist. Projekti eesmärk on välja töötada mudel suurendamaks sisserändajatest naiste tööalast konkurentsivõimet. Mudeli eesmärk on aidata neil naistel ületada individuaalseid, koduseid ja ühiskondlikke takistusi.
Loe rohkemVeebilehekülg globalestonian.com on infovärav eestlastele välismaal ja üleilmselt mõtlevatele eestlastele Eestis. Uuringu eesmärgiks on mõista paremini, kas välismaal elavad eestlased, kes on portaali olemasolust teadlikud, kasutavad seda ja kuidas.
Loe rohkemntegratsioon Sihtasutuse (INSA) poolt rakendatav ja elluviidav keelesõbra programm pakub eesti keele õppijatele hooajalise võimaluse suhtluskeele praktikaks vesteldes vabatahtlike eesti keele mentoritega e-kanalite kaudu või telefoni teel. Läbiviidaval analüüsil on kaks peamist eesmärki: esiteks täidetud andmestike andmete analüüs ning teiseks teiste riikide sarnaste programmide praktikate kaardistamine.
Loe rohkemOn teada, et sisserändajate lapsed kasvavad sageli üles erinevate sotsiaalsete mäluraamide taustal: ühelt poolt selle riigi domineeriv ajaloonarratiiv, kus nad elavad, teiselt poolt nende perekonna päritoluriigi ajaloonarratiiv. Siiski ei ole veel selge, kuidas ajalooliste narratiivide edasiandmine ühelt põlvkonnalt teisele kujundab sisserändajate suhet elukohariigiga ja pere päritoluriigiga. Läbiviidav uuring põhineb põlvkondadevahelise ajaloolise mälu edasikandumise ja teise põlvkonna transnatsionaalsuse ehk hargmaisuse teooriatel ning selle eesmärk on anda panus uurimislünga täitmisesse.
Loe rohkemKaasamine ja mitmekesisus on Erasmus+ programmi 2021–2027 üks läbiv prioriteet, millega tagatakse, et programmiga pakutavad võimalused oleksid kättesaadavad kõigile, ka vähemate võimalustega osalejatele. Selle uuringu eesmärk oli selgitada välja ja suurendada õpirändeprojekte elluviivate haridusvaldkondade töötajate teadlikkust vähemate võimalustega osalejate kaasamisest ning sellega seotud meetmetest õpirändeprojektides.
Loe rohkemKogu uuringu terviklikuks eesmärgiks on selgitada välja Tartu vene õppekeelega koolide ja lasteaedade õpilaste lapsevanemate suhtumine ja selle suhtumise tagamaad üleminekusse eestikeelsele haridusele, st kaardistada lapsevanemate ootused ja peamised hirmud ning pakkuda vanemate keeleteadlikkuse kasvatamise abil lahendusi hirmude leevendamiseks.
Loe rohkemKui seni on keeleõppe sihtrühmadeks olnud kõik soovijad ja erinevad sihtrühmad, soovitakse lähitulevikus tähelepanu keeleõppe pakkumisel pöörata passiivse keeleoskusega vähelõimunud püsielanikele, pererände põhjustel Eestisse tulnutele ning ajutise kaitse saajatele. Selle uuringu eesmärk on tuvastada, millised on nende kolme rühma eripärad.
Loe rohkemTagasipöördumine kohustab Eestist lahkuma Eestis kehtiva viibimisaluseta välismaalast, sh tagasilükkava otsuse saanud varjupaigataotlejat või varjupaiga taotlemisest loobunud ja koduriiki tagasi pöörduda otsustanud varjupaigataotlejat. Kõigile neile sihtrühmadele ehk kaitse taotlejatele, saajatele ja tagasisaadetavatele korraldatakse individuaalset nõustamist.
Loe rohkemSelleks, et parandada Eestisse saabuvate inimeste lõimumist ja suurendada nende heaolu, ning selleks, et Eesti ühiskond oleks oma mitmekesisuses sidus, on oluline pöörata tähelepanu selle sidususe edendamisele ja vastavate tegevuste arendamisele. Seda on Eesti riik oma poliitikaga ka ellu viinud ning olulist rolli mängib selles ELi struktuurivahendite toetatud kohanemis- ja lõimumismeede.
Loe rohkemKolmandate riikide kodanike eesti keele õppesse on panustatud palju nii Eesti riigi eelarvest kui ka rahvusvaheliste projektide kaudu. Keeleõpe peab aga ennekõike lähtuma sihtrühma vajadustest, mida on uuritud mitmete varasemate uuringutega ning mille tulemustega on arvestatud eesti keele õppe arendamisel.
Loe rohkemProjekti eesmärk on tagada Eestis pikaajalise D-viisa ja lühiajalise töötamise raames saabunud kolmandate riikide kodanikele Eestis töötamiseks ja esmaseks kohanemiseks vajalikud aja- ja asjakohased teadmised.
Loe rohkemBalti Uuringute Instituut viib koostöös Tartu ja Tallinna Ülikooli ning Poliitikauuringute Keskusega…
Loe rohkemUuring keskendub Eesti väliskogukondade uurimisele ja sellel on kaks eesmärki. Esiteks soovime…
Loe rohkemAastal 2021 pakub Integratsiooni Sihtasutus (INSA) 500-le kolmandate riikide kodanikule (KRK) eesti…
Loe rohkemKasvava sisserände tõttu muutub Eesti aina mitmekeelsemaks ja –kultuurilisemaks ning üldhariduskoolides, kuhu…
Loe rohkemKuigi paljudes sektorites on töökäte puudus üsna terav ja paljud Eestis õppivad…
Loe rohkemUuringu põhiküsimus on järgmine: kuivõrd sobib seniste monitooringute teoreetiline lähenemine, meetodid ning korraldus, et hinnata Eesti lõimumispoliitika muutuvas demograafilises, sotsiaalmajanduslikus ja kultuurilises kontekstis?
Loe rohkemUuring kaardistab mitmekultuurilise hariduse valdkonnas tegutsevad asutused ning nende vajadused, murekohad ja pakub välja võimalikud lahendused olukorra edasiarendamiseks.
Loe rohkemBalti Uuringute Instituut (IBS) teeb SA Archimedese noorteagentuuri (SANA) tellimusel Noortekohtumiste programmi mõju uuringut. Uuringul on kolm peamist eesmärki.
Loe rohkemBalti Uuringute Instituut koostab Uussisserändajate Eestis kohanemise analüüsi, milles käsitletakse uussisserändajate Eestis kohanemist soodustavaid ja takistavaid tegureid ning teenuseid analüüsiva rakendusuuringu läbiviimisest.
Loe rohkemViisime läbi kahe Integratsiooni Sihtasutuse projekti – sotsiaalkampaania “Karjäär Eestis” ja audiovisuaalmeediaprogramm „Meie Eestid“ – tulemuslikkuse hindamise.
Loe rohkemAnalüüsime teisest rahvusest töötute tööturule integreerimise praktikaid ning töötame välja soovitused tööturuteenuste paremaks korraldamiseks.
Loe rohkemViime ellu rahvusvahelise projekti (MIGRASCOPE), mille keskmes on tööandjad ning mille eesmärk on aidata kaasa sisserändajate sisenemisele ja lõimumisele Eesti tööturul.
Loe rohkemUurime, millised on viimased lõimumisalased arengud Eesti ühiskonnas.
Loe rohkemAnalüüsime rändestatistikat ning teeme ettepanekud rändega seotud andmete kogumise, väljastamise ja esitamise parendamiseks.
Loe rohkemSuurendame kohalike omavalitsuste võimekust kolmandate riikide kodanikele teabe vahendamisel ja avalike teenuste pakkumisel.
Loe rohkemHindamise käigus analüüsitakse vaadeldavate programmide asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust, lisanduvust nii programmide rakendamise kui ka oodatavate tulemuste ja mõjude seisukohast.
Loe rohkemHindame „Rahvuskaaslaste programmi 2009–2013“ raames ellu viidud tegevuste edukust. Ühtlasi tuvastame ja soovitame tegevusi, mis aitavad kaasa rahvuskaaslaste sidemete hoidmisele ja tugevnemisele Eesti ning eesti keele ja kultuuriga.
Loe rohkemViime läbi uuringu tuvastamaks kui kerge või keeruline on Euroopa Liidu kodanikel vaba liikumine EL liikmesriikide vahel.
Loe rohkemHindame Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi toel perioodil 2011-2013 ellu viidud tegevusi ning nende tulemuslikkust, mõju ja tõhusust.
Loe rohkemEesti ühiskonna integratsiooni monitooring keskendub valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ strateegiliste eesmärkide realiseerumist toetavate või takistavate faktorite analüüsimisele.
Loe rohkemHindamise eesmärgiks on anda ülevaade Euroopa Pagulasfondist, Euroopa Tagasipöördumisfondist ning Välispiirifondist kaasrahastatud meetmete tulemuste ja mõju kohta.
Loe rohkemKoordineerime lõimumisvaldkonna arengukava “Lõimuv Eesti 2020” ettepanekute koostamist uuringute planeerimiseks, teadusnõukogu tööpõhimõtete loomiseks, arengukava eesmärkide mõõdikute määramiseks ning lõimumisprotsesside seiremudeli väljatöötamiseks.
Loe rohkemArendame Valgevene nooremas põlvkonnas demokraatlikke väärtusi ning suurendame noorte osalust ühiskondlike protsesside kujundamises.
Loe rohkemThe aim of the project is to develop a common platform for providing innovative services to increase the interaction among international talents – expats -, locals and private and public service providers.
Loe rohkemMõõdame lõimumise tulemuslikkust, lõimumispoliitikaid ning teisi tegureid, mis võivad mõjutada lõimumispoliitika efektiivsust.
Loe rohkemKes on uusisserändajad Eestis, kuidas toimub nende kohanemine ning milline peaks olema kõige optimaalsem ja tõhusam sisserände tugiteenuste süsteem Eestis?
Loe rohkemSeitsme lõimumisalase taustainfo teemalehe koostamine, eesmärgiga koguda taustainfot lõimumisvaldkonna kohta ning anda sisend uude lõimumiskavasse “Lõimuv Eesti 2020”.
Loe rohkemAnname ülevaate Eestis varjupaigataotlejatele ja rahvusvahelise kaitse saanud isikutele pakutavatest tugiteenustest ning hindame nende vajalikkust ja tõhusust.
Loe rohkemFrom November 2012 until October 2013 Praxis Center for Policy Studies and Institute of Baltic Studies (IBS) implemented the project “National Debates on Integration for Third Country Nationals in Estonia”. The main objective of the project was to include third country nationals and people with undetermined citizenship living in Estonia (TCN) in policy making processes in the field of integration policy in Estonia.
Loe rohkemAnalüüsime võrdse kohtlemise edendamise olukorda tööturul ning teadlikkust Eesti ühiskonnas. Lisaks hindamine ka võrdse kohtlemise alaseid projekte ning vaatleme teiste riikide häid praktikaid.
Loe rohkemHow the countries surrounding the Baltic Sea could learn to make the most of their human capital, both native and foreign-born?
Loe rohkemTõime töötuppa kokku poliitikakujundajad, poliitikate elluviijad ning uurijad ja analüütikud, et arutada Eesti lõimumispoliitika mõõdikute süsteemi üle, vahetada mõtteid ja kogemusi ning et tuua esile praeguse süsteemi tugevused ja nõrkused.
Loe rohkemEdendame Eesti, Läti, Soome ja Rootsi ühise tööturu arengut, toetades tööjõu piiriülest mobiilsust ning erinevate tööturuosaliste omavahelist koostööd.
Loe rohkemAnalüüsime rahvusvahelise kaitse saanud isikute (pagulaste) integreeritust Eesti ühiskonda, kaardistame nende hetkeolukorra ja probleemid ning koostame soovitused olukorra parandamiseks.
Loe rohkemKoos seitsme suurema erakonna esindajatega arutasime Eesti lõimumise viie järgneva aasta suurimaid väljakutseid ning nende potentsiaalseid lahendusi, aga ka seda, kuhu integratsiooniprotsess välja peaks viima.
Loe rohkemThe goal of the project was to find an answer to the…
Loe rohkem