Koos lahendusi loomas: rändetaustaga naiste hääl vägivalla teemal

Naistevastane vägivald on kahjuks endiselt laialt levinud probleem nii Eestis kui ka mujal Euroopas. See ei piirdu üksnes füüsilise vägivallaga lähisuhtes, vaid hõlmab ka psühholoogilist kontrolli, majanduslikku survet ja muid vorme, mis võivad jääda vähem nähtavaks, kuid mille mõju ohvri elule on sügav ja pikaajaline.

Euroopa Liidu põhiõiguste ameti 2014. aastal tehtud, 42 000 osalejaga uuring „Violence against women: an EU-wide survey” tõi probleemi ulatuse selgelt esile. Tulemused näitasid, et märkimisväärne osa naistest on elu jooksul kogenud mingit liiki vägivalda, kuid suur osa juhtumitest ei jõua kunagi ametlike kanaliteni. See viitab jätkuvale alaraporteerimisele ning takistustele abi otsimisel.

Lähisuhtevägivald Eestis

Eestis on naised samuti valdavalt perevägivalla ohvrid ning lähisuhtevägivald on üks sagedasemaid vägivalla vorme, millega ohvriabisüsteem kokku puutub. Ohvriabi statistika kohaselt nõustati 2025. aastal naiste tugikeskustes 1743 naist kokku 9151 korral. Lisaks näitavad statistikaameti 2024. aasta suhteuuringu andmed, et 41% naistest on elu jooksul kogenud paarisuhtevägivalda.

Viimastel aastatel on naistevastase vägivalla teemaline avalik arutelu ja teadlikkuse tõstmine kasvanud – kampaaniad nagu „Märka. Sekku. Aita.“, „Teksapäev“ või „Oranž päev“ on toonud teema küll rohkem nähtavale, ent mitmete haavatavamate rühmade kogemused jäävad endiselt avalikus diskussioonis tagaplaanile.

Rändetaustaga naised

Üheks selliseks rühmaks on rändetaustaga naised. Nende kogemusi mõjutavad lisaks soole ka rändestaatus, keeleoskus, majanduslik olukord ning ligipääs tugivõrgustikele. Rahvusvahelised uuringud on näidanud, et rändetaustaga naised seisavad lähisuhtevägivalla puhul sageli silmitsi mitmekordsete takistustega abi otsimisel – sõltumine vägivallatsejast, keelebarjäär, hirm kaotada elamisluba vms.

Eesti kontekstis on sisseränne viimastel kümnenditel märgatavalt kasvanud, mis muudab üha olulisemaks küsimuse, kui hästi suudame kohalikul tasandil toetada rändetaustaga naisi naistevastase ja lähisuhtevägivalla korral. Kuigi meie mõttekoda ja MTÜ Rahvusvaheline Maja on aastaid tegelenud rändetaustaga inimeste kohanemise ja heaolu toetamisega, on soolise ja lähisuhtevägivalla teema selles sihtrühmas jäänud seni vähem käsitletuks.

Samal ajal näeme oma töös, sh veebikogukondi jälgides, et abi otsitakse, kuid sageli varjatult. Hirm kogukonna hinnangute ees, ebakindlus oma õiguste osas ning kartus elamisloa kaotuse pärast võivad takistada abi otsimist või selle jätkamist. Lisaks ei pruugi olemasolevad teenused alati vastata rändetaustaga naiste tegelikele vajadustele.

Nende väljakutsetega tegelemiseks oleme osalised Euroopa Liidu kaasrahastatud projektis „Eestis elavate sisserändajatest naiste vajaduste kaardistamine ja naiste võimestamine ning sisserändajatest naistega töötavatele organisatsioonidele tugimaterjali loomine“.

Lahendusi otsimas

Projekti eesmärk on paremini mõista rändetaustaga naiste kogemusi ja vajadusi lähisuhtevägivalla olukorras. Teema mõistmiseks viime sihtrühma seas läbi küsitluse ja kvalitatiivsed intervjuud. Usume, et need aitavad avada takistusi ja vajadusi sügavamalt. Lisaks korraldame üle Eesti koosloometöötubasid vägivallakogemusega rändetaustaga naistele, et anda neile endile võimalus kaasa rääkida ja lahendusi kujundada.

Koosloometöötubades saavad naised ise sõnastada, millised lahendused aitaksid neil paremini abi leida, vähendada hirme ning parandada ligipääsu usaldusväärsele infole ja tugiteenustele.

Töötubades esile kerkinud mõtted ja ettepanekud koondame ning edastame poliitikakujundajatele ja organisatsioonidele, kes töötavad nii sisserändajate kui ka vägivallaohvritega. See aitab parandada teenuste kvaliteeti ja suurendada valmisolekut rändetaustaga naiste toetamiseks.

Projekti tulemuste põhjal valmib ka praktiline tööriistakast spetsialistidele ja organisatsioonidele, kes puutuvad kokku lähisuhtevägivalla ohvritega.

Lisaks korraldame rändetaustaga naistele suunatud infotunde, kus käsitleme vägivalla ennetust, abi võimalusi ning olemasolevaid tugiteenuseid.

Kokkuvõttes on projekti eesmärk tugevdada nii teadlikkust kui ka praktilist tuge, et ükski naine – sõltumata oma taustast – ei jääks vägivalla korral üksi ega abita.

Osale uuringus!

Kui oled või tead rändetaustaga naist, kes on kogenud soolist või lähisuhtevägivalda, oleme tänulikud, kui liitud meie uuringuga või jagad temaga uuringu infot eesti keeles või inglise keeles.

Iga kogemus loeb – just nende lugude kaudu on võimalik paremini mõista tegelikke takistusi ja kujundada lahendusi, mis toetavad turvalisemat ja teadlikumat tulevikku kõigile rändetaustaga naistele.

Kui vajad abi!

Abi otsimine võib olla keeruline ja vahel ka hirmutav, kuid oluline on teada, et Sa ei ole üksi ning abi on olemas. Kui vajad kiiret või professionaalset tuge, pöördu järgmiste kanalite poole:

helista 112 – kui oled otseses ohus ja vajad viivitamatut abi;
helista 116 006 – tasuta ööpäevaringne ohvriabi kriisitelefon, kust saad tuge ka vaimse vägivalla, ähvarduste ja muude vägivallavormide korral või kasuta veebivestlust: www.palunabi.ee;
helista 1492 – naiste tugikeskuse telefon, kus pakutakse anonüümset nõustamist ning vajadusel ka turvalist majutust.

Abi otsimine on oluline samm turvalisuse ja heaolu suunas ning olemas on teenused, mis on loodud selleks, et Sind selles protsessis toetada.